Paldiski Linna Valimiskomisjon peatas 31.01.2014 otsusega nr 25 Tatjana Lindebergi volikogu liikme volitused tema avalduse alusel alates 2.02.2014 kuueks kuuks, kuni 2.08.2014.

Tatjana Lindebergi rahvastikuregistrijärgne püsiv elukoht ei olnud ajavahemikul 17.04.2014-30.07.2014 Paldiski linnas (vt Harju Maakonna Valimiskomisjoni 23.09.2014 otsus nr 5, lk 3).

16.09.2014 võttis Paldiski Linna Valimiskomisjon vastu otsuse nr 35 „Paldiski Linnavolikogu liikme volituste mitte taastunuks lugemine, volikogu liikme volituste taastumine ja asendusliikme volituste lõppemine“, millega luges Tatjana Lindebergi volikogu liikme volitused mitte taastunuks seoses tema püsiva elukoha muutusega (otsuse p 1). 

Menetluse senine käik

18.09.2014 esitas Tatjana Lindeberg kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjonile. Kaebaja taotles Paldiski Linna Valimiskomisjoni 16.09.2014 otsuse nr 35 tühistamist. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebaja märtsist 2014 kuni juulini 2014 rahvastikuregistrijärgne elukoht Paldiski linnas. Kaebaja leidis, et Paldiski Linna Valimiskomisjon ei arvestanud 16.09.2014 otsuse nr 35 tegemisel, et 30.01.2014 otsuse nr 25 tegemise ajal oli ta Paldiski linna elanik ning volituste peatamise lõppemise hetkeks ehk 2.08.2014 oli ta samuti Paldiski linna elanik. Kaebaja viitas RKPJKo 19.07.2004 lahendile nr 3-4-1-18-04, mille punktis 12 öeldakse, et KOKS § 20 lõikest 6 tulenevalt kontrollitakse asendusliikme vastavust sama seaduse § 18 lõikele 1 siis, kui otsustatakse selle üle, kes asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid. Kaebuse kohaselt on selge, et volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega automaatselt KOKS §-s 18 loetletud juriidiliste faktide esinemisel, kuid nimetatud säte on kohaldatav volikogu liikme, kes teostab volikogu liikme õigusi, mitte volikogu liikmete või asendusliikmete osas, kelle volitused on peatunud vastavalt KOKS §-le 19. KOKS § 18 lõike 1 aluste laiendamine volikogu asendusliikmete või volikogu liikmete osas, kelle volitused on peatunud KOKS § 19 lõike 2 alusel piiraks ebaproportsionaalselt kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse volikokku ning rikuks õigust realiseerida oma mandaati. Kaebaja juhtis ka tähelepanu, et teda ei teavitatud 16.09.2014 koosolekust ega edastatud talle otsust. Seega on linna valimiskomisjon oluliselt rikkunud haldusmenetluse reegleid, seda olukorras, kus valimiskomisjoni otsuste vaidlustamise võimalused on tähtaegadega oluliselt piiratud.

Harju Maakonna Valimiskomisjon jättis Tatjana Lindebergi 18.09.2014 kaebuse rahuldamata. Valimiskomisjon tegi kindlaks, et Tatjana Lindebergi rahvastikuregistrijärgne püsiv elukoht ei olnud ajavahemikul 17.04.2014-30.07.2014 Paldiski linnas. KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega seoses isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas. KOKS ei reguleeri olukorda, kui volikogu liikme volitused peatanud isiku püsiv elukoht muutub. KOKS § 20 lõige 6 sätestab, et kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lõikes 1 märgitud põhjusel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. Nähtub, et seadusandja on asendusliikme volikogu liikmeks saamise või mittesaamise sidunud tema puhul volikogu liikme volituste lõppemise aluste esinemisega. Seega, kui asendusliikme püsiva elukoha muutumise tõttu esineb KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 kohane volikogu liikme volituste lõppemise alus, siis ta volikogu liikmeks ei saaks. KOKS ei näe seejuures ette võimalust, et juhul kui asendusliige hiljem oma püsiva elukoha sellesse valda või linna tagasi muudab, taastuks tema koht asendusliikmete nimekirjas ning ühes sellega ka võimalus edaspidi selle koosseisu volikogusse kuuluda. Harju Maakonna Valimiskomisjon asus seisukohale, et analoogia alusel tuleb ka käesoleval juhul kohaldada KOKS § 20 lõiget 6, mistõttu kaebaja kaotas oma koha asendusliikmete nimekirjas KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 nimetatud juriidilise fakti ilmnemisel.

