1.1. Tallinna Linnavolikogu taotlus

13. novembril 2014. a tegi Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 168 „Taotluse esitamine Vabariigi Valitsusele Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Haabersti Vene Gümnaasiumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ja Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi gümnaasiumide õppekeele kohta“. Otsuse tegemise alusena on märgitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõige 3 ja erinevate munitsipaalüldhariduskoolide hoolekogude ettepanekud. Otsuse esimese punktiga taotleb Tallinna Linnavolikogu Vabariigi Valitsuselt luba kasutada Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Haabersti Vene Gümnaasiumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Tallinna Tõnismäe Reaalkooli gümnaasiumiastme õppekeelena vene keelt ning Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes kakskeelset õpet. 14. novembril 2014. a on Tallinna Linnavolikogu vastav otsus edastatud Vabariigi Valitsusele. 20. novembril 2014. a on nimetatud otsus edastatud Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Tallinna Linnavolikogu otsusele (mida käsitatakse siinkohal taotlusena) on muu hulgas lisatud seletuskiri, millest nähtub, et Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi hoolekogu koosolekul arutati 30. jaanuaril 2014. a muu hulgas gümnaasiumi õppekeele valimist ja Tallinna Linnavolikogule ettepaneku esitamist. Otsustati valida gümnaasiumi õppekeeleks kaks keelt – eesti keel ja vene keel – ning esitada Tallinna Linnavolikogule vastav ettepanek. Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi hoolekogu esitas eelnimetatud ettepaneku Tallinna Linnavolikogule 30. jaanuaril 2014. a ja 26. septembril 2014. a. Tallinna Linnavolikogu otsuse juurde lisatud materjalide hulgas ei ole Tallinna Mustjõe  Gümnaasiumi hoolekogu protokolli. Lisatud on vaid Tallinna Linnavolikogule edastatud kiri. Kirjas märgitakse, et õpilaste senised saavutused riigikeele omandamisel on olnud head, kuid lapsevanemate ja õpilaste ühine soov on, et ei langeks teiste õppeainete omandamise sisuline kvaliteet. Tallinna Linnavolikogu otsusele lisatud seletuskirjas on esile toodud mitmesugused uuringud ja küsitlused, mis taotluse esitaja arvates õigustavad loa taotlemist. Eraldi on välja toodud Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi uuring „Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis“. Uuringu lõpparuandest selgub, et suurel osal õpilastest on eestikeelsetes ainetundides palju probleeme peaaegu kõigi tunnitegevustega. Uuringus osalenud aineõpetajad tajuvad üldiselt, et nende õpilastele valmistab eestikeelne aineõpe suuri raskusi. Õpilastel ilmnevad tõsised probleemid nii kirjalikul kui ka suulisel eneseväljendusel, lugemistekstide mõistmisel ja õpetaja suulisest kõnest arusaamisel. Õpetajate küsitlusest selgub, et põhilised probleemid ja raskused eestikeelses aineõppes on järgmised: tundmatute sõnade suur hulk; kirjalik eneseväljendus; õpikutekstide ja muu uue materjali lugemine; vestlemine, diskussioonis kaasarääkimine. Õpetajate arvates aeglustab suure osa tavaklasside õpilaste madal keeletase oluliselt tunni tempot ning takistab ainealaste teadmiste omandamist. Õpetajad muretsevad õpilaste ebaühtlase valmisoleku pärast gümnaasiumi eestikeelseks aineõppeks: endised keelekümblusklasside õpilased ning tugevamad ja motiveeritumad tavaklassiõpilased tulevad pedagoogide hinnangul eestikeelse aineõppega toime, ülejäänud õpilastele on see liiga raske.

Taotluse esitaja on oluliseks argumendiks pidanud avalikkuse suhtumist eestikeelsesse aineõppesse ning toonud esile ajavahemikul 26. septembrist kuni 17. oktoobrini 2013. a toimunud uuringufirma Saar Poll OÜ üleriigilise küsitluse, kus suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil küsitleti 1000 inimest vanuses 15–74 eluaastat. Vastajate valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Intervjuud viisid läbi Saar Polli küsitlejad  ning need toimusid eesti ja vene keeles. Küsitlus näitas, et ainult 12,7% vene suhtluskeelega ja 65,2% eesti suhtluskeelega inimesi on nõus Eesti valitsuse otsusega mitte rahuldada venekeelsete koolide soovi jätkata gümnaasiumi osas valdavalt venekeelse õppega. Sellega, et asjaomane reform on venekeelsetele noortele üldkokkuvõttes kasulik, on nõus vaid 21,8% vene suhtluskeelega ja 79,7% eesti suhtluskeelega vastanutest. Lisaks on 68,74% mitte-eestlastest arvamusel, et eestikeelsele aineõppele ülemineku protsess tuleks ära lõpetada ja on olnud algusest peale reformi vastu. Nendest 53,8% vastas: „üleminek tuleks lõpetada, olen algusest peale olnud reformi vastu“ ja 14,6% vastas: „üleminek tuleks lõpetada, kuigi varem ma toetasin reformi“.

Samuti on otsuses viidatud professor Aleksander Pulveri ja professor Aaro Toomela uuringule „Muukeelne laps Eesti koolis“ (Tallinna Ülikool 2012), milles uuringu läbiviijad on tõdenud, et kõrgema võimekusega muukeelsetel õpilastel on akadeemiline sooritus võrreldav emakeeles õppivate laste edukusega. Madalam akadeemiline tase iseloomustab just keskpärase võimekusega muukeelseid lapsi. Vene õppekeelega koolikeskkonnas toimus läbiviidud uuringu põhjal märkimisväärne akadeemiline areng kõigis võimekusegruppides. Madala ja keskpärase võimekusega venekeelsed õpilased suudavad matemaatikateadmiste omandamises tõusta parema tasemega gruppi. Samas kui kõrge võimekusega venekeelsete õpilaste areng seejuures ei pidurdu, siis need õpilased pigem säilitavad oma kõrge akadeemilise taseme. Seevastu arengutulemused sarnase võimekusega kakskeelsete rühmas, kes õpivad eesti õppekeelega koolikeskkonnas, on märkimisväärselt kehvemad. Nimelt jäi madala võimekusega kakskeelsete õpilaste arengutrajektoor ka akadeemilises plaanis madalale tasemele, kõrge võimekusega kakskeelsete potentsiaal ei realiseerunud õpitulemustes ja keskmise võimekusega kakskeelsed pigem liikusid madala akadeemilise taseme gruppi. Oluline on, et kõrge võimekusega mitmekeelsete potentsiaal ei realiseeru õpitulemustes ja keskmise võimekusega õpilased liikusid pigem madala akadeemilise tasemega gruppi. Eelnimetatud raskuste tulemusel kaldub aja jooksul just muukeelsete laste üldine enesehinnang langema. Ükskeelsetel lastel samal ajal sellist muutust ei esine.

Taotleja viitab ka Haridus- ja Teadusministeeriumi töörühma (kokku kutsutud haridus- ja teadusministri 9. juuni 2014. a käskkirjaga nr 241) 18. septembri 2014. a raportile „Vene õppekeelt kasutavate gümnaasiumide õppe tulemuslikkusest eestikeelsele (vähemalt 60% kohustuslikest kursustest) gümnaasiumiõppele üleminekul“, milles järeldatakse, et vajadus täpselt järgida nõude 60 : 40 täitmist pisendab oluliselt koolide võimalusi oma erisusi välja arendada (raporti järelduste punkt 2). Eesti keele omandamise eesmärgid ja kriteeriumid ei ole koolidele piisavalt selged ega konkreetsed. Haridusasutused ei ole piisavalt varustatud tarvilike tööriistadega (meetodid, vahendid, materjalid, koolitused jne) nende eesmärkide saavutamiseks elukestva õppe mõttes (raporti järelduste punkt 7). Raportite ettepanekute punktis 1 leitakse, et koolidele ja kooli pidajatele tuleb anda võimalus ja vastutus olla paindlik ainete õpetamise keele valikul sõltuvalt olemasolevate pedagoogide keeletasemest, kooli erisusest ning õppemetoodilise baasi võimalusest.

