1. Märt Põder esitas 27. oktoobril 2025 ühe allkirjaga allkirjastatuna kuus kaebust riigi valimisteenistuse (RVT) toimingute peale. Nende kohta oli ta eelnevalt teinud avaldused puuduste kohta valimiste korralduses. Koosoleku alguses paluti kaebajal seostada kaebused ja avaldused. Kaebuste ja antud selgituste kohaselt vaidlustab kaebaja järgmist.

2. Esimese kaebuse aluseks on RVT 22. oktoobril, 23. oktoobril ja 24. oktoobril antud vastused kaebajale. Kaebaja vaidlustab RVT 19. ja 20. oktoobri 2025 toimingud, mis puudutasid elektrooniliste häälte lugemist ja korduslugemist. Kaebaja osales vaatlejana ja soovis veenduda digitaalsete häälekonteinerite korrektses töötlemises.

3. Toimingute käigus tuvastati 25 võimalikku veateadet andnud konteinerit (nt ebakorrektse digiallkirja või puuduva registreerimispäringuga), kuid enne korduvate konteinerite eemaldamist eemaldati maksimaalselt 10 konteinerit. Kaebajal ja teistel vaatlejatel ei olnud võimalik veenduda, mis põhjusel konteinerid eemaldati. RVT 22. oktoobri 2025 teavituses esitati erinevad arvud valimiskasti suuruse ja korduvate konteinerite kohta. 19. oktoobri toimingul ei võimaldatud näha valimiskastist eemaldatud krüptogramme, et veenduda nende õiges eemaldamises. RVT vastas, et protseduurid ei näe ette kehtetute sedelite dekrüpteerimist.

4. Teise kaebuse aluseks on RVT 23. oktoobri vastus.  Kaebaja hääletas 16. oktoobril ametlikku valijarakendust kasutades. Hääletades saadud QR-koodi saatis ta kolmandale osapoolele, kes selle Facebookis avaldas. Kaebaja otsustas sama QR-koodi saata ka RVT-le ning käsitas selle teatavakssaamist RVT-le oma õiguste rikkumisena. Kaebaja leiab, et valija ei pea omama tehnilisi eriteadmisi, et vältida QR-koodi lekkest tingitud salajasuse riivet.

5. Kolmanda kaebusega vaidlustab kaebaja 19. oktoobri 2025 häältelugemisel vaatleja õiguste rikkumist. Sellele avaldusele vastas RVT 24. oktoobril. Probleem oli, et vaatlejatel polnud võimalik sisuliselt jälgida audiitori ja operaatori tegevusi Riigikogu konverentsisaalis, kuna ekraan polnud nähtav ning vaatlejate paigutus ei võimaldanud jälgida ümberkäimist turvakleebiste ja andmekandjatega. Vaatlejal peab olema õigus turvavahendite numbreid üles kirjutada ja esitada suulisi avaldusi puuduste kohta valimiste korralduses. Samuti keelati vaatlejatel paigutada kaameraid ruumi keskele.

6. Neljanda kaebusega vaidlustatakse vaatlejate väidetavat ebavõrdset kohtlemist. Väidetele on RVT vastanud 24. oktoobril. Esmalt toob kaebaja välja, et 20. oktoobri toimingute käigus lubati vaatleja Mart Oruaasal opereerida valimistoiminguteks kasutatud arvutit. See on vastuolus kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 23⁴ lg 4 sättega, mis keelab vaatlejatel valimistoimingutesse sekkuda. Kaebaja leiab, et Oruaasal olid eriõigused, mida teistel vaatlejatel ei olnud. Lisaks lülitas Oruaas ekraani kuvamise saali ekraanile teatud toimingute ajaks välja ning takistas sellega vaatlemist. Audiitori tegevus turvakleebiste paigaldamisel ja pitseerimisel ei olnud vaadeldav.

7. Viiendas kaebuses leiab kaebaja, et 19. oktoobri toimingute vaatlemist segati. RVT vastas sellele 24. oktoobril. Ekraanil toimuvat kommenteeriti nii kohapeal olnud vaatlejatele kui ka veebiülekande jälgijatele nii eesti kui ka inglise keeles. See segas kaebaja keskendumist. Informeerimine ei tohi takistada sisulist vaatlemist, milleks vaatlejatel on oma kavad. RVT sekkus ka korduvalt vaatlejate omavahelisse suhtlusse ja koostöösse.