Maakonna valimiskomisjon leidis, et võrreldes KOKS § 19 lõikega 1 on KOKS § 18 lõikes 1 sätestatavad volituste lõppemise alused olemuslikult pöördumatud ning mõjud isiku võimele selles volikogu koosseisu volikogu liikme volitusi täita on lõplikud. KOKS § 18 lõike 1 loeteluga on seadusandja väljendanud üheselt seisukohta, millal isik kaotab volikogu selle koosseisu volituste ajaks võime volikogu liikme ülesandeid täita. Seejuures ei oma tähendust asjaolu, kas isiku seisund pärast vastava juriidilise fakti saabumist veel muutub või mitte. Seetõttu puudub valla või linna valimiskomisjonil niisugusel juhul alus volikogu liikme volitused peatanud isiku volikogu liikme volituste taastumiseks ja vastava asendusliikme volituste lõpetamiseks.

Kaebuse sisu

Tatjana Lindeberg esitas 23.09.2014 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles taotleb Harju Maakonna Valimiskomisjoni 23.09.2014 otsuse nr 5 „Tatjana Lindebergi kaebuse läbivaatamine tühistamist“.

Lisaks Harju Maakonna Valimiskomisjonile esitatud põhjendustele leiab kaebaja, et tema osas puudus volikogu liikme volituste peatamise lõppemise hetkeks ehk 02.08.2014 KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 nimetatud juriidiline fakt. Tulenevalt sellest ei saanud Paldiski Linna Valimiskomisjon võtta vastu 16.09.2014 otsust nr 35 ning Harju Maakonna Valimiskomisjon jätta 23.09.2014 otsusega nr 5 kaebust rahuldamata.

KOKS § 18 lõikes 1 sätestatu kohaldamise laiendamine nii volikogu liikmetele, kelle volitused on peatunud või volikogu asendusliikmetele, viiks olukorrani, kus KOKS § 18 lõikes 1 sätestatu kuuluks rakendamisele ka nt isiku osas kes töötab sama omavalitsuse ametnikuna või töölepingu alusel (kuigi volikogu liikme volitused olid eelnevalt peatunud) või kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks ning sellega seoses tuleb ka volitused peatanud volikogu liikmete volitused lõpetada. Mõlema näite osas on nii Riigikohus kui ka Vabariigi Valimiskomisjon olnud vastupidisel seisukohal (RKPJKo 30.11.2010 otsus nr 3-4-1-17-10 punkt 27 või VVK 21.03.2013 otsus nr 12). Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegium on oma 19.07.2004 lahendi nr 3-4-1-18-04 punktis 10 leidnud, et  valimisliidul on õigus taotleda asendusliikmete nimekirja kantud isiku asendusliikme staatuse lõpetamist, kui asendusliige ei vasta enam KOVVS §-st 5 tulenevatele nõuetele. Paldiski Linnavolikogus esindatud Valimisliit UUS LAINE ei ole sellist taotlust Paldiski Linna Valimiskomisjonile esitanud. 

Harju Maakonna Valimiskomisjoni seisukoht

Harju Maakonna Valimiskomisjon jääb 24.09.2014 selgituses oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Valimiskomisjon osutab, et seaduses on otseselt reguleerimata küsimus, kas ja mil määral mõjutab volikogu liikme volituste lõppemise aluseks olevate juriidiliste faktide esinemine volikogu liikme volitused peatanud isikute osas nende volikogu liikme volituste edaspidise taastumise võimalust.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. KOKS § 18 lõige 1 sätestab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused ja nimetatud sündmuste saabumine toob kaasa volikogu liikme volituste automaatse lõppemise (vt RKPJKo 30.11.2010 otsus nr 3-4-1-17-10 p 17). Sellest lähtudes ei sõltu volikogu liikme volituste lõppemine sellest, et volituste lõppemise tinginud asjaolu hiljem ära langeb. Näiteks kui isikul, kelle volitused loeti ennetähtaegselt lõppenuks KOKS § 18 lõike 1 p 6 alusel, teenistussuhe ametnikuna hiljem lõpeb, ei teki tal õigust hiljem uuesti volikogu liikme volitusi saada. Samuti ei teki sellist õigust isikul, kelle volikogu liikme volitused lõppesid püsiva elukoha muudatuse tõttu KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 kohaselt, kuid kes muudab oma püsiva elukoha tagasi sellesse valda või linna.

2. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kuidas toimida juhul kui volikogu liikme volitused on peatunud § 19 lg 2 punkti 3 alusel isikliku avalduse alusel ning volituste peatumise perioodil esines KOKS § 18 lõikes 1 sätestatud asjaolu, mis langes ära volituste taastumise ajaks. Lahendamist vajab küsimus, kas sel juhul tuleb isiku volitused lugeda lõppenuks KOKS § 18 lõike 1 alusel või saavad volitused KOKS § 20¹ lõike 1 kohaselt taastuda, kui KOKS § 18 lõikes 1 märgitud asjaolu volituste taastumise hetkel ei esine.