1.2. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad külastasid kooli

Haldusorgan kannab haldusmenetluses ka tõendamiskoormust ja koormava haldusakti andmisel peab haldusorgan suutma tõendada, et haldusakti andmiseks on olemas vajalikud faktilised eeldused, ja uurimispõhimõttest tulenevalt hoolitsema, et menetlusosaline ei jätaks pelgalt teadmatuse tõttu esitamata talle soodsaid tõendeid, mille esitamise koormus on temal.

Sellest tulenevalt külastasid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad 19. jaanuaril 2015. a Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi eesmärgiga saada täiendavat informatsiooni selle kohta, miks ja millistel kaalutlustel taotlus gümnaasiumiastmes kakskeelse õppe läbiviimiseks esitati. Kohtuti kooli pidaja esindajatega – abilinnapea Mihhail Kõlvarti, Haabersti linnaosa vanema asetäitja Juhan Hindovi ja Tallinna Haridusameti esindajatega,  kooli juhtkonna esindajatega – direktor Olga Barabaneri ja õppealajuhataja Natalja Kärstnaga, hoolekogu esindajatega – lastevanemate ja õpetajate esindajatega, ning Inimõiguste Teabekeskuse kui kooli partnerlusorganisatsiooni esindajaga.

Kohtumisel kinnitas kooli direktor, et Tallinna Mustjõe Gümnaasium on läinud üle eestikeelsele aineõppele ehk eesti keeles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppekoormusest. Kooli juhtkonna sõnul esitati taotlus järgmistel kaalutlustel: 1) kool ei ole suutnud tagada kvalifitseeritud õpetajaskonna olemasolu, et tagada eestikeelne aineõpe; 2) kool oli sunnitud 60 protsendi kohustuse täitmiseks suurendama gümnaasiumi kursuste arvu 96-lt 105-le ja see on tõstnud õpilaste koormust; 3) kool rakendab põhikooli osas keelekümbluse metoodikat; 4) 9. klassi õpilaste eesti keele tase on hetkel veel liiga madal, et eesti keeles edasi õppida; 5) õpetajate koormus on tõusnud. Selleks et rakendada midagi uut, peab õpetajal olema rohkem aega enesearendamiseks; 6) põhikooli õpilastel peaks olema enne seda eestikeelne aineõpe.

Haabersti linnaosa esindaja kinnitas, et linnaosa valitsus toetab eestikeelset aineõpet, aga leiab, et hetkel ei ole kool võimeline seda täitma. Tulevikus soovitakse rakendada eestikeelset aineõpet vähemalt 60 protsendi ulatuses.

Kooli hoolekogu sõnul esitati taotlus järgmistel kaalutlustel: 1) õpilaste koormus on hetkel liiga suur; 2) eesti keele õpet oleks vaja alustada 1. klassist; 3) lapsevanemad on väljendanud muret, et nad ei saa lapsi õppimisel aidata; 4) hetkel on algklassides eesti keele õpet vaid 2 tundi nädalas ja teises kooliastmes 4 tundi nädalas. Lapsevanemad on arvamusel, et ka esimeses kooliastmes peaks olema 4 tundi nädalas; 5) vajadus on heade õpetajate, õpikute ja metoodika järele.

Õpetajate esindaja väitis, et eesti keele õpikud on tehtud eesti keelt emakeelena rääkijatele ja ei toeta seetõttu kommunikatiivset keeleõpet. Kooli juhtkond ei osanud vastata, miks ei ole valitud teisi õpikuid, mis turul on olemas ja on kvaliteetsemad.

1.3. Rahaliste toetuste eraldamine Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile

Koolide kohta koondati ja analüüsiti mitmesuguseid andmeid, muu hulgas koolide seniste üleminekualaste tegevuste ja riigi seniste toetusskeemide kasutamise tulemuslikkust, sealhulgas, kuidas oli taotluse esitanud koole viimastel aastatel toetatud eesti õppekeelele üleminekul gümnaasiumiastmes. Nimelt on Haridus- ja Teadusministeerium aastatel 2007–2011 ülemineku eesmärgil igal aastal rahaliselt toetanud vene õppekeelega gümnaasiume, kes on õpetanud eesti keeles erinevaid õppeaineid rohkem, kui selleks õppeaastaks on õigusaktid ette näinud.

Haridus- ja teadusministri 13. novembri 2007. a käskkirjaga nr 1091 „Toetuse eraldamine vene õppekeelega gümnaasiumidele“ eraldati Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile 140 000 krooni. Nimetatud käskkirjaga eraldati toetus vene õppekeelega gümnaasiumidele, kus gümnaasiumiastmes toimus eestikeelne aineõpe põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtust suuremas hulgas kohustuslikes ainetes. Vastavalt 7. juunil 2007. a vastuvõetud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava muudatustele õpetatakse 2007/2008. õppeaastal vene õppekeelega koolides gümnaasiumiastme 10. klassides eesti keeles kohustuslikult vähemalt õppeaine „Kirjandus“ eesti kirjanduse kursust. Toetuse maksmisel arvestati 70 000 krooni ühe õppeaine kohta. Kokku eraldati eelnimetatud käskkirja alusel vene õppekeelega koolidele 4 480 000 krooni. Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile eraldati toetust muusikaõpetuse ja kunstiõpetuse õppeaine õpetamise eest.

Haridus- ja teadusministri 28. novembri 2008. a käskkirjaga nr 1478 „Toetuse eraldamine vene õppekeelega gümnaasiumidele“ eraldati Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile 210 000 krooni. Nimetatud käskkirjaga eraldati toetus vene õppekeelega gümnaasiumidele, kus gümnaasiumiastmes toimus eestikeelne aineõpe põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtud kohustuslikest ainetest suuremas mahus. Toetust maksti arvestusega 70 000 krooni ühe õppeaine kohta, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni ühe kooli kohta. Kokku eraldati eelnimetatud käskkirja alusel vene õppekeelega koolidele 6 380 000 krooni. Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile eraldati toetust muusikaõpetuse, kunstiõpetuse ja inimeseõpetuse õppeaine õpetamise eest.

Haridus- ja teadusministri 6. novembri 2009. a käskkirjaga nr 1119 „Toetuse eraldamine vene õppekeelega gümnaasiumidele“ eraldati Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile 140 000 krooni. Nimetatud käskkirjaga eraldati toetus vene õppekeelega gümnaasiumidele, kus gümnaasiumiastmes toimus eestikeelne aineõpe põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtud kohustuslikest õppeainetest suuremas mahus. Toetus eraldati haridus- ja teadusministri 6. juuli 2009. a käskkirja nr 638 „2009. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ lisa 1(1) „Üldharidus“ kulureal „Ettevalmistus eestikeelsele õppele üleminekuks vene õppekeelega gümnaasiumides“ klassifikaatoriga 6.02.01.00.1301, meetmekood 150.1500.1500, ettenähtud vahenditest. Toetust maksti arvestusega 70 000 krooni ühe täiendava õppeaine kohta, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni ühe kooli kohta. Kokku eraldati eelnimetatud käskkirja alusel vene õppekeelega koolidele 6 810 000 krooni. Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile eraldati toetust kunstiõpetuse ja inimeseõpetuse õppeaine õpetamise eest.

