Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

I. Asjaolud, mälestise koosseis ja piir

1.1. Sadamakoht võeti arheoloogimälestisena kaitse alla kultuuriministri 28.03.2007 käskkirja nr 145 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (edaspidi käskkiri) punktiga 2.21. Mälestis kanti kultuurimälestiste registrisse numbriga 27884. Sadamakoht asub Käsmu lahes ja saab alguse Käsmu küla Sepa ninase alt meres.

1.2. Käskkirjaga ei kehtestatud mälestisele piiri sellisel kujul, et oleks võimalik täpselt tuvastada mälestise ulatus meres. Mälestisele kehtestati kaitsevöönd 200 meetrit sadamakoha piirist arvates (punkti 2 täiendav lause).

1.3. Sadamakoha piir kehtestatakse ja kaitsevöönd muudetakse vajadusest täpsustada andmeid kultuurimälestise registris ning tagada mälestise parem kaitse.

1.4. 26.07.2023 arutas Muinsuskaitseamet mälestise piiri täpsustamise ja maismaa osas kaitsevööndi vähendamise vajadust. Otsustati algatada mälestiseks tunnistamise õigusakti muutmise menetlus mälestise piiri kehtestamiseks ja kaitsevööndi vähendamiseks.

1.5. Mälestise piiri määramisel on võetud aluseks Maa-ameti ortofoto 2023. aastast (kättesaadav: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/hdR3Nsi), kus on sadamamuuli ulatus nii mere madalamas kui ka sügavamas osas selgelt jälgitav.

1.6. Mälestise piir on sadamamuuli väline piir. Sadamakoha piir on suures osas sarnane Maa ameti kaardirakenduse kultuurimälestiste teemakihile kantud piiridega, mille määramisel võeti aluseks Eesti Meremuuseumi välitööde andmed. Mälestise piiri pindala on 2765 m².

1.7. Sadamakoha piiri täpsustamine on oluline, et katta kogu säilinud sadamamuuli ala ning täpne piiri määramine aitab paremini kaitsta mälestist. Sadamakoha piir on toodud käskkirja lisas 1.

1.8. Mälestis asub Käsmu lahes, mis on riigile kuuluv avalik veekogu.

1.9. Mälestise koosseisuna käsitletakse sadamakohta tervikuna koos sadamastruktuurist irdunud osade ja sadama kasutamisajal uppunud esemetega. Säilinud sadamamuul on ligi 3,5 meetrit kõrge, 20 meetrit lai ja 85 meetrit pikk. Massiivne rajatis on ehitatud palkidest kärgkastidena, mis on täidetud ja suures osas ka kaetud lõhutud kividega.

II. Riikliku kaitse kriteeriumid

2.1. MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus) sätestatud kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

2.2. Mälestise kultuuriväärtuslikud eeldused ei ole ajas muutunud. Käsmu sadamakoht vastab jätkuvalt mälestise riikliku kaitse kriteeriumitele.

III. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

3.1. 27.07.2023 saatis Muinsuskaitseamet kultuurimälestise sadamakoha piiri ja kaitsevööndi kehtestamise eelnõu kaitsevööndisse jäävate kinnisasjade eraomanikele, Haljala Vallavalitsusele, Keskkonnaametile ja Transpordiametile tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks.

3.2. Haljala Vallavalitsus ei esitanud eelnõu kohta arvamust.

3.3. Kehtiva kaitsevööndi alale jäävate kinnisasjade eraomanikud ei esitanud eelnõu kohta arvamust.

3.4. Keskkonnaamet teavitas 01.08.2023, et neil puuduvad vastuväiteid ja täiendusettepanekud.

3.5. Transpordiamet nõustus 30.08.2023 eelnõus esitatuga ning tegi ettepaneku selgitada meres asuva kaitsevööndi ulatust ja seda, kuidas see tagab mälestise säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas.

3.6. Transpordiameti ettepanekuga arvestati ja eelnõu täiendati.

IV. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

4.1.  Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 02.04.2024 toimunud koosolekul ja otsustas ettepanekut toetada.

V. Kultuurimälestise andmete muutmise põhjendus

Avalik huvi

5.1. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseadus kohustab riiki täna ja tulevikus tagama eesti kultuuri, sh kultuuripärandi säilimise.

5.2. Kultuurimälestiste riiklik kaitse on oluline avaliku huvi tagamiseks, säilitades ajaloolist pärandit, toetades haridust, identiteeti ja majandust ning tagades muististe jätkuva väärtuse ühiskonnas. Kultuuripärandi säilimine on avalik huvi, mis lubab seada omandiõigusele piiranguid. Mida suurem on avalik huvi pärandi säilimise vastu, seda suuremad võivad olla omanikule seatud piirangud oma vara kasutamisel, kui need on sobivad ja vajalikud.

5.3. Sadamakoha andmete muutmine on oluline, et kinnismälestise ja kaitsevööndi piirid oleksid selged, arusaadavad, põhjendatud ja vastaksid tegelikule olukorrale. Konkreetse mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine aitab mälestist paremini kaitsta ja säilitada.

Kaasatud isikute huvid

5.4. Käskkirja muutmise eelnõu saadeti Haljala Vallavalitsusele, Keskkonnaametile, Transpordiametile ja kaitsevööndisse jäävate kinnisasjade eraomanikele.

5.5. Kuna mälestis asub Eesti Vabariigile kuuluvas avalikus veekogus, siis mälestise piiri kehtestamine ei piira eraomandi käsutamist. Kaitsevööndi muutmisega väheneb kaitsevööndi ulatus ja kaitsevöönd ei ulatu enam maismaal eraomandile. Seega on käskkirja kehtestamisega tagatud eraomandi puutumatus ning eraomandi käsutamise piirangud kaovad.