8. Kuuendas kaebuses leitakse, et RVT süüdistab kaebajat eksitava videolõigu levitamises. Kaebaja väitel riivas RVT teavitus tema subjektiivseid õigusi. Teavitus sisaldas ka eksitavaid väiteid: (1) videos kuvatava veateate; (2) audiitori tarkvara seiskumise põhjuseks oleva korduva krüptogrammi; (3) tarkvara peatumise tavapärasuse; (4) tarkvara seiskumise põhjuse kohta. Kaebuse aluseks on RVT 24. oktoobri vastus.

9. Esimeses kaebuses taotleb kaebaja 19. ja 20. oktoobri häältelugemiste kordamist. Teises kaebuses taotleb ta 16. oktoobri toimingu õigusvastaseks tunnistamist ning nõuab, et RVT hävitaks viivitamatult kaebaja hääle salajasust riivata võimaldava QR-koodi ja häälekonteineri. Kolmandas kaebuses soovib kaebaja RVT-le ettekirjutuse tegemist, et edaspidi oleks lisaks ekraaniväljundi loetavale jälgimisele võimalik jälgida ka kõigi turvakleebiste ja seadmete kasutamist ning vaatlejate paigutamist viisil, mis võimaldaks neil turvaprotseduuride korrektsuses veenduda. Neljanda kaebusega taotleb kaebaja 19. ja 20. oktoobril audiitori läbiviidud turvatoimingute ja korduslugemise osa tunnistamist õigusvastaseks. Viiendas kaebuses soovitakse RVT-le ettekirjutuse tegemist, et vaatlejaid ei segataks teleülekande või muude kõrvaltegevustega ning tagataks sisulise vaatlemise võimalused. Kuuenda kaebusega taotletakse RVT-le ettekirjutuse tegemist 22. oktoobri eksitava teavituse korrigeerimiseks ja kaebaja ees vabanduse avaldamist.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

10. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi Märt Põder ja riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

11. RVT selgitas vaatlejatele krüptogrammide eemaldamise põhjuseid nii esimesel kui teisel päeval. Elektrooniliste häälte lugemise vaatlemisel ei saa valimiste korraldaja luua olukorda, kus valija valik ja tema isik oleks kokku viidav. Vaatlejatele, sh kaebajale selgitati krüptogrammide eemaldamise ja kehtetuse põhjuseid nii esimesel kui teisel päeval. Teisel päeval, kui sedeleid vaadeldi ja selgitusi jagati, kaebajat saalis enam ei olnud. Statistiliste arvandmete aluseks olev matemaatika on korrektne ja see on ka audiitori aruandes kinnitatud.

12. Kaebaja on esitanud kaebuse oma hääle salajasuse kaitseks. Kaebaja on ise QR-koodi edastanud kolmandale isikule ja seejärel RVT-le. Ametliku valijarakendusega antud hääle kontrollimise võimaluse andmine on seadusandja valik. Ametlike rakendustega häält salvestada ei saa ja selle salvestamiseks tuleb kasutada mitteametlikku rakendust. Hääle salajasuse murdmiseks peab olema nii hääl kui QR-kood.

13. RVT korraldas elektrooniliste häälte lugemise jälgimise võimaluse arvestades, et tegemist on üldist huvi pakkuva toiminguga. Saali paigutusega tagati nii toimingute läbiviimine, vaatlemine kohapeal kui jälgimine veebi teel. Toiminguid selgitati keskmisele vaatlejale arusaadavas sõnastuses nii eesti kui inglise keeles. Kaebaja vahetas teise vaatlejaga teavet veebiülekande mikrofonide kuuldekauguses ja RVT juhtis sellele tähelepanu.

14. Kaebaja on ekslikul arusaamisel, et Mart Oruaas osales vaatlejana. Tegemist oli auditeerimishanke võitnud ettevõte kaasatud tehnilise töö tegijaga. Isik opereeris auditiprogrammi ning täitis audiitori korraldusi. 

15. RVT  reageeris 22. oktoobril internetis levivale videolõigule pealkirjaga „Audit ei lõppenud positiivselt: e-valimiskasti tervikluse kontroll KOV 2025 valimistel luhtus“. RVT lükkas ümber pealkirjas esitatud valeväite tervikluse kontrolli ebaõnnestumise kohta. Veebilehe selgitustes ei ole viidatud ühelegi isikule ega esitatud kaebuses kirjeldatud süüdistusi kaebajale.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

16. Kuus kaebust on sama kaebaja poolt esitatud ühe allkirjaga allkirjastatult ja sama valimiste korraldaja toimingute peale, mistõttu ei ole nende eraldi menetlemine sisuliselt põhjendatud. Vabariigi Valimiskomisjon peab vajalikuks kaebused liita, sest see võimaldab lühikeste menetlustähtaegade tingimustes asjade kiiremat ja lihtsamalt läbivaatamist. Sama kaebaja esitatud kaebustele hinnangu andmine on võimalik koosoleku sama päevakorrapunkti raames ning lahendatav sama otsusega.