Haridus- ja teadusministri 19. oktoobri 2010. a käskkirjaga nr 1009 „Toetuse eraldamine vene õppekeelega gümnaasiumidele“ eraldati Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile 140 000 krooni. Nimetatud käskkirjaga eraldati toetus vene õppekeelega gümnaasiumidele, kus gümnaasiumiastmes toimus eestikeelne aineõpe gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtud kohustuslikest õppeainetest suuremas mahus. Toetus eraldati haridus- ja teadusministri 13. mai 2010. a käskkirja nr 428 „2010. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ lisa 1(1) „Üldharidus“ kulureal „Ettevalmistus eestikeelsele õppele üleminekuks vene õppekeelega gümnaasiumides“ klassifikaatoriga 6.02.01.00.1301, meetmekood 150.1500.1500, art 4500.01 summas 8 900 000 krooni ja art 4500.08 summas 210 000 krooni ettenähtud vahenditest. Toetust maksti arvestusega 70 000 krooni ühe täiendava õppeaine kohta, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni ühe kooli kohta. Kokku eraldati vene õppekeelega koolidele toetust 9 110 000 krooni. Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile eraldati toetust kunstiõpetuse ja inimeseõpetuse õppeaine õpetamise eest.

Nimetatud käskkirjade teise punkti kohaselt suunati toetus eestikeelse aineõppe läbiviimise toetamiseks (õpetajate motiveerimine, õppevara koostamine ja soetamine, õpilaste ja õpetajate klassiväliste eesti keele keskkonnas toimuvate tegevuste läbiviimine jms). Eestikeelse aineõppena, mille tarbeks toetust eraldati, käsitatakse õpet, kus õpetaja viib tunni läbi eesti keeles ning õpilased kasutavad eestikeelseid õppematerjale. Eestikeelse terminoloogia edastamist vene keeles läbiviidava tunni raames ei määratleta eestikeelse õppena. Nimetatud käskkirjade viienda punkti kohaselt oli kooli pidaja kohustatud toetuse tagastama, kui Haridus- ja Teadusministeerium tuvastas välishindamise või muu seire käigus, et õpe koolis ei toimunud eesti keeles, õpetaja kvalifikatsioon ei vastanud eesti keeles aineid õpetava pedagoogi kvalifikatsiooninõuetele või õpet ei viidud läbi kooli poolt esitatud kursuste mahus. Samuti nõuti käskkirjade kohaselt eraldatud toetus tagasi, kui toetust kasutati käskkirjas määratud sihtotstarbest erinevatel eesmärkidel.

Seega on Tallinna Mustjõe Gümnaasium saanud aastate 2007–2010 jooksul lisatoetust ligi 40 500 eurot. Toetuse eesmärk oli anda koolidele võimalus viia tulemuslikumalt ellu koolide arengu- ja õppekavades seatud eestikeelse aineõppe eesmärgid.

Sellele lisaks on kõiki vene õppekeelega koole toetatud gümnaasiumiastmes viie kohustusliku õppeaine õppevara soetamisel (tasutud eraldi olemasolevate eestikeelsete õpikute ost ning koostatud spetsiaalsed töölehed ja õpetaja juhendmaterjalid eestikeelsele õppele üleminekuks selles aines – kunstiõpetus ja kehaline kasvatus, mis on olnud viimastel aastatel koolide poolt enam vabatahtlikult eestikeelsena õpetatava aine valikuteks); koostatud ja koolidele tasuta jagatud põhikooliastme ja gümnaasiumiastme ainesõnastikud; korraldatud õpetajate ja koolijuhtide tasuta koolitused; antud võimalus kasutada kooli jaoks tasuta metoodilise nõustamise tuge (riigi poolt loodud kolme piirkondliku metoodilise nõustamise keskuse kaudu) ning pidevalt Haridus- ja Teadusministeeriumi tuge uue õppekava koostamisel jms.

Kool on taotlenud Tallinna Haridusameti kaudu 23 863 euro eraldamist eesti keele aineringide korraldamiseks, õpilaste õppekäikudeks, eesti keele õppeks vajalike õppevahendite soetamiseks, eesti keeles aineid õpetavate õpetajate lisatasudeks ja ühe abiõpetaja ametikoha tasustamiseks eestikeelse aineõppe tõhustamisel.

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas 2012. aastal Tallinna Haridusametile eesti õppekeelega koolides uusimmigrantidele eesti keele õpetamiseks ja vene õppekeelega koolidele eesti keele õppe ja eestikeelse õppe toetuseks 371 014 eurot lisaraha poolte vahel 22. veebruaril 2012. a sõlmitud lepingu nr 10.1-8.1/119 täitmiseks (aluseks oli haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2011. a käskkiri nr 1004 „2012. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“).

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas 2013. aastal Tallinna Haridusametile 167 911 eurot eestikeelse aineõppe toetamiseks vene õppekeelega koolides. Pooled allkirjastasid toetuse eraldamiseks omavahel lepingu 25. aprillil 2013. a. Lepingule lisatud tegevuskavast nähtub, et Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile oli ette nähtud kogusummast kokku 8000 eurot.

SA Innove eraldas 2014. aastal erinevatele kohalikele omavalitsustele muukeelsete õpilaste eestikeelse aineõppe läbiviimise tarbeks kokku 1 miljon eurot, millest Tallinna linnale eraldati 466 403,60 eurot.

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas 2014. aastal Tallinna Haridusametile 73 900 eurot eestikeelse aineõppe toetamiseks vene õppekeelega koolides. Pooled allkirjastasid toetuse eraldamiseks omavahel lepingu 2. oktoobril 2014. a. Lepingule lisatud tegevuskavast nähtub, et Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile oli ette nähtud kogusummast kokku 3200 eurot.

2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED

2.1. Eestikeelsele aineõppele üleminekut reguleerivad sätted

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 1 loetakse kooli või klassi õppekeeleks keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppekoormusest. Kui õpe ei toimu üheski keeles 60 protsendi ulatuses, loetakse õpe kakskeelseks. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 3 on gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu.

Eesti õppekeelele üleminek on olnud seaduse kohaselt nõutav juba üle 19 aasta. 15. septembril 1993. a vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses oli selle vastuvõtmisest alates sätestatud, et kooli õppekeel on eesti keel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse esimese redaktsiooni § 52 lõikes 2 on muu hulgas sätestatud: „Käesoleva seaduse § 9 1. lõike jõustumiseks minnakse aastatel 1993–2000 riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides üle eestikeelsele õppele.“. 10. septembril 1997. a vastuvõetud seadusemuudatusega pikendati üleminekutähtaega ja sätestati, et riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides alustatakse üleminekut eestikeelsele õppele hiljemalt 2007/2008. õppeaastal. 1998. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus muukeelse hariduse arengukava, mille alusel üleminekut toetati.

Praegu kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (jõustus 1. septembril 2010. a) täpsustati eesti õppekeelele üleminekut veelgi. Nimetatud seaduse § 89 lõige 4 sätestab järgmist: „Koolides, kus käesoleva seaduse jõustumisel on gümnaasiumi astmes eesti keelest erinev õppekeel, rakendatakse käesoleva seaduse § 21 lõiget 3 alates 2011/2012. õppeaastast gümnaasiumiõpinguid alustanud õpilaste suhtes ja kogu gümnaasiumi ulatuses viiakse õpe käesoleva seaduse § 21 lõikega 3 kooskõlla hiljemalt 2013. aasta 1. septembriks.“.

Sätte täpsustamine on ka põhjendatud, arvestades asjaolu, et alates 1993. aastast on koolidele antud aega eesti õppekeelele üleminekuks. Selle ülemineku tarvis on riik pidevalt integratsiooniprogrammide raames tegevusi kavandanud ning neid rahaliselt toetanud. Kui 1993. aastal loodud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioon oli ühene ja absoluutne (§ 9 lõige 1 sätestas, et koolis on õppekeeleks eesti keel, ning § 52 lõige 2 omakorda, et seaduse § 9 1. lõike jõustumiseks minnakse aastatel 1993–2000 riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides üle eestikeelsele õppele), siis kuni 31. augustini 2010. a kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõige 1¹ sätestas, et gümnaasiumiastmes on õppekeeleks eesti keel. Munitsipaalkooli gümnaasiumiastmes ja munitsipaalkooli gümnaasiumiastme üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka mis tahes muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppetööks annab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel. Vastava ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule teeb kooli arengukavast lähtudes gümnaasiumi hoolekogu. Seega muudeti regulatsiooni aja jooksul paindlikumaks ja anti teatud juhtudel võimalus taotleda ka seaduses sätestatuga võrreldes erandit.