3. Peatunud volikogu liikme volitustega isik on saanud volikogu liikme volitused vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korrale, seda kas kui valituks osutunud volikogu liige KOKS § 16 lõike 4 kohaselt või kui asendusliige KOKS § 20 lõike 1-2 alusel. Volituste saamiseks on nõutav, et isik vastas volikogu liikmele esitatavatele nõuetele, s.h ei esinenud KOKS §-s 18 sätestatud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise aluseid.

4. KOKS § 19 lõige 1 sätestab, et volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. Viidatud sättest ning ülejäänud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ei nähtu, et ülesannete täitmisest vabanemine tähendaks, et isik ei pea volituste peatumise ajal vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses volikogu liikmele esitatavatele nõuetele.

5. KOKS § 18 lõige 1 näeb ette volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused, millest eraldi on KOKS § 19 lõikes 2 sätestatud volikogu liikme volituste peatumise alused. Selline eristus väldib ka olukorda, et isik, kelle volikogu liikme volitused ennetähtaegselt lõppeksid mõne KOKS § 18 lõikes 1 loetletud sündmuse saabumisel, saaks volituste lõppemist ära hoida sellega, et volitused enne sündmuse saabumist peatada, nt isikliku avalduse alusel vastavalt KOKS § 19 lõike 2 punktile 3.

6. Ülaltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et ka volituste peatumise ajal peab volikogu liige vastama volikogu liikmele esitatavatele nõuetele ning ei saa esineda liikmelisust välistavaid asjaolusid. Nii volikogu liiget kui peatunud volitustega volikogu liiget tuleb kohelda sarnaselt ja KOKS § 18 lõikes 1 sätestatud õigusliku asjaolu saabumine toob kaasa volituste automaatse lõppemise mõlemal juhul.

7. On tõsi, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb siinkohal ette erandeid. Nii sätestab KOKS § 19 lõike 2 punkt 1, et volikogu liikme volitused peatuvad kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks. Kui isik nimetatakse hiljem kohaliku omavalitsuse ametnikuks, ei rakendata aga tema suhtes KOKS § 18 lõike 1 punkti 6, vaid isiku volikogu liikme volitused jäävad peatunuks. Praktikas kaasnebki reeglina valitsuse liikmeks nimetamisega ka ametniku staatus. Seda erandit käsitleb ka kaebaja viidatud RKPJKo 30.11.2010 otsus nr 3-4-1-17-10 p 27. Kui aga pärast KOKS § 19 lõike 2 punktis 1 sätestatud aluse ära langemist isik soovib jätkata ametnikuna, siis tema volikogu liikme volitused lõpevad KOKS § 18 lõike 1 punkt 6 alusel ning ta ei saa täiendavalt volikogu liikme volitusi nt KOKS § 19 lõike 2 punkti 3 alusel peatada.

8. Volikogu liikme püsiva elukoha muudatust ei saa aga kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse mõttes lugeda erandiks, mis välistaks isiku volikogu liikme volituste lõppemise ajal kui tema volitused on peatunud.  KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud püsiva elukoha muudatus on seotud hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasoluga volikogu valimistel (vt KOVVS § 5 lõige 1 ja 5) ning nii kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kui ka  kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse mõttega on kooskõlas, et isik, kes on kaotanud hääletamis- ja kandideerimisõiguse selles vallas või linnas, kaotab volikogu liikmelisuse, seda ka juhul kui ta hiljem uue püsiva elukoha muudatuse teeb.

9. Kaebaja viidatud RKPJKo 19.07.2004 otsus nr 3-4-1-18-04 käsitleb volikogu asendusliikmete nimekirja kontrollimist valimiste vahelisel perioodil ning ei ole otseselt kohaldatav isikutele, kes on volikogu liikme volitused juba saanud. Samas on Riigikohus viidatud otsuses ka asendusliikmete nimekirja puhul möönnud võimalikkust lõpetada asendusliikme staatus, kui asendusliige ei vasta enam KOVVS §-st 5 tulenevatele nõuetele (sh KOVVS § 5 lg 5, millele vastab KOKS § 18 lg 1 p 3 sätestatud volituste ennetähtaegse lõppemise alus) – olgugi, et see asjaolu võib olla ära langenud enne, kui isikul tekib võimalus saada volikogu liikmeks. Samuti on Riigikohus kandideerimise puhul leidnud RKPJKo 2.10.2013 otsuses nr 3-4-1-45-13, et kandidaadi elukoht peab vallas või linnas asuma püsivalt, ning elukoha muudatus pärast valimisaasta 1. augustit toob kaasa kandideerimisõiguse kaotuse (vt otsuse p 22-23).

10. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Lähtudes KOVVS § 65 lõike 5 punktist 1 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Jätta Tatjana Lindebergi  kaebus rahuldamata.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-le 66 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.