17. KOVVS § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi.

18. Riigikohtu praktika kohaselt on vaatlejal õigus esitada kaebus selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (RKÜKm 5-25-7, p 4; RKPJKo 5-25-27, p 14), vaatlejal puudub õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele (vt nt RKPJKm 5-25-11, p 11) ning kui isik esitas avalduse puuduste kohta valimiste korraldamisel avalikes huvides, saab ta vaidlustada RVT toiminguid või otsust, vaid menetluslikust aspektist, s.o osas, mis puudutab tema avalduse läbivaatamist (RKPJKo 5-25-54, p 5).

19. RVT on kaebaja esitatud avaldustele vastanud ja seega ei ole rikutud kaebaja õigust avalduste läbivaatamisele. Eelkõige vaidlustab kaebaja RVT vastuste sisu.

20. Esimene kaebus keskendub detailselt arvandmete analüüsile. Kaebuses viidatakse, et ekraanil oli 25 veateadet, aga eemaldati 10 häält. RVT selgitas nii kohalolnud vaatlejatele kui ka otseülekande jälgijatele, et üks hääl eemaldati kehtivuskinnituse puudumise tõttu ja töötlemisele läks 279 388 häält. Seejärel eemaldati enne ametliku hääletuse algust antud 4 testhäält ning 5 korduva krüptogrammiga häält. Lisaks eemaldati korduvad e-hääled ja jäeti alles viimasena antud hääl. Seetõttu eemaldati oli 7182 häält. Kaebaja õigust vaadelda ei ole rikutud.

21. Teises kaebuses väidetakse hääletamise salajasuse põhimõtte rikkumist. Tegemist ei ole kaebusega RVT toimingu peale. Kaebaja on ise QR-koodi edastanud kolmandale isikule ja RVT-le. RVT-l puuduvad tehnilised vahendid QR-koodi vahendusel RVT-le saadetud elektroonilise hääle avamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et hääle salajasuse eest peab hoolt kandma eelkõige valija ise.

22. Kolmandas kaebuses toob kaebaja esile mitmeid takistusi 19. oktoobri 2025 elektrooniliste häälte lugemise vaatlemisel, mis on kaetud ka tema varasemalt esitatud avaldustega (ei olnud võimalik jälgida audiitorite ja operaatorite tegevust; ekraani loetavus oli probleemne; saalis viibijate paigutuse tõttu polnud nähtav ekraan ega võimalik jälgida ümberkäimist turvakleebiste ja andmekandjatega). Samas on kaebaja ka väljunud avaldustes käsitletust – polnud võimalik realiseerida KOVVS § 24⁴ lg 3 sätestatud õigust kirjutada üles valimisvahendite pitseerimisel kasutatud turvavahendite numbreid; vaadeldav oli vaid ekraaniväljund, aga mitte toimingute tegijate tegevus; kohapeal puudustest märku andmisest polnud kasu ning suulist avaldust puuduste kohta keelduti vastu võtmast; vaatlejatel keelati oma kaamerate paigutamine ruumi keskele, et nad saaksid toimuvat jäädvustada ja tutvuda sellega hiljem; RVT töötajad takistasid pidevate vaatlejate omavahelisse suhtlemisse sekkumisega vaatlejate tegevust.

23. Kolmanda kaebuse esialgseid avaldusi ületavas osas (suulise avalduse esitamine 19. oktoobri toimingu ajal, kaebaja ruumist väljajuhatamine selgituste andmiseks ja vaatlejate suhtluse takistamine) on Vabariigi Valimiskomisjon andnud selgituse 29. oktoobri 2025 otsuses nr 72 (p 11-13). Audiitori tegevuse ja toimingute vaatlemise osas on seisukoha andnud Riigikohus asjas nr 5-25-54.

24. Vaatlejatel on valimiste usaldusvääruse tagamisel oluline roll. Sellest ei saa aga vaatlejale tuletada ulatuslikumaid õigusi kui need, mis on sätestatud õigusaktides (RKPJKo, 5-24-18, p 8). Vaatlejale ei ole antud õigust sekkuda toimingusse ega nõuda täiendavaid tegevusi – vaatleja tegevus on passiivne ning piirdub vaatlemisega (vrd RKPJKo 5-25-45, p 12). Toimingud ja nende teostaja määrab seadusandja. Riigikohus on ka selgitanud, et vaatleja ja infosüsteemide audiitori rollid ei kattu (RKPJKo 5-25-54, p 10).