Kuni 31. augustini 2010. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määrus nr 56 „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava“ sätestas munitsipaal- ja riigikooli gümnaasiumiastmes eestikeelsele õppele ülemineku täpse ajakava. Nimetatud määruse § 28² lõike 1 kohaselt õpetati 2007/2008. õppeaastal 10. klassi astunutele gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt eesti kirjanduse üht kursust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt õpetati 2008/2009. õppeaastal 10. klassi astunutele eesti keeles vähemalt eesti kirjanduse üht kursust ning kooli valikul kas ühiskonnaõpetuse kaht kursust või muusika kolme kursust ning lõike 3 kohaselt 2009/2010. õppeaastal 10. klassi astunutele vähemalt eesti kirjanduse üht kursust, ühiskonnaõpetuse kaht kursust ja muusika kolme kursust. 2010/2011. õppeaastal 10. klassi astunutele õpetati gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt eesti kirjanduse üht kursust, ühiskonnaõpetuse kaht kursust, muusika kolme kursust ja Eesti ajaloo kaht kursust ehk kokku vähemalt kaheksat kursust. Sama paragrahvi lõige 5 nägi ette (nimetatud lõige jõustus sarnaselt eelnimetatutega 3. detsembril 2007. a), et 2011/2012. õppeaastal ja sellele järgnevatel õppeaastatel õpetatakse gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt eesti kirjanduse üht kursust, ühiskonnaõpetuse kaht kursust, muusika kolme kursust, Eesti ajaloo kaht kursust ja geograafia kolme kursust. Seega oli juba 2007. aastal koolidele teada ja õigusaktina järgimiseks kehtestatud väga üksikasjalik regulatsioon eesti õppekeelele üleminekuks, mis nägi iga õppeaasta kohta ette vajaliku pingutuse ning selle kajastamise kooli arengukavas. Kuna täies ulatuses realiseerus eestikeelne õpe gümnaasiumis alles 1. septembrist 2013. a, siis oli koolidel aega kuus aastat (arvestamata 1993.–2007. aasta vahelist perioodi) selleks, et teha ettevalmistusi gümnaasiumiastmes õppetöö läbiviimiseks 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Seetõttu ei ole praegu enam tõsiselt võetavad põhjendused, et koolidele ei ole antud piisavalt aega, õpilasi ei ole piisavalt ette valmistatud või õpetajaid ei ole piisavalt tööle võetud jne.

Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ § 11 lõikes 1, mis on gümnaasiumi jooksul 96 kursust (üks kursus on 35 tundi). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tagab kool oma õppekavaga eestikeelse õppe vähemalt 57 kursuse ehk 60 protsendi ulatuses gümnaasiumiastmele kehtestatud väikseimast lubatud õppemahust, kusjuures eesti kirjandust, Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, muusikat ja geograafiat tuleb õpetada eesti keeles. Õppeainete kohustuslikud kursused nähakse ette sama määruse §-s 9.

2.2. Vabariigi Valitsuse otsustuspädevus

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 3 on gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu.

Loa andmisel eesti keelest erineva õppekeele kasutamiseks gümnaasiumis on tegemist kaalutlusotsusega, mis on Vabariigi Valitsuse pädevuses.

Ka Riigikohus on 28. aprilli 2014. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-52-13 muu hulgas märkinud, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 3 kohaldamisel on Vabariigi Valitsuse diskretsioon ulatuslik, kuivõrd seaduses ei sätestata loa andmise või sellest keeldumise konkreetseid kaalutlusi.

Samas tuleb arvestada, et Vabariigi Valitsus saab loa andmise otsustamisel lähtuda õiguspäraselt eesti keele kui põhiseaduses sätestatud riigikeele staatusest ja kaitsmise vajadusest, aga ka gümnaasiumiõpetuse põhitaotlusest, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee.¹

2.3. Õpetajate valmisolek eestikeelseks aineõppeks

Vabariigi Valitsus leiab, et õpetajate ametikohtade täitmist ja samal ajal ka õpetajate valmisolekut eestikeelseks aineõppeks saab olulisel määral mõjutada kooli pidaja, arvestades järgmist:

1) gümnaasiumivõrgu korrastamine – Eesti Hariduse Infosüsteemis olevatest andmetest (14. mai 2015. a väljavõte, mis kajastab 10. novembri 2014. a seisu) nähtub, et Tallinna gümnaasiumiõpilaste arv on viimasel kümnendil vähenenud 14 293 õpilaselt (2005. a) 9598 õpilasele (2014. a) (munitsipaalgümnaasiumis 13 351 õpilaselt 8862 õpilasele) ehk umbes 1/3 võrra. Samal ajal on gümnaasiumide arv vähenenud 69 gümnaasiumilt 59 gümnaasiumile (58 munitsipaalgümnaasiumilt 48 munitsipaalgümnaasiumile) ehk umbes 1/6 võrra. Seega ei ole Tallinna linnas koolivõrku korrastatud proportsionaalselt õpilaste seas toimunud muutustega. Haridus- ja Teadusministeerium töötas 2012. aastal välja „Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused“, mille kohaselt peab gümnaasiumides olema 1) õpilastel võimalus leida edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond, võimalus valida erinevate valikainete vahel; 2) kvalifitseeritud õpetajaskond, kel on võimalus töötada täiskoormusega soodsas arengukeskkonnas; 3) kaasaegne õpikeskkond, milleks riik taotleb Euroopa Liidu tõukefondidest järgmise programmiperioodi (2014–2020) vahendeid. Nende tingimuste täitmiseks peab gümnaasiumiastmes olema vähemalt kolm paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast. Suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva) on otstarbekas vähemalt viis paralleelklassi ehk arvestuslikult 540 õpilast gümnaasiumis, sest see annab rohkem valikuvõimalusi ja suuremat ökonoomsust kooli pidajale. Kui vaadata lähemalt nende Tallinna koolide õpilaste arvu 2014/2015. õppeaastal, kelle kohta Tallinna Linnavolikogu on esitanud taotluse kooli õppekeele muutmiseks, siis nähtub, et Haabersti Vene Gümnaasiumi õpilaste arv gümnaasiumis on 115, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis 197, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis 157, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis 85 ja Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis 142. Seega jääb õpilaste arv kaugelt alla isegi kolme paralleelklassi kohta kehtestatud arvestuslikust määrast (252 õpilast), mis on mõeldud pigem maapiirkonna ja väikelinnade gümnaasiumide tarbeks. Kõigi nimetatud koolide gümnaasiumiastmes õppivate õpilaste koguarv on vaid ca 700. Gümnaasiumivõrgu korrastamata jätmine on loonud olukorra, kus paljudes gümnaasiumides õpetavad õpetajad korraga väga väikest õpilaste hulka ning kooli pidaja peab leidma kõikidesse koolidesse suure hulga õpetajaid, kes peavad vastama riiklikult kehtestatud nõuetele (sh keelenõuded), ning tagama ka vajalikud tööjõukulud.

2) olemasoleva personali optimaalne rakendamine – Eesti Hariduse Infosüsteemis olevatest andmetest (15. detsembri 2014. a väljavõte, mis kajastab 10. novembri 2014. a seisu) nähtub, et Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi  47 õpetajast töötab vaid 27 õpetajat täiskoormuse või sellele lähedase (vähemalt 0,95) koormusega. See tähendab, et 20 õpetajat (umbes 43 protsenti õpetajatest) töötab osalise koormusega.

