1. Kinnitada «Pakendatud toiduainete märgistamise kord» (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 20. juuni 1994. a. määrusega nr. 229 «Pakendatud toiduainete ning tarbekeemia- ja kosmeetikatoodete märgistamise eeskirjade kinnitamine» (RT I 1994, 48, 792) kinnitatud «Pakendatud toiduainete märgistamise eeskiri».

Pakendatud toiduainete märgistamise kord

1. Käesolev kord kehtestab Eestis müüdavate pakendatud toiduainete märgistamise nõuded. Kord ei kehti alkoholi, tubaka, tubakatoodete ja tubakaasendajate märgistamise kohta.

2. Käesolevas korras kasutatakse järgmisi mõisteid:

pakendatud toiduaine – teatud kogus toiduainet, mis on tarbija juuresolekuta välja mõõdetud või kaalutud ja suletud kinnisesse märgistusega müügipakendisse;

müügipakend – tootja või pakendaja poolt ettenähtud pakend, milles toiduaine müüakse tarbijale;

koostis – toidu koostisosade kogum;

lisaaine – naturaalne või sünteetiline aine, mida lisatakse toiduainele tema maitse, lõhna, värvuse, konsistentsi, toiteväärtuse või mõne muu omaduse muutmiseks ja mida üldjuhul ei kasutata iseseisva toiduainena;

märgistus – müügipakendil olev tarbijale vajalik teave (tekst, tingtähised, joonised jms.);

minimaalne säilimisaeg – tähtaeg, mille jooksul toiduaine säilitab ettenähtud tingimustes oma kvaliteedi. Ka pärast seda tähtaega võib toiduaine olla tarvitamiskõlblik;

parim enne – väljend, mida kasutatakse minimaalse säilimisaja tähistamisel;

mikrobioloogiliselt kiirestiriknev toiduaine (edaspidi kiirestiriknev toiduaine) – toiduaine, mis oma koostise tõttu on soodne keskkond toiduaine riknemist põhjustavate mikroorganismide arenemiseks ja paljunemiseks, mistõttu tema säilimisaeg on piiratud; lubatud säilitamistemperatuur mitte üle +8 °C;

realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg – tähtaeg, milleni kiirestiriknev toiduaine säilitab ettenähtud tingimustes oma kvaliteedi. Pärast seda tähtaega on kiirestirikneva toiduaine realiseerimine ja tarvitamine toiduks keelatud;

kõlblik kuni – väljend, mida kasutatakse kiirestirikneva toiduaine realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaja tähistamisel;

toidupartii – sama nimetusega ja samasuguste kvaliteedinäitajatega toiduaine kogus, mis on toodetud ja pakendatud ühesugustel tingimustel teatud ajaühiku jooksul ning määratletud kindla tähistusega;

toitumisalane väide – igasugune teave või reklaam, mis kinnitab, et toiduainel on toiduenergiaga või toitainete sisaldusega seoses teatud kindlad omadused.

3. Välja arvatud käesoleva korra punktides 14, 17, 23, 24, 27 ja 28 toodud erijuhud, peab müügipakendil olema eestikeelne märgistus, mis sisaldab järgmist käesoleva korra nõuetele vastavat teavet:
toiduaine nimetus
koostisosad, sealhulgas lisaained
netokogus
tootja või pakendaja nimi, aadress või asukoht või logo ja aadress
päritolumaa
toidupartii tähistus
minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg
hoiutingimused
tarvitamisjuhis
kvaliteediklass või sort
töötlemine ioniseeriva kiirgusega või kiiritatud koostisosa kasutamine
toitumisalane teave.

Staatilisse toidukilesse pakendatud pagari- ja kondiitritoodete puhul võib toiduainete hügieeninõuetest lähtuvalt märgistuse teave olla esitatud müügikohas.

Imporditud, võõrkeelse märgistusega toiduainele tuleb lisada originaaltekstist lähtuv ja käesoleva korra nõuetele vastav eestikeelne märgistus.

