Jevgeni Ossinovski esitas 23.10.2013 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, mille kohaselt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisvaatlejad fikseerisid Narva linna valimisjaoskonnas nr 10 olukorra, mis ei võimaldanud valijatel teostada oma valimisõigust. Tema arvates kahjustas see Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaatide (sh Jevgeni Ossinovski) tulemusi valimistel. Jevgeni Ossinovski taotleb juhtunu asjaolude väljaselgitamist ning tuvastamist, kas valimiskomisjoni liikmete tegevus oli kooskõlas seaduse ning valimiste korraldamise hea tavaga.

Kaebuse kohaselt lõppesid Narva linna valimisjaoskonnas nr 10 valimispäeval 20.10.2013 kell 16.00 otsa hääletamissedelid. Kahekümne minuti pärast tõi linna valimiskomisjoni esimees Ants Liimets juurde 125 hääletamissedelit, millest piisas üheks tunniks. Jevgeni Ossinovski võttis ühendust linna valimiskomisjoni esimehega, kes vastas, et täiendavaid hääletamissedeleid tuuakse juurde Toila vallast koostöös Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni esimehe Eve Eastiga. Sel põhjusel ei olnud kaebaja väitel Narva linna valimisjaoskonnas nr 10 võimalik hääletada mitme tunni vältel ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vaatlejate aruannete põhjal oli hääletamine takistatud ligi 50 inimesel.

Jevgeni Ossinovski leiab, et jaoskonnakomisjoni piisava hulga valimissedelitega mittevarustamine ning ebaotstarbekalt organiseeritud juurdetoomine ligi 50 km kauguselt rikkus valijate õigust osaleda valimistel. Olukorras, kus hääletamissedeleid oleks saanud tuua ka Narva linna piires ning leida ka muid võimalusi hääletamise jätkamiseks, võis nimetatud toiming Narva Linna Valimiskomisjoni ja Ida-Viru maakonna valimiskomisjoni koostöös viidata ka valimiste tahtlikule takistamisele KarS § 161 tähenduses.

Järelevalve algatamine

KOVVS § 62 kohaselt on kaebus seaduse tähenduses maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav käesoleva nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusevastaseks valimiskomisjoni toiming. Kaebuses ei sisaldu taotlust valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks või toimingu seadusevastaseks tunnistamiseks. Samuti ei saaks KOVVS § 64 lõike 1 ja § 65 lõike 1 kohaselt kaebaja vaidlustada jaoskonnakomisjoni ning linna valimiskomisjoni tegevust otse Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebaja taotleb Narva linna valimisjaoskonnas nr 10 juhtunu asjaolude väljaselgitamist ning tuvastamist, kas valimiskomisjonide liikmete tegevus oli kooskõlas seaduse ning valimiste korraldamise hea tavaga. Seetõttu käsitleb Vabariigi Valimiskomisjon pöördumist märgukirjana MSVS § 2 lõike 2 mõttes.

Märgukirjas on viidatud puudustele hääletamise korraldamisel Narva linna valimisjaoskonnas nr 10. KOVVS § 17 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni ülesandeks valvata valimiskomisjonide tegevuse järele. Seetõttu otsustas Vabariigi Valimiskomisjon 29.10.2013 koosolekul algatada järelevalve Narva linna valimisjaoskonna nr 10 jaoskonnakomisjoni, Narva Linna Valimiskomisjoni ning Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni tegevuse üle hääletamise läbiviimisel Narva linna valimisjaoskonnas nr 10.

Järelevalve käik

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon edastas Vabariigi Valimiskomisjonile Narva linna valimisjaoskonna nr 10 jaoskonnakomisjoni esimehe Jelena Tõsjatova, Narva Linna Valimiskomisjoni esimehe Ants Liimetsa ning Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni esimehe Eve Easti selgitused.