Eesti keeles õpetamise nõude täitnud õpetajatest (kokku 24 õpetajat) töötab täiskoormusega või sellele lähedase (vähemalt 0,95) koormusega 13 õpetajat (ehk vastavast valimist 54%).  Eesti Hariduse Infosüsteemis olevatest andmetest (15. detsembri 2014. a väljavõte, mis kajastab 10. novembri 2014. a seisu) nähtub, et Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi põhikooliastmes töötab kokku 22 eesti keeles õpetamise nõude täitnud õpetajat, kes töötavad kokku 15,0 koormusega (ehk keskmiselt 0,68 koormusega). Neist vaid 8 õpetab mõnd õppeainet ka gümnaasiumiastmes ja seda kokku 3,4 koormusega. Eelnevalt väljatoodu näitab, et kooli õpetajate koormuse jaotus ei ole toimunud mõistlikult, kuna võimalus oleks olulisel määral vähendada õpetajate arvu, tagades seejuures tööle jääjatele suurema koormuse ja suurema töötasu. Samuti on põhikoolis õpetavate õpetajate hulgas olulisel määral veel reservi (koormused pole täiskoormuse lähedased), mida on võimalik rakendada õpilaste õpetamiseks gümnaasiumiastmes. Lisaks sellele suureneb tõenäosus, et kõik tööle jäävad õpetajad on täitnud eesti keeles õpetamise nõude.

3) uute õpetajate leidmine – esitatud taotluse menetlemise käigus edastati järelepärimised tööpakkumiste infoportaalidele CV Keskus ja CV Online, haridusasutuste tööpakkumisi kajastavatele veebilehtedele Haridusportaal, Koolielu ja Õpetajate Leht eesmärgiga saada teada, kas ja kui aktiivselt koolid, kelle kohta taotlused esitati, on uusi õpetajaid koolidesse otsinud. Õpetajate Lehes, Haridusportaalis ja CV Keskuse portaalis ei ole ükski luba taotlev kool, sealhulgas Tallinna Mustjõe Gümnaasium, 2013. ja 2014. aastal avaldanud tööpakkumist õpetaja ametikoha täitmiseks. Eelnevast võib järeldada, et väga tõsiselt ei ole koolid ka uute õpetajate otsimisega tegelenud.

Keeleseaduse § 23 lõike 1 kohaselt peavad ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse töötaja, avalik-õigusliku juriidilise isiku liige, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötaja oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Keeleseaduse § 24 lõike 1 kohaselt hinnatakse eesti keele oskust tasemeeksamil. Keeleseaduse § 26 lõike 3 kohaselt ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isikud, kes on omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse ja kõrghariduse. Enne 2008. a 1. juulit väljastatud eesti keele tasemetunnistused loetakse vastavaks järgmiselt: algtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B1-taseme tunnistusele; kesktaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B2-taseme tunnistusele; kõrgtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele C1-taseme tunnistusele. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 9 punkti 7 kohaselt nõutakse eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajatelt ja õppejõududelt vähemalt C1-tasemel eesti keele oskust. Seega jagunevad eesti keeles õpetamise nõude täitnud õpetajad kolme rühma: 1) õpetajad, kelle emakeel on eesti keel; 2) õpetajad, kes on tasemehariduse omandanud eesti keeles; 3) õpetajad, kes on omandanud eesti keele oskuse C1-tasemel (teinud tasemeeksami).

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete alusel hinnati Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi õpetajate valmisolekut erinevaid õppeaineid eesti keeles õpetada. Nimetatud andmebaasis on andmed õpetajatele väljastatud tasemetunnistuste kohta; andmed õpetajate emakeele kohta; andmed õpetajate tasemehariduse omandamise kohta, sealhulgas andmed selle kohta, kas tasemeharidus omandati eesti keeles.

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetest (15. detsembri 2014. a väljavõte, mis kajastab 10. novembri 2014. a seisu) nähtub, et Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis töötab kokku 47 õpetajat, kellest 51% (24 õpetajat) on täitnud eesti keeles õpetamise nõude või teisiti öeldes on kõrgtasemel (C1-tasemel) eesti keele oskajad. Neist 24 õpetajast 15 on tasemehariduse omandanud eesti keeles, 4 õpetaja emakeel on eesti keel ning 5 õpetajat on sooritanud C1-taseme eksami. Ühe õpetaja riigikeele oskuse kohta informatsioon puudub. 15 õpetaja riigikeele oskuse tase on B2 ja 7 õpetaja riigikeele oskuse tase on B1.

Pidades silmas nelja viimase õppeaasta kohta esitatud andmeid, on näha, et kõrgtasemel eesti keele oskajate osakaal on Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi õpetajate hulgas suurenenud – 2011/2012. õppeaastal 43%, 2012/2013. õppeaastal 40%, 2013/2014. õppeaastal 51% ning 2014/2015. õppeaastal 51% õpetajate koguarvust.

Gümnaasiumiastmes õppeainet õpetavate õpetajate seas on kõrgtasemel eesti keele oskajate osakaal suurem – 59% õpetajate koguarvust ehk 17 õpetajast 10. Neist 10 õpetajast 5 on tasemehariduse omandanud eesti keeles, 4 õpetaja emakeel on eesti keel ning üks õpetaja on sooritanud C1-taseme eksami. Ühe õpetaja riigikeele oskuse kohta informatsioon puudub. 5 õpetaja riigikeele oskuse tase on B2 ja ühe õpetaja riigikeele oskuse tase on B1. Seega on selgelt üle poole gümnaasiumiastmes õppeainet õpetavatest õpetajatest täitnud eesti keeles õpetamise nõude. Lisaks sellele on veel ca 1/3 õpetajatest nõude täitmisest ühe sammu kaugusel, omades eesti keeles B2-taset. Samal ajal tuleb silmas pidada, et eestikeelse aineõppe läbiviimisel ei ole ka vältimatult oluline, et kõik õpetajad oleksid täitnud eesti keeles õpetamise nõude. Ka juhul, kui kooli gümnaasiumiastme õppekeel on eesti keel, saab kool 40% ulatuses õpet läbi viia ka vene keeles. Seega saab neid õpetajaid, kes pole vastavat nõuet täitnud, rakendada õppeaine vene keeles õpetamisel.

Pidades silmas nelja viimase õppeaasta kohta esitatud andmeid, on näha, et kõrgtasemel eesti keele oskajate osakaal on Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpetajate hulgas suurenenud – 2011/2012. ja 2012/2013. õppeaastal 52%, 2013/2014. õppeaastal 53% ning 2014/2015. õppeaastal 59% õpetajate koguarvust.

2014/2015. õppeaastal Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes eesti keeles õpetavast 10 õpetajast 9 on täitnud eesti keeles õpetamise nõude. 9 õpetajast 4 on omandanud tasemehariduse eesti keeles, 4 õpetaja emakeel on eesti keel, üks õpetaja on sooritanud C1-taseme eksami. Ühe õpetaja riigikeele oskuse kohta informatsioon puudub. Samal ajal on põhikooliastmes eesti keeles õpetavast 12 õpetajast 11 täitnud eesti keeles õpetamise nõude. 11 õpetajast 6 on tasemehariduse omandanud eesti keeles, 3 õpetaja emakeel on eesti keel ja 2 õpetajat on sooritanud C1-taseme eksami. Ühel õpetajal on riigikeeles B2-tase.

Seega nähtub olemasolevatest andmetest, et Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis on õpetajate riigikeele oskusega ja eesti keeles õppe läbiviimise nõude täitmisega olukord väga hea.

