I. ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse eesmärk

Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad kauba- ja teenindusmärkide õiguskaitse korraldamisel ning kaitstud kauba- ja teenindusmärkide kasutamisel Eesti Vabariigis.

§ 2. Kaubamärkide õiguskaitset reguleeriv seadustik

Kaubamärkide õiguskaitset reguleeriv seadustik koosneb käesolevast seadusest, muudest seda valdkonda puudutavatest seadustest ning valitsuse määrustest ja Eesti Vabariigi Riikliku Patendiameti (edaspidi Patendiameti) juhenditest.

§ 3. Rahvusvahelised kokkulepped

Kui kahe- või mitmepoolses rahvusvahelises kokkuleppes, milles Eesti Vabariik osaleb, on mõni kaubamärgiküsimus teisiti reguleeritud kui Eesti Vabariigi seadustes, kuulub prioriteet rahvusvahelise kokkuleppe normidele.

II. KAUBAMÄRGI ÕIGUSKAITSE

§ 4. Kauba- ja teenindusmärgi mõiste

Kauba- ja teenindusmärk (edaspidi kaubamärk) on tähis, mida üksik- või juriidiline isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste üksik- või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest.

§ 5. Kaubamärgi õiguslik režiim

(1) Üksik- ja juriidilised isikud võivad Eesti Vabariigis saada oma kaubamärgile õiguskaitse käesolevas seaduses ettenähtud alusel ja korras.

(2) Riik kaitseb õiguskaitse saanud kaubamärgi valdaja ainuõigust kaubamärgile.

(3) Üksik- ja juriidiline isik ei tohi kaubamärgivaldaja loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks majandus- ja äritegevuses. Kaubamärgi kasutamiseks loetakse:
1) kauba või pakendi tähistamist kaubamärgiga;
2) kaubamärgiga tähistatud kaupade pakkumist müügiks, nende turustamist ja ladustamist müügi eesmärgil;
3) kaubamärgiga viidatud teenuste pakkumist ja osutamist;
4) kaubamärgiga tähistatud kaupade välja- ja sissevedu;
5) kaubamärgi kandmist majandus- ja äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutusõpetusele.

(4) Kaubamärgivaldajal on õigus keelata kaubamärgi kasutamine samade või sarnaste kaupade ja teenuste ning teistegi kaupade ja teenuste puhul, kui kaubamärk on Eesti Vabariigis üldtuntud ja sellise kasutamisega kaasneb kaubamärgi eristatavuse või maine põhjendamatu ärakasutamine või eristatavuse või maine kahjustamine.

(5) Kaubamärgivaldajal ei ole õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada majandus- ja äritegevuses:
1) kolmandate isikute nimesid ja aadresse;
2) kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, kogust, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kauba valmistamise või teenuse täitmise aega, samuti muid kauba omadusi või teenust iseloomustavaid tähistusi;
3) kaubamärki, kui see on vajalik kindla otstarbega kaubale (nagu abimaterjalid või varuosad) või teenusele osutamiseks.

(6) Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgivaldaja nõudel oleks trükise hoiatustähis vastavalt käesoleva seaduse §-le 20.

§ 6. Kaubamärgina registreeritavad tähised

(1) Kaubamärgina võib registreerida tähelisi, sõnalisi, numbrilisi, kujutislikke ja ruumilisi tähiseid või tähisekombinatsioone.

(2) Kaubamärgi võib registreerida must-valgena või värvilisena. Must-valgena registreeritud kaubamärk on õiguslikult kaitstud mis tahes värvikombinatsioonis, värvilisena registreeritud kaubamärk aga ainult taotletud värvikombinatsioonis.

§ 7. Kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud

(1) Kaubamärgina ei registreerita tähiseid:
1) millel puudub eristusvõime;
2) mis võivad tarbijat eksitada kauba või teenuse sisu, kvaliteedi või päritolu suhtes;
3) mis on teatud liiki kaupade või teenuste tähistamisel üldkasutatavad;
4) mis koosnevad üksnes tähtedest, numbritest ja märkidest, sisaldades vaid andmeid kauba või teenuse liigi, kvaliteedi, hulga, omaduste, hinna jm. kohta;
5) mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga.

