§ 1. Paragrahvi 1 2. lõige tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Paragrahvi 9:

1) 2. lõiget täiendatakse pärast sõna «väljakuulutamisel» sõnadega «või Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel»;

2) täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:

«(3) Kui Riigikogu esimehe või aseesimehe volitused Riigikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, välja arvatud Vabariigi Presidendi ülesannete ajutisel üleminekul Riigikogu esimehele, lõpevad tema volitused Riigikogu esimehe või aseesimehena üheaegselt Riigikogu liikme volituste lõppemisega enne tähtaega või peatumisega.»

§ 3. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 10. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korralised valimised

Riigikogu uus koosseis valib Riigikogu juhatuse oma esimesel istungil üheks aastaks. Edaspidi toimuvad korralised Riigikogu juhatuse valimised käesolevas peatükis sätestatud korras Riigikogu täiskogu töönädala viimasel istungil enne ühe aasta möödumist Riigikogu juhatuse eelmistest korralistest valimistest.»

§ 4. Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 11. Riigikogu esimehe või aseesimehe tagasiastumine. Riigikogu esimehe või aseesimehe erakorralised valimised

(1) Kui Riigikogu esimees või aseesimees astub tagasi Riigikogu esimehe või Riigikogu aseesimehe ametikohalt, teatab ta sellest Riigikogu istungil, jätkates ühtlasi Riigikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmist kuni Riigikogu uue esimehe või aseesimehe valimiseni.

(2) Kui Riigikogu esimees või aseesimees astub tagasi Riigikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused Riigikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, välja arvatud Vabariigi Presidendi ülesannete ajutisel üleminekul Riigikogu esimehele, toimuvad järgmisel Riigikogu täiskogu töönädalal esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale.

(3) Kui Riigikogu aseesimehe valimistel käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhtudel on Riigikogu aseesimehe kandidaatide nimekirjas ainult üks kandidaat, hääletab Riigikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades valimissedelil ristiga vastavalt lahtri «poolt» või «vastu» kandidaadi nime juures. Sellisel juhul osutub Riigikogu aseesimeheks valituks see kandidaat, kes saab rohkem poolt- kui vastuhääli.

(4) Kui Riigikogu aseesimehe valimistel käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhtudel on Riigikogu aseesimehe kandidaatide nimekirjas kaks või enam kandidaati, saab Riigikogu aseesimeheks enim hääli saanud kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimiste lisavoor.

(5) Riigikogu esimehe või aseesimehe erakorraliste valimiste käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimustes rakendatakse käesolevas peatükis sätestatud Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korraliste valimiste korda.»

II. § 5. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.