Narva linna valimisjaoskonna nr 10 jaoskonnakomisjoni esimehe Jelena Tõsjatova 24.10.2013 selgituse kohaselt teavitas ta pärast kella 12.00 Narva Linna Valimiskomisjoni esimeest, et üle poole hääletamissedelitest on välja antud. Kell 16.00 tulid linna valimiskomisjoni esindajad valimisjaoskonda ning jaoskonnakomisjoni esimees teavitas neid, et järgi on jäänud 50 sedelit. Kell 17.00 toodi valimisjaoskonda 125 hääletamissedelit juurde. Kell 17.20 selgus, et olemasolevatest hääletamissedelitest ei jätku, millest teavitati koheselt linna valimiskomisjoni esimeest. Kell 18.00 lõppesid sedelid. Hääletama tulnud valijatel palusid jaoskonnakomisjoni liikmed oodata või tulla hiljem. Kell 18.50 toodi 200 hääletamissedelit ning hääletamist jätkati. Jaoskonnakomisjoni liikmete hinnangul tulid peaaegu kõik mittehääletanud valijad tagasi ja said  valida, välja arvatud kolm valijat.

Narva Linna Valimiskomisjoni esimehe Ants Liimetsa 24.10.2013 selgituse kohaselt sai pärast kl 16.00  selgeks, et sedelite lõppemise oht on reaalne valimisjaoskondades nr 10 ja 12. Linna Valimiskomisjon pöördus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni poole taotlusega lubada viia Narva linna mõnest teisest valimisjaoskonnast sedeleid valimisjaoskondadesse nr 10 ja 12. Maakonna valimiskomisjon sellist luba ei andnud, kuna kõik sedelid linna valimisjaoskondades olid vastava jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga. Seetõttu korraldas maakonna valimiskomisjon sedelite toomise Kohtla vallast. Kell 18.00 teavitati linna valimiskomisjoni, et sedelid on jälle peaaegu otsas. Seejärel korraldas maakonna valimiskomisjon sedelite toomise Toila vallast. Kell 18.50 viidi sedelid valimisjaoskonda nr 10. Sel hetkel oli jaoskonnas u 20 inimest (valijad, vaatlejad ja valijatega kaasa tulnud lapsed).  Seejärel viidi sedeleid valimisjaoskonda nr 12, kus hääletamisel vaheaega ei tekkinud. Ülejäänud sedelid viidi valimisjaoskonda nr 10 ning linna valimiskomisjoni esimees veendus, et kõik kes olid tahtnud hääletada, olid seda teinud ning et järjekorda enam ei olnud. Jaoskonnakomisjonile ja linna valimiskomisjonile ei laekunud kaebusi, et valijad ei oleks saanud hääletada.

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni esimehe Eve Easti selgituse kohaselt teavitas kell 15.50 Narva Linna Valimiskomisjoni esimees Ants Liimets teda hääletamissedelite tõenäolisest lõppemisest Narva linna valimisjaoskonnas nr 10 ning et sama oht võis olla ka jaoskonnas nr 12. Sel ajal teostas maakonna valimiskomisjoni esimees kontrolli maakonna valimisjaoskondades ning oli lahkunud Kohtla valla valimisjaoskonnast. Pärast telefonikõne suundus esimees tagasi Kohtla valla valimisjaoskonda, kus oli hääletamissedelite ülejääk ning teadaolevalt jaoskonnakomisjoni pitsatid sedelitele panemata. Sealt saadi 200 sedelit, mis anti üle Narva Linna Valimiskomisjonile.

Maakonna valimiskomisjoni esimehe selgituse kohaselt ei andnud ta luba Narva teiste valimisjaoskondade sedelite kasutamiseks, eeldades võimalike kaebuste tekkimist, kuna kõik Narva linna valimisjaoskonnad olid hääletamissedelitele oma valimisjaoskonna pitsati jäljendi pannud, samuti arvestades vaatlejate ülisuurt tähelepanelikkust ning sellega seonduvaid võimalikke süüdistusi sedelite vahetamise kohta.

Pärast kl 18.00 selgitas maakonna valimiskomisjoni esimees välja, et pitsatijäljendita sedelid on võimalik saada Toila valla valimisjaoskondadest nr 1 ja 2 ning sedelid edastati Narva Linna Valimiskomisjonile.

Selgituse kohaselt teeb maakonna valimiskomisjon sedelite jaotuse valimisjaoskondade vahel varasemaid statistilisi andmeid aluseks võttes. Kuna sedeleid ei saa maakond mitte valijate arvu järgi, vaid tõenäoliselt ka varasema osalusprotsendi järgi, ei ole võimalik ette ennustada just nüüd toimuvate valimiste aktiivsust. Maakonna valimiskomisjoni poolt Narva linna valimisjaoskondadele antud sedelid jaotas omakorda ümber Narva Linna Valimiskomisjon, millest teavitas ka maakonna valimiskomisjoni. Ei valimispäeval ega kuni käesoleva ajani ei ole maakonna valimiskomisjoni teavitatud ega pole ka keegi pöördunud avalduse/kaebusega, et valija ei ole saanud hääletada.