(2) Kaubamärgina ei registreerita tähiseid, mis kordavad:
1) õiguskaitse saanud tööstusnäidiseid;
2) autoriõigusega kaitstud kunsti-, kirjandus- ja heliteoseid ning nende nimetusi;
3) perekonnanimesid ja portreesid, kui see kahjustab neid nimesid kandvate või portreedel kujutatud isikute varalisi ja mittevaralisi õigusi.

§ 8. Kaubamärgina mitteregistreeritavad tähised

(1) Kaubamärgina ei registreerita:
1) tähiseid, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased teise isiku nimele registreeritud või registreerimiseks esitatud samaliigilise kauba või teenuse kaubamärgiga;
2) Eesti Vabariigis üldtuntud kaubamärke ja kaupade markeeringuid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või mitte; (õ) 24.11.2008
3) tähiseid, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased ja sisaldavad Eesti Vabariigi või tema haldusüksuste, teiste riikide, kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tänapäevaseid või ajaloolisi nimetusi või nende lühendeid, lippe, vappe, embleeme, pitsateid, au- ja eraldusmärke vm. sümboleid või sümbolielemente, kui selleks puudub pädeva organi või ametiisiku kirjalik nõusolek;
4) tähiseid, mis võivad osutuda kolmandate isikute firmanimeks, kinnisvara nimetuseks, on tuntud isikute portreed või pildid kinnisvarast, kui selleks puudub asjaomase isiku või tema õigusjärglase kirjalik nõusolek;
5) registreeritud raviainete ja taimesortide nimesid;
6) firmanimesid (või nende osi), kui need ei kuulu kaubamärgi registreerimist taotlevale isikule;
7) garantii- ja prooviplommide eraldusmärke;
8) kolmandale isikule kuuluva varasema kaubamärgiga identset või sarnast tähist teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, mida ei saa registreerida kaubamärgivaldaja nõusolekuta, kui see toob kaasa kolmanda isiku kaubamärgi hea eristatavuse või maine ärakasutamise või kahjustamise tarbija eksitamise teel.

(2) Kaubamärk võib sisaldada mittekaitstavaid osi, kui need ei mõjuta kaubamärgi eristatavust ega riku kolmandate isikute õigusi.

III. KAUBAMÄRGI REGISTREERIMINE

§ 9. Kaubamärgi registreerimise taotlus

(1) Kaubamärgi registreerimise taotluse esitab taotleja – üksik- või juriidiline isik – Patendiametile, tasudes riigilõivu.

(2) Kaubamärgi registreerimise taotluse võib esitada ning ajada kaubamärgi registreerimise ja jõushoidmisega seotud asju Eesti patendivolinike kaudu. Välisriikide üksik- või juriidilised isikud ajavad kaubamärkide Eesti Vabariigis registreerimise ja nende jõushoidmisega seotud asju Eesti patendivolinike kaudu, kellel on Eesti Vabariigis alaline elukoht ja Eesti kodakondsus.

(3) Kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse ühe kaubamärgi kohta.

(4) Kaubamärgi registreerimise taotlus peab sisaldama:
1) tähise kaubamärgina registreerimise avalduse, kus on ära näidatud taotleja (taotlejate) ning tema (nende) asukoht või elukoht;
2) kaubamärgi reproduktsiooni;
3) rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu, milledele taotletakse kaubamärgi registreerimist;
4) lõivu maksmise dokumendi või selle ärakirja;
5) patendivoliniku volitusi tõendava dokumendi või selle ärakirja, kui registreerimistaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu;
6) kollektiivkaubamärgi põhikirja, kui registreerimistaotlus esitatakse kollektiivkaubamärgi kohta.

(5) Registreerimistaotluse dokumendid esitatakse eesti keeles.

§ 10. Kaubamärgi prioriteet

(1) Kaubamärgi prioriteet määratakse kindlaks kaubamärgi registreerimise taotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast.