Kooli veebilehel on avalikustatud Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi arengukava aastateks 2011–2013. Uuendatud arengukava avalikustatud ei ole. Arengukava neljandas peatükis „Valdkondade arenduse visioon“ on välja toodud, et kõik kooli õpetajad valdavad eesti keelt nõutaval tasemel (aastaks 2013).² Kooli arengukava tegevuskavas on ühe tegevusena aastateks 2011–2013 märgitud, et tuleb motiveerida pedagooge tõstma eesti keele oskuse taset (kursused kooli eelarve kulul, täiendav töötasu õpetajatele, kes õpetavad ainet eesti keeles jne).³

2.4. Õpilaste valmisolek eestikeelseks aineõppeks

Haridus- ja teadusministri 17. septembri 2010. a määruse nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ § 17 lõige 6 sätestab põhikooli lõpetamise kohta, et eesti keele teise keelena eksami edukal sooritamisel (vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest) väljastab SA Innove isikule  eesti keele B1-taseme tunnistuse. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1-tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse, oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal, oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.

Praeguste nõuete järgi peavad põhikooli lõpetajad olema jõudnud keeleoskustasemele B1. Riikliku õppekava järgi on rahuldav õpitulemus B1.1 ehk madalam B1-tase, hea tulemus on B1.2 ehk täielik B1-tase ning väga hea õpitulemus on B2.1 ehk madalam B2-tase.⁴ Kuigi kriitikud on avaldanud arvamust, et B1-tasemel eesti keele oskamine on gümnaasiumiastmes õpingute jätkamiseks liiga madal tase, on jäänud tähelepanuta see, et paljudel juhtudel on õpilaste tegelik keeleoskustase kõrgem kui miinimumnõudena ettenähtud B1-tase. Samuti on jäänud tähelepanuta tõsiasi, et vaid 55% vene õppekeelega põhikooli lõpetanud õpilastest jätkab õpinguid gümnaasiumis (u 37–38% õpilastest jätkab õpinguid kutseõppes), ja enamasti on see see osa õpilastest, kelle eesti keele oskuse tase on keskmisest kõrgem. Võrreldes gümnaasiumides eestikeelsele aineõppele ülemineku eelset (enne 2011. aastat) ja järgset aega, selgub, et kutsekooli minejate osakaal venekeelse põhikooli lõpetanute hulgas pole kasvanud ehk venekeelne kutseharidus pole vaid keele tõttu muutunud noorte hulgas populaarsemaks, mida kardeti protsessi alguses.⁵

Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi õpilaste põhikooli lõpus sooritatud keskmine eksamitulemus eesti keeles teise keelena on olnud aastatel 2011–2014 keskmisest kõrgem: 2011. a 69 protsenti, 2012. a 63 protsenti, 2013. a 69 protsenti ja 2014. a 61 protsenti maksimumtulemusest.

Põhikooliastmes õpetatakse Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis 2014/2015. õppeaastal eesti keeles 9 õppeainet – eesti keel, eesti keel teise keelena, eesti kirjandus, ajalugu, inglise keel, inimeseõpetus, kunstiõpetus, loodusõpetus, muusika. Õppeainete arv on viimase nelja õppeaasta jooksul muutunud, vahepeal suurenenud ja siis jälle vähenenud. 2011/2012. õppeaastal õpetati eesti keeles 9 õppeainet (bioloogia, eesti keel, geograafia, inimeseõpetus, kehaline kasvatus, loodusõpetus, muusikaõpetus, eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus), 2012/2013. õppeaastal õpetati eesti keeles 15 õppeainet (bioloogia, eesti keel, eesti keel ja kirjandus, eesti keel teise keelena, geograafia, inglise keel, inimeseõpetus, kehaline kasvatus, kunst, kunstiõpetus, loodusõpetus, muusika, muusikaõpetus, eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus),  2013/2014. õppeaastal õpetati eesti keeles 8 õppeainet (eesti kirjandus, eesti keel, inglise keel, inimeseõpetus, kehaline kasvatus, kunst, muusika, ühiskonnaõpetus). Seega on põhikooliastmes eesti keeles läbiviidava õppe maht küllalt suur, et toetada eesti keeles õppimist gümnaasiumis, kusjuures on see oluliselt suurem eestikeelse aineõppe reformi alguses gümnaasiumilt nõutust.

Gümnaasiumiastmes õpetatakse Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis 2014/2015. õppeaastal eesti keeles 20 õppeainet: – ajalugu, eesti keel, inglise keel, draama ja teater, inimgeograafia, loodusgeograafia, geoinformaatika, inimene ja õigus, karjääriõpetus, kehaline kasvatus, muusika, kunst, psühholoogia, soome keel, uurimistöö alused, ühiskonnaõpetus ning valikainetena inglise ärikeel, meedia ja mõjutamine, programmeerimine, Tallinna lugu. Õppeainete arv, mida eesti keeles õpetatakse, on küll aastate jooksul suurenenud. 2011/2012. õppeaastal õpetati eesti keeles 10 õppeainet (eesti keel, ajalugu, muusikaõpetus, ühiskonnaõpetus, inimgeograafia, loodusgeograafia, inglise keel, inimeseõpetus, kunstiõpetus, uurimistöö alused), 2012/2013. õppeaastal 14 õppeainet (eesti keel, muusikaõpetus, ajalugu, bioloogia, geograafia, inglise keel, inimene ja õigus, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, matemaatika, psühholoogia, ühiskonnaõpetus, uurimistöö alused), 2013/2014. õppeaastal 10 õppeainet (eesti kirjandus, eesti keel, muusika, programmeerimine, Tallinna ajalugu, geograafia, inglise keel, kunst, ühiskonnaõpetus, uurimistöö alused). Seega on eesti keeles õpetatavate kursuste arv kolme õppeaasta jooksul kahekordistunud.

Kooli veebilehel avalikustatud kooli arengukavast nähtub, et koolis õpetatakse alates 1. klassist eesti keeles muusikaõpetust, teisest klassist lisandub inimeseõpetus, kolmandas klassis ka kunstiõpetus. Eesmärk – säilitada 1. septembriks 2013. a ainete õpetamine eesti keeles 25% mahus kõikidest õpetatavatest õppeainetest (s.o I kooliastmes). II kooliastmes õpetatakse eesti keeles järgmisi õppeaineid: inimeseõpetus, eesti kirjandus, loodusõpetus, muusikaõpetus, kunstiõpetus. Alates 5. klassist algab õppimine hilise keelekümbluse metoodika baasil. Kooli eesmärk on 1. septembriks 2013. a õpetada eesti keeles kuni 35% õppeainetest. 7.–9. klassis toimub õppetöö LAK-metoodika baasil.⁶  Kooli eesmärk on 1. septembriks 2013. a õpetada III kooliastmes eesti keeles kuni 40% õppeainetest. See võimaldab üle minna sujuvalt gümnaasiumiastmes ainete eesti keeles õpetamisele ning õpetada eesti keeles gümnaasiumi klassides 60% ainetest. Gümnaasiumiastmes on eesmärk suurendada eesti keeles õpetatavate õppeainete õpetamise osakaalu kuni 60%-ni.⁷ Kooli arengukava tegevuskavas on õppe- ja kasvatusalaseks eesmärgiks gümnaasiumiastmes õpetada eesti keeles kuni 60% õppeainetest. Ühe tegevusena on muu hulgas välja toodud eesti keeles õpetatavate kursuste ja õppeainete lülitamine gümnaasiumiastme õppeplaani (tulemus: eesti keeles õpetatavate ainete kasvu dünaamika gümnaasiumiastmes).⁸ Arengukavas on esitatud ka gümnaasiumiastmes eestikeelsele aineõppele ülemineku kava, mille kohaselt õpetatakse 2011/2012. õppeaastal eesti keeles 33 kursust, 2012/2013. õppeaastal 45 kursust, 2013/2014. õppeaastal 48 kursust.⁹