4. Märgistus peab olema trükitud, sisse pressitud või peale kantud muul selle püsivust tagaval tehnilisel viisil.

5. Märgistus peab olema hästi loetav, tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav ning andma toiduaine kohta tõest teavet, mis ei võimalda pettust ega toiduaine iseloomu kohta eksitava mulje tekkimist.

6. Märgistuses on keelatud raviotstarbele viitav reklaam.

7. Märgistuse õigsuse ja pakendi sisule vastavuse eest vastutab pakendaja. Imporditud pakendatud toiduaine märgistuse õigsuse eest vastutab toiduaine importija.

8. Toiduaine nimetus peab olema märgistuses nähtaval kohal ja esile toodud.

9. Toiduaine nimetus peab väljendama toiduaine olemust ning andma teavet toiduainet iseloomustava töötlemisviisi (kuivatatud, kontsentreeritud, taastatavad, suitsutatud, külmutatud või muu) kohta juhul, kui sellise teabe puudumine võib tarbijat eksitada.

10. Koostisosade loetelul peab olema pealdis «Koostisosad» või «Koostis».

11. Koostisosad, sealhulgas lisaained esitatakse loeteluna osamasside või -mahtude alanevas järjestuses. Toiduaine valmistamisel kasutatud teise toiduaine koostisosad märgitakse eraldi teise toiduaine kui koostisosa järel sulgudes osamasside või -mahtude alanevas järjestuses juhul, kui teise toiduaine netokogus moodustab üle 25 protsendi.

12. Vedelikuga koos väljastatavate toiduainete puhul, kus vedelik (soolvesi, toiduhapete vesilahused, suhkrute ja muude magusainete vesilahused, aedviljamahlad jms.) kuulub lisana põhikomponendi juurde, tuleb märgistuses täiendavalt näidata põhikomponendi nimetus ja netokogus koos väljendiga «vähemalt ... g».

13. Lisaained tähistatakse lisaaine nimetusega või kehtestatud rahvusvahelise numbrilise tunnusega, soovitatav on lisada lisaainete rühma nimetus tehnoloogilise kasutamise põhiotstarbe järgi. Lõhna- ja maitseained lubatakse esitada ainult rühma nimetusega.

Lisaainete rühmade nimetused on:
antioksüdandid
emulgaatorid
emulgeerivad soolad*
glaseerained
happesuse reguleerijad
jahu töötlemisained
kergitusained/küpsetuspulbrid
lõhna- ja maitseained**
maitsetugevdajad
paakumisvastased ained
paksendajad, tardained
propellandid, pakendamisgaasid
stabilisaatorid
säilitusained
magusained
toiduvärvid
vahutamisvastased ained.

* Kasutatakse ainult sulatatud juustu ja sulatatud juustust toodete märgistamisel.
** Lubatakse esitada ainult rühma nimetusega.

14. Koostisosade esitamist märgistusel ei nõuta ühekomponendiliste toiduainete, värske töötlemata aedvilja, gaseeritud vee, samuti koore, või, juustu ja teiste fermenteeritud piimatoodete pakendil, kui toiduainele ei ole lisatud käesoleva korra punktis 13 loetletud lisaaineid ja teisi toiduaineid.

15. Netokogus tuleb märkida toiduaine nimetuse lähedusse järgmiselt:
vedelad toiduained – mahu järgi,
tahked toiduained – massi järgi ja
poolvedelad või viskoossed toiduained – massi või mahu järgi.

16. Märgistus peab sisaldama toiduaine tootja või pakendaja nime, aadressi või asukoha või logo ja aadressi.

17. Toiduaine päritolumaa tuleb märkida juhul, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada või petta. Päritolumaa märgitakse tootja ja pakendaja asukoha järgi.

18. Toidupartii tähistus peab võimaldama partiid identifitseerida.

19. Minimaalse säilimisaja tähistamisel tuleb pakendile märkida väljend «Parim enne» ja selle järel vähemalt:
päev ja kuu, kui toiduaine minimaalne säilimisaeg on alla 3 kuu;
kuu ja aasta, kui toiduaine minimaalne säilimisaeg on 3 kuni 18 kuud;
aasta, kui toiduaine minimaalne säilimisaeg on üle 18 kuu.