(2) Kaubamärgi prioriteet määratakse kindlaks kaubamärgi esmase registreerimise taotluse esitamise kuupäevast tööstusomandikaitse Pariisi konventsiooni liikmesriigis (konventsiooniprioriteet) siis, kui see registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile kuue kuu jooksul sellest kuupäevast arvates.

(3) Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni liikmesriigi territooriumil toimuva rahvusvahelise või ametlikult rahvusvaheliseks tunnistatud näituse eksponaatidele pandud kaubamärgi prioriteediks (näituseprioriteet) loetakse eksponaadi sellel näitusel avaliku väljapaneku päev, kui kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse Patendiametile kuue kuu jooksul sellest kuupäevast arvates 1928. aasta 2. novembri rahvusvaheliste näituste konventsiooniga ja selle hilisemate täiendustega on sätestatud rahvusvahelistele näitustele esitatavad nõuded.

(4) Konventsiooni- või näituseprioriteedi eelise taotleja peab selle nõude esitama kaubamärgi registreerimise taotluses ja nõuet tõendavad dokumendid kas taotluses või ühe kuu jooksul, arvates taotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast.

§ 11. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine

(1) Kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse Patendiametile, kes taotluse vastuvõtmisel kontrollib esitatud dokumentide vastavust käesoleva seaduse § 9 nõuetele.

(2) Kui registreerimistaotlus vastab esitatud nõuetele, antakse taotlus ekspertiisi ja Patendiamet teatab taotlejale registreerimistaotluse saabumise kuupäeva.

(3) Kui Patendiamet keeldub kaubamärgi registreerimise taotluse vastuvõtmisest, võib taotleja pärast riigilõivu tasumist vaidlustada keeldumise tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) kahe kuu jooksul, arvates taotluse vastuvõtmise keeldumisest.

Riigilõiv makstakse tagasi, kui apellatsioonikomisjon tunnistab registreerimistaotluse vastuvõtmisest keeldumise põhjendamatuks.

§ 12. Kaubamärgi ekspertiis

(1) Kui registreerimistaotluse ekspertiis sõltub teise, varasema prioriteediga registreerimistaotluse ekspertiisist, siis ekspertiis peatatakse kuni lõpliku otsuse tegemiseni varasema prioriteediga registreerimistaotluse kohta.

(2) Ekspertiisi võib peatada ka taotleja põhjendatud ettepanekul tähtajaks, mille määrab Patendiamet.

(3) Ekspertiisi käigus võib Patendiamet nõuda taotlejalt registreerimistaotluse täpsustamist ja parandamist kindlaks tähtajaks. Taotlejal on õigus pikendusele, kui ta tasub täiendava riigilõivu.

(4) Kui taotleja on eiranud Patendiameti poolt määratud tähtaega, jätnud tasumata riigilõivu või vastamata ekspertiisi otsusele, lükkab Patendiamet registreerimistaotluse tagasi.

(5) Taotleja võib ekspertiisi käigus ise registreerimistaotluse tagasi võtta ja ekspertiis lõpetatakse.

(6) Patendiamet registreerib ekspertiisi tulemuste põhjal kaubamärgi või keeldub registreerimast, põhjendades oma otsust.

(7) Kaubamärgi registreerimise otsuse võib Patendiamet taas läbi vaadata kui Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepingute alusel on laekunud varasemat prioriteedikuupäeva kandev registreerimistaotlus.

(8) Kaubamärgi registreerimise otsuse puhul kaubamärk avaldatakse.

§ 13. Kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse vaidlustamine

(1) Kui taotleja ei ole nõus Patendiameti otsusega kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta, võib ta pärast riigilõivu tasumist selle otsuse vaidlustada apellatsioonikomisjonis kahe kuu jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

Riigilõiv makstakse tagasi, kui apellatsioonikomisjon tunnistab registreerimisest keeldumise põhjendamatuks.