Gümnaasiumis eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamises on toetutud keelekümblusprogrammide rakendamise põhimõtetele ning nii välismaal kui ka Eestis läbiviidud uuringutele. Õpilaste keelelist ja akadeemilist toimetulekut emakeelest erinevas õppes (keelekümbluses) on uuritud kõikides riikides, kus programm on rakendunud (nt Kanada, Soome), sealhulgas Eestis. Kõigi uuringute tulemused näitavad, et õpilaste ainealased õpitulemused on võimetekohased ja vastavad riikliku õppekava õpieesmärkidele. Uuringute tulemused näitavad ka seda, et mida hiljem teises keeles õpinguid alustatakse, seda suurem on tõenäosus, et õpilased tajuvad õppekoormuse kasvu või õpikoormus teatud perioodi jooksul ka kasvab reaalselt, kuid asjakohase metoodika rakendamisel ei sõltu õpitulemuste saavutamine õppekeelest.¹⁰

Asjakohaseks metoodikaks eestikeelse õppe läbiviimiseks gümnaasiumiastmes on kindlasti LAK-metoodika, mille üht vormi – keelekümblust – on Eestis edukalt rakendatud alates 1990-ndate aastate lõpust. Keelekümblusõpilasi on nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli uurimisrühmad uurinud programmi algusest peale ning tuvastanud, et õpilased ei kaota midagi oma emakeelest, omandavad väga hea eesti keele ning nende aineteadmised vastavad täiesti riiklikule õppekavale ning on võrdsed kontrollgruppidena uuritud nii vene kui ka eesti õppekeelega tavaklasside õpilaste teadmistega.

LAK-õppe puhul lähtutakse õpilase keeleoskuse tasemest ning õpetaja ehitab õppeprotsessi üles vastavalt õpilaste keeleoskusele, liikudes selle arenedes keerulisemale keelekasutusele. Ainet edastades kasutab õpetaja palju näitlikku materjali ning aktiivõppemeetodeid, kus õppijat suunatakse keelt kasutama, ning seostab õpitava õpilaste seniste teadmistega ainest ja selle seosest õpilastega. Õpetajad on metoodiliselt ette valmistatud, et tuua käsitletavas välja olulisim, nii et õpilased omandaksid kõik olulise ja samas jäetaks kõrvale ebaoluline ja liigne info, mida tavalises õppeprotsessis sageli ehk liigagi palju on. Võimaluse korral kasutatakse erinevaid praktilisi ja loovtöö harjutusi ning arendatakse õppeprotsessi käigus õpilaste õpioskusi. Õppekava ülesehitusel on oluline roll nii keelelisel kui ka ainealasel lõimimisel: ühelt poolt on igal tunnil (see on oluline ka emakeelse õppe puhul tavalises õppes) keeleline eesmärk – ka matemaatika õpetaja peaks alati pöörama tähelepanu korrektsele keelekasutusele, olgu see emakeelne või võõrkeelne tund, nii eesti kui ka vene õppekeelega koolis. Teiselt poolt kasutatakse palju ainete omavahelist lõimimist, mis lihtsustab õpilasel nii ainealaste kui ka keeleliste seoste loomist ning toetab keelelist ühtlast ning valutut arengut. Sellise õppeprotsessi ülesehitamisel teevad õpetajad omavahel palju koostööd ning seeläbi tagatakse turvaline õpikeskkond ning õpilaste keeleline ja ainealane toetamine läbi mitmete ainete.

Oluline on õpilases turvatunde ja eduelamuse tekitamine, seega ei ole keelevead algusetapis olulised ja õpetaja juhib neile tähelepanu õigeid variante tagasi peegeldades, mitte karme hinnanguid andes ja eksimusi rõhutades. Oluline on toetada õpilaste motivatsiooni ja positiivset suhtumist õppimisse. Kogemused näitavad, et teises keeles õpe on raske esimese poole aasta jooksul – seejärel õpilaste keeletase ühtlustub ja õppetöö muutub sujuvaks. Seega on õpilase jaoks lihtsam, kui õpitakse mitut ainet eesti keeles ja need toetavad üksteist. Kui õpe toimub väga väheses mahus eesti keeles, siis ei ole õpilasel piisavat keeletuge.

Seda, et teises keeles õppimine ei halvenda ainealaste teadmiste omandamist, kinnitavad ka nende koolide riigieksamite tulemused, kus kahes keeles aineõpet on rakendatud kümme või enam aastat. Sellisteks koolideks on näiteks Tallinna Humanitaargümnaasium ja Tartu Annelinna Gümnaasium. Viimaste aastate riigieksamite keskmise tulemuse järgi kuuluvad mõlema kooli õpilased Eesti edukaimate hulka. Siinkohal tuleb rõhutada, et eelnimetatud koolid on erinevad ka õpilaste vastuvõtmise poolest. Kui Tallinna Humanitaargümnaasiumi gümnaasiumiastmesse saamiseks on vaja läbida konkurss – seega võib siin edukate tulemuste näol viidata sellele, et tegemist on keskmisest võimekamate õpilastega –, siis Tartu Annelinna Gümnaasium on täiesti tavaline munitsipaalkool, kes võtab vastu väga erinevate õpitulemustega õpilasi ning vastuvõtu aluseks on peamiselt õpilase sooviavaldus selles koolis õppida.

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 15 lõikes 3 nähakse ette kohustuslike õppeainete nädalatundide arv põhikooli I, II ja III kooliastmes. Eesti keele teise keelena tunde on nähtud kooliastmete kaupa ette järgmiselt: I kooliastmes 6 tundi; II kooliastmes 12 tundi ja III kooliastmes 12 tundi.

Sama paragrahvi lõige 5 võimaldab koolil põhikooliastmetes valikainete ning lõimitud aine- ja keeleõppe (sh keelekümblus) kasutamiseks kooli hoolekogu nõusolekul muuta riikliku õppekava kohustuslike õppeainete ja läbitavate teemade nimistut (sealhulgas liita ning ümber kujundada õppeained) ning muuta tunnijaotusplaani, tagades oma kooli õpilastele riiklikus õppekavas määratud üldpädevuste, õpitulemuste ning õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamise kooliastmete lõpuks. Seega on riiklik õppekava küllaltki paindlik ning koolidel on võimalus tagada oma õpilastele ka suuremal määral eesti keele tundide läbiviimine, kui riiklik õppekava tavapäraselt ette näeb. Tagasilöögid võivad kaasneda siis, kui kooli juhtkond ja õpetajad või kooli hoolekogu ei soovi õpilastele sellist võimalust tagada. Kui kooli gümnaasiumiastmes toimub õppetöö suures osas eesti keeles, siis on selge, et üha enam nähakse vajadust ka põhikooliastmes eesti keele õpetamise järele.

Lisaks sellele sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõige 4, et koolis või klassis, kus õppekeel ei ole eesti keel, on eesti keele õpe alates 1. klassist kohustuslik. Kool tagab niisuguses koolis või klassis eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldab põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses. Juba 1993. aastal vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõige 2 nägi ette regulatsiooni, et koolis või klassis, kus õpe ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe 3. klassist alates kohustuslik. 1999. aastal muudeti nimetatud õigusakti teksti ja sätestati eesti keele õppe kohustuslikkus alates 1. klassist. Seega on Vabariigi Valitsuse hinnangul hariduspoliitiliselt tagatud eeldused, et põhikoolis pöörataks eesti keele õppele olulist tähelepanu. Siinkohal esitatu põhjal jääb arusaamatuks kooli hoolekogu poolt taotluse esitamise üks kaalutlus – eesti keele õpet oleks vaja alustada 1. klassist. Need õpilased, kes praegu gümnaasiumis õpivad või kes sinna õppima siirduvad, on igal juhul eesti keelt õppinud alates 1. klassist.

