Alajõe valla elanikud Marina Andrejeva, Sergei Asmus, Tatjana Lüter, Natalja Prohhorova, Maria Tsõganova, Galina Sergejeva ja Niina Vallander esitasid Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ja Kaitsepolitseiametile ühise kaebuse/avalduse 20.10.2013 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kohta. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis oma 28.10.2013 otsusega nr 7 kaebuse läbi vaatamata. Kaebajad esitasid selle peale 30.10.2013 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, mille Vabariigi Valimiskomisjon oma 4.11.2013 otsusega nr 31 osaliselt rahuldas. Marina Andrejeva, Sergei Asmus, Tatjana Lüter ja Natalja Prohhorova esitasid Riigikohtule kaebuse, milles palusid tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse osas, milles Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsuse peale rahuldamata. Riigikohus tühistas oma 19.11.2013 otsusega nr 3-4-1-59-13 Vabariigi Valimiskomisjoni 4.11.2013 otsuse nr 31 osas, milles jäeti rahuldamata Sergei Asmuse ja Natalja Prohhorova kaebus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28.10.2013 otsuse nr 7 peale ning Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28.10.2013 otsuse nr 7 osas, milles jäeti läbi vaatamata Sergei Asmuse ja Natalja Prohhorova kaebus. Riigikohus saatis Sergei Asmuse ning Natalja Prohhorova kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile uueks läbi vaatamiseks osas, milles kaebajad väidavad, et isikute elukoha ebaseadusliku registreerimise järel tekkis olukord, kus Alajõe Vallavolikogu valimistel osales isikuid, kellel tegelikult ei olnud õigust hääletamisest osa võtta ning see mõjutas hääletamistulemusi ning valimistulemusi Alajõe vallas.

Oma esialgses kaebuses väitsid kaebajad, et 2013. a septembrikuu keskpaiku saabus Alajõe valda suur hulk avaldusi kodanike sissekirjutamiseks ning faktiliselt on tuvastatud, et Aleksandr Petuhhov tõi 31 avaldust, Vadim Ivanov 16 avaldust ning Aleksei Zautin 12 avaldust, seega kokku toodi vallasekretärile registreerimiseks 59 avaldust. Kaebajatele teadaolevalt ei ole need isikud või vähemalt enamus neist vallaga mingil moel seotud ning ei ela Alajõe vallas ega soovi seal elada ning nende registreerimise eesmärk oli valimistulemusi mõjutada.

Enne kaebuse uut arutamist Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis esitasid kaebajad täiendavad seisukohad ja taotlused. Kaebajad lisasid oma esialgsele kaebusele väited selle kohta, et ka käesoleva aasta juulis ja augustis on Alajõe valda registreeritud ca 35 isikut, kes seal tegelikult ei ela ega ole kunagi elanud ning leidsid, et valimiskomisjonil tuleks analüüsida elanike arvu suurt kasvu juuni algusest kuni 20. septembrini k.a.

Kaebajad taotlesid enne asja uut arutamist Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis täiendavalt veel järgnevat: 1) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni liikmete taandamist; 2) võimalust tutvuda valijate nimekirjadega; 3) kaebuse arutamise edasilükkamist, kuni kaebajatel on olnud võimalik valijate nimekirjadega tutvuda; 4) Alajõe vallalt või rahvastikuregistrilt andmete väljanõudmist alates 2013. aasta juunikuust kõigi avalduste kohta rahvastikuregistrisse kannete tegemiseks; 5) esitatud elukohateate registreerimise avalduste ja tehtud registreeringute läbivaatamist aadressi täpsusega ning kontrollimist, kellele nimetatud aadressid kuuluvad, võttes ühtlasi arvesse, kas nimetatud aadressidel on võimalik kõigil isikutel ka reaalselt elada; 6) eelmiste kohalike omavalitsuse volikogu valimiste aegsete rahvastikuregistri kannete uurimist.