(2) Patendiameti otsust kaubamärgi registreerimise kohta võivad teise kaubamärgi valdaja või muud asjast huvitatud isikud pärast riigilõivu tasumist vaidlustada apellatsioonikomisjonis kahe kuu jooksul arvates kaubamärgi avaldamisest.

§ 14. Riiklik kauba- ja teenindusmärkide register

(1) Kaubamärgid kantakse Eesti Vabariigi riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse (edaspidi registrisse) pärast vastava riigilõivu tasumist.

(2) Riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrit peab Patendiamet.

§ 15. Kaubamärgitunnistus

Pärast kaubamärgi registrisse kandmist annab Patendiamet valdajale kaubamärgitunnistuse.

§ 16. Kaubamärgi publitseerimine

Patendiamet publitseerib registrisse kantud kaubamärgid oma ametlikus bülletäänis.

§ 17. Kaubamärgi kehtivus

(1) Õigus kaubamärgile kehtib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast.

(2) Kaubamärgi kehtivust võib pikendada valdaja avalduse põhjal iga kord 10 aastaks, kui ta esitab avalduse ühe aasta jooksul enne kaubamärgi kehtivuse lõppu, tasudes riigilõivu.

(3) Patendiamet võib kaubamärgivaldajale anda käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud avalduse esitamiseks kuuekuulise tähtaja pärast kaubamärgi kehtivuse lõppu. Kaubamärgivaldaja tasub riigilõivud.

(4) Patendiamet teeb registrisse ja tunnistusse kande kehtivuse pikendamise kohta, publitseerides selle ametlikus bülletäänis.

IV. KAUBAMÄRGI KASUTAMINE

§ 18. Kaubamärgi kasutamise kohustus

(1) Kaubamärgivaldaja on kohustatud kaubamärki kasutama, kusjuures kaubamärgi kasutamiseks loetakse käesoleva seaduse § 5 3. lõikes toodud toiminguid.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes kehtestatud kord loetakse täidetuks, kui kaubamärgi valdaja annab asjast huvitatud isikule kaubamärgilitsentsi.

§ 19. Kaubamärgi kasutamata jätmine

(1) Kui kaubamärgivaldaja ei ole 5 aasta jooksul ilma mõjuva põhjuseta täitnud käesoleva seaduse § 18 nõudeid, on igal asjast huvitatud isikul õigus vaidlustada kaubamärgi registreerimise kehtivust. Vaidlustusavalduse esitamisel tasutakse riigilõiv.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud asjaoludel põhinev vaidlustusavaldus esitatakse apellatsioonikomisjonile, kes teatab sellest kaubamärgivaldajale ja teeb talle ettepaneku esitada apellatsioonikomisjonile kaubamärgi kasutamist tõendavad dokumendid. Apellatsioonikomisjon vaatab vaidlustusavalduse läbi ja teeb otsuse, kas lükata protest tagasi või tunnistada registreerimine osaliselt või täielikult kehtetuks.

§ 20. Hoiatustähis

Kaubamärgivaldaja võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist, et kaubamärk on Eesti Vabariigis registreeritud.

V. KAUBAMÄRGI ÜLEANDMINE

§ 21. Kaubamärgilitsents

Kaubamärgivaldaja (litsentsiaar) võib litsentsilepingu alusel anda kaubamärgi kasutamise õiguse teisele isikule/teistele isikutele (litsentsiaadile/litsentsiaatidele). Litsentsilepingu kohta tehakse kanne registrisse pärast riigilõivu tasumist.

§ 22. Kaubamärgi loovutamine

(1) Kaubamärgivaldaja võib registreeritud kaubamärgi loovutada üksik- või juriidilisele isikule kas kõigi või osa kaupade või teenuste suhtes.

(2) Kaubamärgi loovutamise kohta tehakse kanne registrisse pärast riigilõivu tasumist.

§ 23. Kaubamärgi õiguste üleminek

Juriidiliste isikute reorganiseerimisel, sulgemisel, pankrotistumisel, pantimisel või muudel sellistel juhtudel muutub kaubamärgi juriidiline staatus, mille kohta tehakse kanne registrisse pärast riigilõivu tasumist.