Vaadates Eesti Hariduse Infosüsteemis olevaid Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi õpilaste 2011.–2014. aastal sooritatud riigieksamite andmeid, on näha, et näiteks geograafia eksami puhul ei ole langenud õpilaste riigieksami tulemus (2011. a 40,7 palli 100-st võimalikust, 2012. a 42,2 palli ning 2013. a 42 palli). Arvestades, et Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis viidi gümnaasiumiastmes geograafia õppeaines õppetöö läbi eesti keeles just õppeaastatel 2011/2012 ja 2012/2013, on näha, et nimetatud aine omandamine eesti keeles ei ole õpilaste teadmiste kvaliteedile mõju avaldanud.

Esitatud andmetest nähtub, et õpilaste eesti keele oskuse tase on tänu eestikeelsele aineõppele tõusnud ja muude ainealaste teadmiste tase ei ole langenud.

2.5. Kooli hoolekogu ettepanek on vastuolus Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi arengukavaga

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lõike 1 kohaselt koostatakse kooli järjepideva arengu tagamiseks kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu ja õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

Kooli veebilehel on avalikustatud Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi arengukava, millest nähtub, et kool jätkab tööd hilise keelekümbluse programmis, osa õppeainetest õpetatakse koolis eesti keeles alates 2. klassist, eesti keeles õpetatavate õppeainete arv kasvab iga aastaga.¹¹

Kooli veebilehel on avalikustatud Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi arengukava aastateks 2011–2013. Uuendatud arengukava avalikustatud ei ole. Arengukava neljandas peatükis „Valdkondade arenduse visioon“ on märgitud, et kõik kooli õpetajad valdavad eesti keelt nõutaval tasemel (aastaks 2013).¹² Kooli arengukava tegevuskavas on ühe tegevusena aastateks 2011–2013 märgitud, et tuleb motiveerida pedagooge tõstma eesti keele oskuse taset (kursused kooli eelarve kulul, täiendav töötasu õpetajatele, kes õpetavad ainet eesti keeles jne).¹³

Kooli veebilehel avalikustatud kooli arengukavast nähtub, et koolis õpetatakse alates 1. klassist eesti keeles muusikaõpetust, teisest klassist lisandub inimeseõpetus, kolmandas klassis ka kunstiõpetus. Eesmärk on säilitada 1. septembriks 2013. a ainete õpetamine eesti keeles 25% mahus kõikidest õpetatavatest õppeainetest (s.o I kooliastmes). II kooliastmes õpetatakse eesti keeles järgmisi õppeaineid: inimeseõpetus, eesti kirjandus, loodusõpetus, muusikaõpetus, kunstiõpetus. Alates 5. klassist algab õppimine hilise keelekümbluse metoodika baasil. Kooli eesmärk on 1. septembriks 2013. a õpetada eesti keeles kuni 35% õppeainetest. 7.–9. klassis toimub õppetöö LAK-metoodika baasil.¹⁴ Kooli eesmärk on 1. septembriks 2013. a õpetada III kooliastmes eesti keeles kuni 40% õppeainetest. See võimaldab gümnaasiumiastmes sujuvalt üle minna ainete eesti keeles õpetamisele ning õpetada eesti keeles gümnaasiumi klassides 60% ainetest. Gümnaasiumiastmes on eesmärk suurendada eesti keeles õpetatavate õppeainete õpetamise osakaalu kuni 60%-ni.¹⁵ Kooli arengukava tegevuskavas on õppe- ja kasvatusalaseks eesmärgiks õpetada gümnaasiumiastmes eesti keeles kuni 60% õppeainetest. Ühe tegevusena on muu hulgas välja toodud eesti keeles õpetatavate kursuste ja õppeainete lülitamine gümnaasiumiastme õppeplaani (tulemus: eesti keeles õpetatavate ainete kasvu dünaamika gümnaasiumiastmes).¹⁶ Arengukavas on esitatud ka gümnaasiumiastmes eestikeelsele aineõppele ülemineku kava, mille kohaselt õpetatakse 2011/2012. õppeaastal eesti keeles 33 kursust, 2012/2013. õppeaastal 45 kursust, 2013/2014. õppeaastal 48 kursust.¹⁷

Seega ei näe kooli pidaja arengukava kinnitajana ja kool arengukava peamise väljatöötajana olulisi probleeme eestikeelsele õppele üleminekul ning nad teevad arengukava kohaselt jätkuvalt pingutusi, et õpilaste ja õpetajate eesti keele oskus paraneks. Kooli hoolekogu ei tohiks arengukavas seatud eesmärke ja kooli tehtud pingutusi eestikeelsele aineõppele üleminekul takistada.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 3 kohaselt peab hoolekogu ettepanek valla- või linnavalitsusele lähtuma kooli arengukavast. Praegusel juhul ei ole kooli hoolekogu Tallinna Linnavolikogule ettepaneku tegemisel lähtunud kooli arengukavast, olles seejuures veel eelnevalt kaasatud sellisel kujul vastuvõetud  arengukava väljatöötamisse.

2.6. Ärakuulamisõiguse võimaldamine

Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 ei täpsusta, millises vormis ärakuulamine sel juhul läbi viia tuleb, siis on selle vormi valik haldusorgani pädevuses. Haridus- ja Teadusministeerium edastas 9. juunil 2015. a menetlusosalistele – Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi hoolekogule, Tallinna Linnavolikogule – käesoleva korralduse eelnõu ning neil võimaldati  vastuvõetava otsuse kohta arvamust avaldada.

Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi hoolekogu ja Tallinna Linnavolikogu arvamust haldusorgani etteantud tähtaja jooksul ei laekunud.

2.7. Kokkuvõte

Õigusaktid nägid juba 2007. aastal üheselt ette, et 2011/2012. õppeaastast alates peavad koolid hakkama 10. klassi õpilasi gümnaasiumiastme jooksul 60 protsendi ulatuses eesti keeles õpetama. Seega on kooli pidajale ja koolile antud piisavalt pikk üleminekuaeg, et nad saaksid astuda vajalikke samme eestikeelsele aineõppele üleminekuks. Erinevad keelekümbluse uuringud (valimis ka Tallinna koolid) näitavad selgelt, et teadmiste omandamist õppekeel ei mõjuta, kui on tagatud kvaliteetne õpe ning õpilasi toetava metoodika kasutamine.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tuleneb nõue, et gümnaasiumiastmes toimub õppetöö eesti keeles. Vabariigi Valitsus võib kaalukatel põhjustel anda loa muukeelseks õppeks. Vabariigi Valitsus on Tallinna Linnavolikogu kaalutlusi hinnanud ja leiab, et kaalukaid põhjusi loa andmiseks ei ole.

Käesoleva korralduse punktides 2.3–2.5 nähtub selgelt, et Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis ei ole probleeme, mis takistaksid eestikeelse aineõppe läbiviimist vähemalt 60% ulatuses. On olemas vajalikud õpetajad, kes valdavad riigikeelt nõutud tasemel ehk kel on eesti keeles õpetamise õigus. Kooli õpilaste eesti keele oskus on läbi aastate olnud väga hea. Seda on näidanud nii põhikooli lõpus sooritatud eesti keele teise keelena eksamid  kui ka gümnaasiumi lõpus sooritatud eesti keele riigieksamid. Erinevate õppeainete riigieksami tulemused ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete kohaselt langenud. Lisaks sellele ei lähtu kooli hoolekogu ettepanek kooli arengukavast ehk kooli pidaja heakskiidetud arenguvisioonist.

3. OTSUS

Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikest 3 keelduda andmast Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile luba gümnaasiumiastmes kakskeelse õppe läbiviimiseks.

4. VAIDLUSTAMINE

Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.

5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Haridus- ja Teadusministeeriumil teha korraldus Tallinna Mustjõe Gümnaasiumile, Tallinna Linnavalitsusele, Tallinna Linnavolikogule ja Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi hoolekogule teatavaks.