20. Minimaalse säilimisaja märkimist ei nõuta värske töötlemata aedvilja, äädika, keedusoola, suhkru, jäätise üksikportsjonite ja nätsude puhul.

21. Kiirestiriknevate toiduainete müügipakendil tuleb märkida väljend «Kõlblik kuni» ja selle järel realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg, vajaduse korral ka kellaaeg.

22. Säilimisaegade tähistamisel väljendite «Parim enne» ja «Kõlblik kuni» juures tuleb päev, kuu ja aasta esitada kodeerimata numbrilises järjestuses.

Lubatud on viidata säilimisaja asukohale müügipakendil.

23. Kui toiduaine iseloom seda tingib, peab märgistus sisaldama teabe hoiutingimuste kohta ja tarvitamisjuhise. Kiirestiriknevate toiduainete puhul on hoiutingimuste esitamine märgistuses kohustuslik.

24. Kui toiduainele on ette nähtud sort või kvaliteediklass, peavad need olema kajastatud märgistuses.

25. Toiduainete töötlemine ioniseeriva kiirgusega/energiaga peab olema kajastatud toiduaine nimetuses.

26. Kui toiduaine koostisosana on kasutatud kiiritatud toorainet või teist toiduainet, peab see kajastuma koostisosade loetelus.

27. Kui toiduaine märgistuses esineb toitumisalane väide, on toitumisalase teabe esitamine märgistuses kohustuslik. Toitumisalane teave esitatakse vastavalt käesoleva korra juurde lisatud «Pakendatud toiduainete toitumisalase märgistamise juhendile».

28. Kui toiduaine müügipakendi suurima külje pindala on väiksem kui 10 cm² ja väikesemõõduliste erikujuliste kondiitritoodete puhul on käesoleva korra punktides 10–14 ja 16 nõutav teave lubatud esitada müügikohal.

Pakendatud toiduainete toitumisalase märgistamise juhend

1. Käesolev juhend esitab toiduainete toitumisalase märgistamise nõuded. Toitumisalase teabe esitamine märgistusel on kohustuslik ainult juhul, kui märgistuses esineb toitumisalane väide.

2. Käesolev juhend kehtib kõikide pakendatud toiduainete kohta. Juhend ei kehti:
– mineraalvee ja teiste inimtarbeks ettenähtud vete kohta,
– eritoitude kohta, mida kasutatakse dieedi tasakaalustamiseks ja täiendamiseks.

3. Käesolev juhend järgib Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi (90/496/EEC, OJ L 276 06.10.1990, p.40) nõuandeid.

4. Käesolevas juhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

toitumisalane teave – märgistuses esinev teave

a) energiasisalduse ja

b) järgmiste toitainete kohta:
valgud
rasvad
kiudained
naatrium
vitamiinid ja mineraalained, mis on toodud käesoleva juhendi lisas ja sisalduvad toiduainetes lisas defineeritud hulgal;

toitumisalane väide tähendab igasugust toiduainete toiteväärtusega seonduvat teavet või reklaami, mis kinnitab, et toiduainel on toiduenergiaga või toitainete sisaldusega seoses teatud kindlad omadused. Seda kajastatakse märgistuses järgmiselt:

toiduaine:

sisaldab (mahl C-vitamiiniga);

sisaldab vähendatud või suurendatud määral (alandatud energiasisaldusega);

ei sisalda (kolesteroolivaba);

valgud – valgu hulk on arvutatud, kasutades valemit:
valk = lämmastik Kjeldahli järgi 6,25;

süsivesikud – inimorganismi poolt omastatavad süsivesikud, kaasa arvatud polüoolid;

suhkrud – mono- ja disahhariidid toidus, välja arvatud polüoolid;

rasvad – kõik lipiidid, kaasa arvatud fosfolipiidid;

küllastatud rasvhapped – kaksiksidemeta rasvhapped;

monoküllastamata rasvhapped – ühe kaksiksidemega rasvhapped;

polüküllastamata rasvhapped – kahe ja enama kaksiksidemega rasvhapete cis-isomeerid;

kiudained – taimse päritoluga süsivesikud, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima;

keskväärtus – suurus, mis väljendab kõige paremini toiduaines sisalduva toitaine hulka ning võtab arvesse kõikumisi olenevalt aastaajast või muudest teguritest.

