EESTI VABARIIGI SEADUS

§ 1. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadusest peab Vabariigi Presidendi ametikohale, Riigikogusse või kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerija, samuti isik, kes taotleb peaministri, ministri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja või mis tahes muud valimise või nimetamise alusel täidetavat ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis, andma järgmise kirjaliku süümevande: «Annan vande, et ma ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest.»

§ 2. Süümevanne antakse omakäeliselt ja selle tekst peab täpselt vastama käesoleva seaduse §-le 1.

§ 3. Vabariigi Presidendi ametikohale või Riigikogusse kandideerija esitab süümevande Vabariigi Valimiskomisjonile koos teiste andmetega, mis vastavalt valimisseadusele tuleb esitada kandidatuuri ülesseadmiseks.

Süümevande andmise kord kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaadi suhtes sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseadusega.

§ 4. Peaministrikandidaat esitab süümevande Vabariigi Presidendile uue valitsuse moodustamise ülesande saamisel.

Ministrikandidaat esitab süümevande peaministrile, kes teatab sellest Vabariigi Presidendile koos ettepanekuga ministri ametisse nimetamiseks põhiseaduse §-de 89 ja 90 kohaselt.

§ 5. Isik, kes taotleb Riigikohtu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametikohta, esitab süümevande Vabariigi Presidendile. Süümevande andmisest teatab Vabariigi President Riigikogule koos ettepanekuga nimetada antud isik vastavasse ametisse põhiseaduse § 65 punkt 7 kohaselt.

Isik, kes taotleb Riigikohtu liikme ametikohta, esitab süümevande Riigikohtu esimehele. Süümevande andmisest teatab Riigikohtu esimees Riigikogule koos ettepanekuga nimetada antud isik Riigikohtu liikmeks põhiseaduse § 65 punkt 8 kohaselt.

Kohtunikukandidaat esitab süümevande Riigikohtule. Riigikohus teatab süümevande andmisest Vabariigi Presidendile koos ettepanekuga nimetada antud isik kohtunikuks põhiseaduse § 78 punkt 13 kohaselt.

§ 6. Isik, kes taotleb valimise või nimetamise alusel täidetavat ja käesoleva seaduse §-dega 3–5 hõlmamata ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis, esitab süümevande ametiisikule või organile, kes on pädev otsustama antud ametikoha täitmist.

§ 7. Isik, kes soovib jääda käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 nimetatud ametikohale, mida ta on asunud täitma enne Riigikogu kokkuastumist, peab andma süümevande 30 päeva jooksul Riigikogu kokkuastumisest alates käesoleva seaduse §-des 1, 2, 5 ja 6 sätestatud korras. Süümevande mitteandmisel vabastatakse isik ametist Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, nr. 15/16, art. 241) alusel kui mittevastav oma ametikohale.

§ 8. Isikul, kes on andnud süümevande käesoleva seadusega sätestatud korras, ei ole korduva vande andmise kohustust, kui ta esitab uuel kandideerimisel või ametikoha taotlemisel teatise, millest nähtub, kellele ja millal ta vande on andnud.

§ 9. Käesoleva seaduse §-de 1–8 kohaselt antud süümevannet võib kohtus vaidlustada iga isik või riigiorgan, kes esitab kohtule avalduse koos tõenditega süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse kohta. Tõendamise kohustus lasub süümevande vaidlustajal. Kohus võib kuulutada oma istungi kinniseks.

Ainult jõustunud kohtuotsus, millega on kindlaks tehtud süümevandega kinnitatu tõele mittevastavus, saab olla aluseks kandidaadi kõrvaldamiseks valimisnimekirjast või tema mandaadi tühistamiseks või ametist vabastamiseks süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse motiivil.

§ 10. Massiteabevahendites on keelatud avaldada informatsiooni süümevandega kinnitatu kohtuliku vaidlustamise kohta enne kohtuotsuse jõustumist.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.