Kaitsevöönd

5.6. MuKS § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtuvalt. Veealuse arheoloogilise mälestise kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas (MuKS § 14 lg 2 p 1) ning seda ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS-i § 14 lg 2 p 3).

5.7. Kultuuriministri 28.03.2007 käskkirja nr 145 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 2.21 tunnistati sadamakoht arheoloogiamälestiseks ning samuti toodi välja: „Kehtestada alapunktides 1–20 nimetatud mälestistele kaitsevöönd 300 meetrit laevavraki väliskontuurist ja alapunktis 21 nimetatud mälestisele kaitsevöönd 200 meetrit sadamakoha piirist arvates“. Seega kehtestati mälestisele sadamakoht kaitsevöönd 200 meetrit (159 905 m²) selle piirist arvates.

5.8. Sadamakoha kultuurkihti iseloomustab maismaaühendusega sadamamuul, mis koosneb meres paiknevatest kärgkastidest ja kividest ehk täidetud ristpalkkonstruktsioonist, sadamastruktuurist irdunud detailidest, sadama kasutamisajal uppunud esemetest jms. Sadama tegevusega seotud ehitisi maismaal ei ole tuvastatud, samuti ei ole kehtiva kaitsevööndi alal maismaa osas tegemist endise merepõhja täitega. Seetõttu on põhjendatud kaitsevööndit maismaa osas vähendada.

5.9. Merre jäävas osas ei ole kaitsevööndi vähendamine põhjendatud, kuna meres võib leiduda sadamakohaga seotud arheoloogilist kultuurkihti ja arheoloogilisi leide, mis on lainete, hoovuse jm vee ja jää liikumise mõjul oma asukohta muutnud.

5.10. Käsmu sadamakoha kaitsevöönd tagab sadamakohale iseloomuliku arheoloogilise kultuurkihi säilimise. Lisaks on kaitsevööndi eesmärgiks tagada sadamakoha säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas. Selle eesmärgiga rõhutatakse ajaloolise ja loodusliku konteksti tähtsust ja veealuse keskkonna poolt juba loodud häid säilimistingimusi.

5.11. Mälestise kaitsevööndi ulatus meres ei muutu, maismaa osas vähendatakse kaitsevööndit rannavööndini ehk kaitsevöönd ulatub Sagadi metskonna 106 (88701:001:0347) kinnistule. Kaitsevööndi pindala saab olema 115 515 m².

5.12. Kaitsevööndi ulatus on toodud käskkirja lisas 2.

Mõjud

5.13. Mälestise alal jäävad kehtima MuKS § 42 lg 1, § 52 lg 1, lg 3 p 1 ja lg 6 sätestatud nõuded.

5.14. Veealusele mälestisele on sukeldumine lubatud Muinsuskaitseameti sukeldumisloaga või majandustegevuse raames tegutseva sukeldumisteenust pakkuva ettevõtja juhendamisel.

5.15. Sadamakohas on keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamistööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine.

5.16. Arheoloogiamälestisel on kooskõlastuse või loakohustuslikud tegevused ehitusprojekti või tegevuskava alusel konserveerimine, restaureerimine, ehitamine ja mälestise ilme muutmine, kaeve- ja pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud tööd.

5.17. Mälestise kaitsevööndis kehtivad MuKS § 42 lg 1 ja § 58 lõigetes 1-4 sätestatud nõuded, mille kohaselt on veealuse mälestise kaitsevööndis sukeldumine lubatud Muinsuskaitseameti sukeldumisloaga või majandustegevuse raames tegutseva sukeldumisteenust pakkuva ettevõtja juhendamisel. Kooskõlastuse või teavitamiskohustuslikud tegevused on ankurdamine, traalimine, süvendamine, tahkete ainete kaadamine, ehitamine ning kaeve- ja pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud tööd. Vajaduse korral tuleb ehitamisel või kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisel teha uuring. Uuringu vajaduse, liigi ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet.

5.18. Sadamakoha säilimist võivad mõjutada inimtegevuse tagajärjel tekkivad survetegurid, mida planeeritakse väljaspool kaitsevööndit ja mis võivad mõjutada olemasolevat keskkonda laiemalt või puudutavad suuremamahulisemat merepõhja füüsilist häirimist ja kadu (süvendamine, kaadamine, rannajoone muutmine jne). Tuleb hoiduda tegevusest, mis võivad mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada (MuKS § 33 lg 1). Väljaspool kaitsevööndit tehtavate tegevuste mõju ja ulatust hinnatakse igakordselt eraldi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

5.19. MuKS § 42 lg 1 kohaselt on veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndis sukeldumine lubatud Muinsuskaitseameti sukeldumisloaga või majandustegevuse raames tegutseva sukeldumisteenust pakkuva ettevõtja juhendamisel.

Leevendused

5.20. Mälestisel sadamakoht ei ole leevendusi ette nähtud. MuKS § 52 lõigetes 1–3 ja § 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustus ning § 58 lõigetes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustus jääb kehtima.

5.21. Muinsuskaitseseadusega sätestatud kaitsevööndis uuringu tegemise, kooskõlastamise ja teavitamise kohustusest vabastavate leevenduste tegemine ei ole asjakohane, kuna nii ehitamine, ankurdamine, traalimine, süvendamistööd ja tahkete ainete kaadamine mõjutavad otseselt mälestiste säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas ning arheoloogilise kultuurkihi säilimist.