5. Toitumisalased väited on lubatud ainult toiduenergia ning käesoleva juhendi punktides 4 ja 7 nimetatud toitainete või nende koostisainete kohta.

6. Kui toiduaine märgistusel on toitumisalane teave, peab see sisaldama järgmisi näitajaid esitatud järjestuses:
a) energiasisaldus;
b) valkude, süsivesikute ja rasvade hulk.

7. Lisaks käesoleva juhendi punktis 6 nimetatule võib toitumisalane teave märgistusel sisaldada ka ühe või mitme alljärgneva aine koguseid:
tärklis
polüoolid
suhkrud
küllastatud rasvhapped
monoküllastamata rasvhapped
polüküllastamata rasvhapped
kolesterool
kiudained
naatrium
vitamiinid ja mineraalained, mis on toodud käesoleva juhendi lisas.

8. Kui märgistuses on toodud polüküllastamata ja/või monoküllastamata rasvhapete ja/või kolesterooli kogused, peab olema näidatud ka küllastatud rasvhapete kogus.

9. Toiduainete energiasisaldus arvutatakse, kasutades järgmisi koefitsiente:

10.Toiduainete energiasisaldus ja toitainete või nende koostisosade sisaldus märgistuses peab olema väljendatud numbrites.

Kasutatakse järgmisi ühikuid:

vitamiinid ja mineraalained käesoleva juhendi lisas toodud ühikutes.

Toitainete ja toiduenergia sisaldused väljendatakse kas pakendatud toiduaine netokoguse, 100 g/100 ml kohta või ka portsjoni kohta, kui märgistuses on toodud, mitu portsjonit pakend sisaldab.

Juhul kui märgistuses on antud toidu valmistamise piisavalt detailne juhis, võivad toitainete ja toiduenergia sisaldused olla esitatud valmis toidu kohta.

11. Teave vitamiinide ja mineraalainete sisalduse kohta peab olema väljendatud samuti protsentides toitumissoovitustes toodud päevasest kogusest, mis on esitatud lisas.

12. Kui märgistuses on toodud suhkrud ja/või polüoolid ja/või tärklis, peavad nad olema esitatud vahetult süsivesikute järel:
süsivesikud, g
millest:
suhkrud, g
polüoolid, g
tärklis, g.

13. Kui märgistuses on toodud rasvhapete ja kolesterooli hulk ja/või rasvhapete tüüp, peavad nad olema esitatud vahetult rasvade järel:
rasv, g
millest:
küllastatud rasvhapped, g
monoküllastamata rasvhapped, g
polüküllastamata rasvhapped, g
kolesterool, mg.

14. Esitatud väärtused peavad igal konkreetsel juhul olema keskmised väärtused, mis on:
a) saadud toiduainete analüüsil tootja poolt või
b) arvutatud toidu koostisosade toiduenergia ja keemilise koostise järgi.

15. Käesolevas määruses käsitletud teave peab olema märgistusel tabelina, numbrid üksteise all või, kui selleks ei ole ruumi, siis üksteise järel.

Teave märgistusel peab olema esitatud loetavalt, selgelt nähtaval kohal.

Vitamiinid ja mineraalained, mille hulka on võimalik esitada märgistuses, ja nende päevased soovitatavad normid:

Tavaliselt esitatakse toitumisalases märgistuses vitamiinide ja mineraalainete hulgad, mille sisaldus 100 g-s, 100 ml-s või ühes portsjonis (kui pakendis on ainult üks portsjon) on vähemalt 15% päevasest toitumissoovitusest.