Vabariigi Valimiskomisjon tegi valimiste infosüsteemi sisestatud ja kinnitatud hääletamistulemuste protokollide põhjal kindlaks järgmist.

Valimisjaoskonnas nr 10 oli 20. oktoobri (valimispäev) kl 20.00 seisuga valijate nimekirja kantud 3837 valijat. Jaoskonnakomisjonile antud täitmata sedelite arv on 1825, välja andmata sedeleid 113. Arvestades seda, et jaoskonnakomisjonile anti valimispäeval Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni poolt 325 lisasedelit, oli jaoskonnakomisjonile valimispäeva seisuga väljastatud 1500 sedelit, mis tähendab, et hääletamissedeleid jätkunuks 39% valijate nimekirja kantud valijale.

Hääletamisest osavõtt kohalikel valimistel Narva linnas 2009. a oli 54,33% ja valimisjaoskonnas nr 10 54,2%. Hääletamisest osavõtt 2013. a kohalikel valimistel oli 46,7% ja valimisjaoskonnas nr 10 44,7%.

Kohtla valla valimisjaoskonna nr 1 jaoskonnakomisjoni esimehe Hannes Lumiste telefoni teel esitatud selgituse kohaselt oli jaoskonnakomisjonis enne hääletamise algust ette valmistatud (st pandud jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend) sedelitele arvestusega, et kõik valimistel osalevad valijad saaksid hääletada. 200 hääletamissedelit olid reservis, need sedelid anti Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni esimehele.

Toila Valla Valimiskomisjoni esimehe Jana Kanguri telefoni teel esitatud selgituse kohaselt sai Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon hääletamissedeleid Toila valla valimisjaoskondadele nr 1 ja 2 eraldatud sedelitest. Ka Toila valla valimisjaoskondades ei valmistatud hääletamiseks ette kõiki hääletamissedeleid, vaid osad jäid reservi, mis anti Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni esimehele.

Jevgeni Ossinovski täiendava e-posti teel esitatud selgituse kohaselt vaatlejate kirjalikke raporteid tal esitada ei ole, kuid ta edastas ühe vaatleja kontaktandmed. Arvestades seda, et hääletamissedelite lõppemist Narva linna valimisjaoskonnas nr 10 kinnitavad valimiskomisjonide esimeeste selgitused, puudub vajadus täiendavalt vaatlejatelt selgituste küsimiseks.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Kõigepealt selgitab Vabariigi Valimiskomisjon hääletamissedelite jaotamise korda. KOVVS § 43 lõike 2 kohaselt korraldab Vabariigi Valimiskomisjon hääletamissedelite valmistamise ja jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise. Hääletamissedelite jaotamisel lähtutakse valijate nimekirja kantud valijate arvust ning eeldatavast hääletamisest osavõtust, mis põhineb eelmiste valimiste hääletamisest osavõtu andmetel. 2013. a kohalikel valimistel koostas Vabariigi Valimiskomisjon sedelite arvulise jaotuse maakonniti ning edastas hääletamissedelid maakonna valimiskomisjonidele. Maakonna valimiskomisjonid koostasid hääletamissedelite arvulise jaotuse jaoskonnakomisjonide vahel ning edastasid sedelid kas ise või valla ja linna valimiskomisjonide vahendusel jaoskonnakomisjonidele.

2. Nagu nähtub sedelite jaotusest Narva linna valimisjaoskondade vahel, oli valimisjaoskonnale nr 10 eraldatud kõige vähem sedeleid, st sedeleid jätkunuks 39 %-le valijate nimekirja kantud valijatest, samas kui hääletamisest osavõtt Narva linnas 2009. a kohalikel valimistel oli 54%. Seetõttu leiab Vabariigi Valimiskomisjon, et Narva linna valimisjaoskonnale nr 10 ei eraldatud piisavalt hääletamissedeleid. Teistes Narva linna valimisjaoskondades oli eraldatud sedelite arv üle 50% valijate nimekirja kantud valijate arvust, mis võimaldas hääletamise läbi viia katkestuseta.