25. Operaatori tegevuse vaatamine ekraaniväljundi vahendusel ongi käsitatav tema toimingute vaatlemisena. Klaviatuurile sisestatavad käsud ja süsteemi reageeringud on nähtavad. Kaebaja viibis nii operaatorite kui ka audiitorite kõrval. Kaebusest ei selgu, mil moel oleks võimalik  operaatori tegevuse vaatlemine tagada paremal viisil. Lisakaamera audiitori kuvarist ja klaviatuurist ning selle täiendavalt ekraanile kuvamine looks infopaljususe ja teeks ekraanil kuvatavate tekstide loetavuse raskemaks. On mõistetav, et kaebaja sooviks kasutatavate vahenditega tutvuda neid ise kontrollides. Seadus sellist soovi toetada ei võimalda (vrd nt RKPJKo 5-25-54, p 12). Vaatlemine ei tohi valimistoimingutega võrreldes muutuda primaarseks. Vaatlejal tuleb teha valikuid, mida vaadelda ning vajadusel kohapeal paluda lisahetke, nt turvavahendite numbrite pildistamiseks või üleskirjutamiseks. Kaebusest kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei nähtunud.

26. Neljanda kaebusega vaidlustatakse Mart Oruaasa eelistamist teiste vaatlejatega võrreldes.  RVT selgituste kohaselt ei osalenud Mart Oruaas 20. oktoobril 2025 andmete tervikluse kontrollil vaatlejana, vaid audiitorettevõttega sõlmitud lepingu kohaselt audiitorite poolt audititegevustesse kaasatud tehniliste tööde teostajana. Auditimeeskonna liikmena ei olnud Mart Oruaas valimiste korraldaja ja tema tegevust puudutavad väited jäävad tähelepanuta.

27. Viiendas kaebuses vaidlustab kaebaja 19. oktoobri 2025 häältelugemise toimingu häiringu, mis tekkis kahes keeles selgituste andmisest ja RVT töötaja poolt vaatlejate omavahelisse suhtlemisse sekkumisest. Vabariigi Valimiskomisjon nõustub RVT seisukohaga, et üldist huvi pakkuvat toimingut tuli selgitada keskmisele vaatlejale arusaadavas sõnastuses. Saalis oli hulgaliselt välisvaatlejaid, mistõttu jagati selgitusi ka inglise keeles.  Kaebaja on oma soovides ka vastuoluline ja endale eristaatust taotlev. Esimeses kaebuses soovis ta täiendavaid selgitusi ja esitas nende andmata jätmise peale kaebuse. Teistele selgituste andmist peab ta oma tegevust takistavaks. Vaatlejate omavahelise suhtluse kostumine veebiülekandes segab toimingute jälgimist. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et RVT täitis oma ülesannet muuta elektrooniline hääletamine arusaadavaks kõigile sihtgruppidele.

28. Kuuendas kaebuses vaidlustab kaebaja RVT 22. oktoobri 2025 veebilehel valimised.ee avaldatud teavitust. Kaebaja ei nõustu RVT vastusega video eksitavaks pidamise põhjuste kohta ja leiab, et video levitamist omistatakse talle. Vabariigi Valimiskomisjon, tutvunud valimised.ee veebilehel avaldatud teavituse „Esmaspäeval toimus e-häälte tervikluse kontroll“ tekstiga, ei leia selles viidet ühelegi isikule. Kaebaja ei vaidlusta toimingut, mis on KOVVS § 63 tähenduses vaidlustatav. RVT tegevuse eesmärk oli ümber lükata videolõigu pealkirjas esitatud valeväide tervikluse kontrolli ebaõnnestumise kohta. Kaebusest ei nähtu, kuidas vaidlustatud selgituse avaldamine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi KOVVS § 65 lg 1 p 4 tähenduses. Avalikes huvides vabatahtlikult avaldatud teave ei anna kaebajale õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega konkreetsete meetmete rakendamist (RKPJKo 5-25-16/3).

29. Kaebaja on oma kaebustes lisaks RVT toimingute seadusvastaseks tunnistamistele nõudnud mitmete tulevikku suunatud ettekirjutuste tegemist. Valimisseadused ei anna õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega konkreetsete meetmete rakendamist (RKPJKo 5-25-16/3). 

Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

liita Märt Põdra 27. oktoobril 2025 esitatud kuus kaebust ühte menetlusse;

jätta Märt Põdra kaebused rahuldamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.