§ 24. Kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamine ja registrist kustutamine

(1) Asjast huvitatud isiku taotlusel võib Patendiamet tunnistada kaubamärgi registreerimise kehtetuks, kui registreerimisel on rikutud käesoleva seaduse §-de 7 ja 8 nõudeid.

(2) Kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise taotluse võib pärast riigilõivu tasumist esitada apellatsioonikomisjonile viie aasta jooksul, arvates kaubamärgi registreerimisest.

(3) Kaubamärk kustutatakse registrist Patendiameti otsusega:
1) kaubamärgivaldaja vastava taotluse esitamisel;
2) kaubamärgi registreerimise kehtivuse lõpetamisel, kui kaubamärgivaldaja on rikkunud käesoleva seaduse § 18 sätteid;
3) kaubamärgivaldaja (juriidilise isiku) sulgemisel või kaubamärgivaldaja (üksikisiku) surma korral või muul motiveeritud põhjusel, kui kaubamärgist tulenevad õigused ei ole üle läinud uuele valdajale;
4) kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel;
5) käesoleva seaduse § 17 sätete alusel.

VI. KOLLEKTIIVKAUBAMÄRK

§ 25. Kollektiivkaubamärgi mõiste

Kollektiivkaubamärk on kaubamärk, mille puhul juriidiliste isikute ühendus omandab ainuõiguse kasutada seda ühenduse ja ühenduse liikmete kaupade ja teenuste tähistamiseks ühenduse või kaubamärgi põhikirjas kindlaksmääratud tingimustel.

§ 26. Kollektiivkaubamärgi registreerimine

Kollektiivkaubamärki võib taotleda ühenduse nimele ja registreerimine toimub käesoleva seaduse III peatüki sätete kohaselt.

§ 27. Kollektiivkaubamärgi kasutamine

Kollektiivkaubamärki kasutatakse vastavalt käesoleva seaduse IV peatükile ja kaubamärgi või ühenduse põhikirja sätetele.

§ 28. Kollektiivkaubamärgi kehtetuks tunnistamine

Kollektiivkaubamärk tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 24 sätete kohaselt.

VII. RIIGILÕIV

§ 29. Riigilõiv

Käesoleva seaduse §-des 9 lg. 1; 11 lg. 3; 12 lg. 3 ja 4; 13; 14 lg. 1; 17 lg. 2 ja 3; 19 lg. 1; 21; 22 lg. 2; 23; 24 lg. 2 ettenähtud toimingute sooritamisel tasutakse riigilõiv Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud suuruses.

§ 30. Riigilõivu tasumise kord

Riigilõivude loetelu, määrad ja tasumise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

§ 31. Riigilõivu tasumine

Riigilõivu tasub kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi taotleja, kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi valdaja, samuti iga üksik- või juriidiline isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest.

VIII. KAUBAMÄRGIVALDAJA ÕIGUSTE KAITSE,
VAIDLUSED JA VASTUTUS

§ 32. Kaubamärgivaldaja õiguste kaitse

Kaubamärgivaldaja õigust kaitstakse halduskorras ja kohtus.

§ 33. Kaubamärgivaldaja ainuõiguse kaitse

Kaubamärgivaldaja ainuõigust on rikutud, kui:
1) üksik- või juriidiline isik kasutab kauba ja teenuse tähistamiseks äravahetamiseni sarnast samaliigiliste kaupade või teenuste märgistamise tähist valdaja loata või paneb toime muid valdaja ainuõigust kahjustavaid tegusid;
2) litsentsiaat rikub litsentsilepingu tingimusi.

§ 34. Vastutus kaubamärgivaldaja ainuõiguse rikkumise eest

(1) Tahtlikult või tahtmatult kaubamärgivaldaja ainuõigust kahjustavaid tegusid toime pannud üksik- või juriidilise isiku tegevus toob endaga kaasa tsiviil- või kriminaalvastutuse või mõlemad.