3. KOVVS § 44 lõike 1 kohaselt algab hääletamine valimispäeval kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. Selles ajavahemikus peab valijal olema võimalik hääletada hääletamisruumis KOVVS §-s 45 sätestatud korras. Hääletamissedelite puudumisel ei ole valijal võimalik talle seadusega tagatud hääletamisõigust kasutada. Nagu nähtub valimiskomisjonide selgitustest, teavitati Narva Linna Valimiskomisjoni sedelite võimalikust lõppemistest esmakordselt kell 12.00.

4. Järgnevalt käsitleb Vabariigi Valimiskomisjon Narva Linna Valimiskomisjoni ning Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni tegevust katkenud hääletamise taastamisel. Selleks oli vaja operatiivselt toimetada  Narva linna valimisjaoskonda nr 10 täiendavalt hääletamissedeleid. Nagu nähtub valimiskomisjonide selgitustest, leidis Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni esimees, et jaoskonnakomisjonile antavad täiendavad sedelid peavad olema ilma teise jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendita.

5. KOVVS § 43 lõige 3 sätestab, et pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Seega peab kõigil jaoskonnakomisjonidele antud sedelitel juba enne hääletamise algust olema üks pitsati jäljend. See tagab, et hääletamise käigus ei väljastata eksikombel valijale ilma ühegi jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga hääletamissedelit, sest hääletamissedel, millel puudub üks nõutavatest jaoskonnakomisjoni pitsati jäljenditest, on kehtetu vastavalt KOVVS § 54 lõike 8 punktile 1.

6. Narva linna valimisjaoskonnad olid seega toiminud õigesti, märgistades pitsati jäljendiga kõik hääletamissedelid. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et sarnaselt oleks KOVVS § 43 lõike 3 alusel pidanud toimima ka Toila ja Kohtla valla valimisjaoskondade jaoskonnakomisjonid, kuid hääletamisruumis kasutatud hääletamissedelid olid ettevalmistatud nõuetekohaselt ja muid puudusi hääletamise korraldamisel nendes jaoskondades tuvastatud ei ole.

7. Jaoskonnakomisjoni kasutatavad pitsatid on kõik erinevate järjekorranumbritega. Seega on identifitseeritav, millise valimisjaoskonna hääletamissedeliga on tegemist. See aitab teatud ulatuses jälgida hääletamissedelite liikumist ning kontrollida, et sedeleid ei ole ebaseaduslikult hääletamiskasti lisatud. Õige on Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni seisukoht, et hääletamisruumis hääletamisel kasutatakse selle jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga sedeleid. Samas ei olene sellest, millise jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend on hääletamissedelil, hääletamissedeli kehtivus (vt KOVVS § 54 lg 8, mis loetleb hääletamissedeli kehtetuse tingimused).  Seetõttu oleks hääletamise taastamise operatiivsuse huvides olnud otstarbekas kasutada Narva linna teiste valimisjaoskondade sedelite jääke ning sedelite jaotuse muudatus dokumenteerida. Kui täiendavate hääletamissedelite arv on fikseeritud, on hilisemal hääletamissedelite lugemisel võimalik tuvastada, kust pärinevad teise jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga sedelid.

8. Ülaltoodust tulenevalt leiab Vabariigi Valimiskomisjon, et hääletamissedeleid oli Narva linna valimisjaoskonnale nr 10 eraldatud ebapiisavalt ning puuduse kõrvaldamisel ei toiminud Narva Linna Valimiskomisjon ega Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon piisava operatiivsusega. Samuti rõhutab Vabariigi Valimiskomisjon, et KOVVS § 43 lõike 3 kohaselt ning tulenevalt hääletamise vigadeta korraldamise vajadusest tuleb jaoskonnakomisjonil pärast hääletamissedelite kättesaamist panna pitsati jäljend kõigile jaoskonnakomisjonile eraldatud sedelitele. Kuna aga juhtunu asjaolud on välja selgitatud, hääletamine on praeguseks lõppenud ning valimiskomisjonide toimingud, mille üle järelevalvet teostati, ei mõjutanud ega saanud mõjutada oluliselt hääletamistulemust kohalikel valimistel, puudub Vabariigi Valimiskomisjonil alus ja vajadus täiendavate ettekirjutuste või toimingute tegemiseks.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-le 66 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.