(2) Kaubamärgivaldajale või litsentsiaadile tekitatud kahju suuruse arvutamise aluseks võetakse tulu, mida ta oleks saanud kaubamärgi normaalsel kasutamisel.

§ 35. Kaubamärgivaidluste lahendamine apellatsioonikomisjonis

(1) Kaubamärgivaidluste lahendamiseks moodustab tööstus- ja energeetikaminister tööstusomandi apellatsioonikomisjoni ja kinnitab selle põhimääruse.

(2) Apellatsioonikomisjon vaatab läbi käesoleva seaduse §-de 11 lg. 3, 13 ja 24 alusel esitatud kaebusi Patendiameti otsuste kohta ning iga asjast huvitatud isiku vaidlustusavaldusi § 19 järgi.

(3) Apellatsioonikomisjon teatab kaebuse esitajale, vajaduse korral ka teise kaubamärgi valdajale kaebuse läbivaatamise aja ja koha. Nende ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist.

(4) Apellatsioonikomisjon teeb kaebuse põhjal otsuse ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saabumisest. Otsus tehakse teatavaks kaebuse esitajale ja kaubamärgivaldajale.

(5) Apellatsioonikomisjoni otsuse võivad asjast huvitatud isikud edasikaevata kohtusse kolme kuu jooksul, arvates otsuse tegemisest.

§ 36. Tsiviilvastutus

(1) Kaubamärgivaldaja, kelle õigusi on rikutud, võib esitada tsiviilhagi, mis sisaldab ühte või mitut alljärgnevat nõuet:
1) lõpetada kaubamärgivaldaja või litsentsiaadi õigusi rikkuv tegevus ja taastada õiguserikkumisele eelnenud olukord;
2) hüvitada kaubamärgivaldajale või litsentsiaadile tekitatud varaline ja moraalne kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu;
3) võtta meetmeid, mis välistavad kaubamärgivaldaja või litsentsiaadi õiguste edasise rikkumise, kõrvaldades käibest kõik, millest tuleneb õiguse rikkumine.

(2) Kaubamärgivaldaja keeldumisel hagi esitamisest läheb selle esitamise õigus üle litsentsiaadile, kui litsentsileping ei sätesta teisiti.

IX. ERISÄTTED

§ 37. Kaubamärgi registreerimine välisriikides

(1) Eesti Vabariigi üksik- või juriidiline isik registreerib oma kaubamärgi välisriikides iseseisvalt.

(2) Eesti Vabariigi üksik- või juriidiline isik võib registreerida oma kaubamärgi välisriikides, sõltumata selle registreerimisest Eesti Vabariigis.

(3) Eesti Vabariigi üksik- või juriidiline isik võib esitada Patendiametile taotluse rahvusvaheliseks registreerimiseks nendele kaupadele või teenustele, millel on Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärk või esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus. Tuleb tasuda registreerimistasu.

§ 38. Välismaiste kaubamärkide registreerimine rahvusvahelise taotluse alusel

(1) Eesti Vabariigis rahvusvahelise registreerimise teel õiguskaitse omandanud kaubamärgil on sama õigusrežiim ja samad soodustused, mis Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärgil.

(2) Kui kaubamärgi valdaja registreerib Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärgi samade kaupade ja teenuste tähistamiseks ka rahvusvaheliselt, asendatakse varasem registreerimine rahvusvahelise registreerimisega.

(3) Kui rahvusvaheline registreerimine kaotab kehtivuse, kaotab samast kuupäevast kehtivuse ka rahvusvaheline registreerimine Eesti Vabariigis.

(4) Rahvusvahelise registreerimise kehtivuse kaotanud kaubamärgi võib samade kaupade ja teenuste tähistamiseks registreerida Eesti Vabariigis käesoleva seaduse III peatükis sätestatud korras, alates rahvusvahelise registreerimise kuupäevast, kui kaubamärgivaldaja esitab Patendiametile kolme kuu jooksul rahvusvahelise registreerimise lõppemise kuupäevast alates registreerimistaotluse.

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

RT 1992, 36, lk 1200.