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon vaatas asja kaebajate Sergei Asmuse ja Natalja Prohhorova osas uuesti läbi ning jättis oma 26.11.2013 otsusega nr 10 kaebuse rahuldamata. Maakonna valimiskomisjon kontrollis 1. juunist kuni 20. septembrini esitatud elukohateateid, võrdles rahvastikuregistri andmeid Alajõe valla valijate nimekirjadega, kuulas ära ja tutvus Vadim Ivanovi, Aleksei Zautini ja Aleksandr Petuhhovi suuliste ja kirjalike selgitustega, vallasekretäri Daisy Utsari suuliste ja kirjalike selgitustega, tutvus Ida prefektuuri kriminaalbüroo Jõhvi kriminaaltalituse 8.10.2013 ja 25.11.2013 teatistega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ning kuulas ära Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse juhi Indrek Vikkati ütlused. Maakonna valimiskomisjon  selgitas välja, et 29 Aleksandr Petuhhovi poolt esitatud elukohateadet jäeti registrisse kandmata ning seega ei kantud ühtki nimetatud isikut valijate nimekirja. Kaks isikut esitas Aleksandr Petuhhov registreerimiseks varasemalt ning nende puhul puudus seaduslik alus registreerimisest keeldumiseks (üks neist oli tema abikaasa). Vadim Ivanov esitas 11.09.2013 ühe elukohateate (tütar), 14.09.2013 kolm elukohateadet (poeg ja kaks töötajat), 19.09.2013 kaks elukohateadet (töötajad). Maakonna valimiskomisjon selgitas välja, et nimetatud isikute puhul puudus alus nende registreerimisest keeldumiseks. Aleksei Zautin esitas 18.09.2013 kaks elukohateadet kokku kümne isiku registreerimiseks temale kuuluvasse elukohta Vasknarva külas. Nimetatud elukohateadete alusel elukoha andmeid ei registreeritud. Kokku registreeriti nimetatud isikute avalduste alusel Alajõe valla elanikeks 8 isikut, kelle puhul puuduvad tõendid, et tegu oleks fiktiivsete sissekirjutustega.

Kaebuse sisu

Marina Andrejeva, Sergei Asmus, Natalja Prohhorova, German Žonnov, Stanislav Bondarev ning Tatjana Lüter esitasid Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 26.11.2013 otsuse nr 10 peale kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles taotlevad nimetatud otsuse tühistamist ning valimisnimekirjadega tutvumiseks esitatud taotluse rahuldamist.

Kaebajad leiavad, et valimiskomisjoni liikmete taandamata jätmine on ebaseaduslik ning vaidlustavad ka maakonna valimiskomisjoni poolt taandamise avalduse tähelepanuta ja õiguslikult lahendamata jätmist.

Kaebajad, eelkõige Sergei Asmus valimisliidu juhina, soovivad tutvuda valijate nimekirjadega eesmärgiga tuvastada, kas hääletamistest võtsid osa isikud, kellel vastavat õigust ei ole.

Kaebajate hinnangul on ilmselgelt ebausutav maakonna valimiskomisjoni väide, et Aleksandr Petuhhovi, Vadim Ivanovi ja Aleksei Zautini esitatud avalduste alusel registreeriti enne valimisi Alajõe valla elanikeks ainult 8 inimest ning isegi sel juhul olid neist vaid 3 avalduse esitajate pereliikmed, kuid ülejäänud viie isiku puhul on kaheldav, kas tegu on Alajõe vallas püsivalt elavate isikutega. Ajalehe „Põhjarannik“ andmetel on 2013. aasta esimese kaheksa kuuga registreeritud Alajõe valda 21 inimest ning septembris 27 inimest. Lisaks ei ole selge, millise seisuga on maakonna valimiskomisjon rahvastikuregistri andmeid kontrollinud ega ole selgeks teinud, kes on see teine isik, kelle elukohateate Aleksandr Petuhhov lisaks oma abikaasa elukohateatele esitas. Kaebajad taotlevad, et oleks välja selgitatud ning kaebajatel võimaldatud kontrollida, kuhu Vadim Ivanov oma töötajad sisse registreeris ning kas tegu ikka oli nende elukohaga.

Kaebajad soovivad rahvastikuregistri andmete kontrollimist 2013. aasta alguse seisuga ja mitte ainult lähtuda kaebuses nimetatud kolme isiku poolt esitatud elukohateadetest. Kaebajad leiavad, et oleks vajalik võrrelda valijate nimekirju aasta jooksul enne valimisi Alajõe valda sisse registreeritud isikute nimekirjadega. Maakonna valimiskomisjon on jätnud välja selgitamata esitatud avaldused ja tehtud registreeringud aadressi täpsusega. Maakonna valimiskomisjon peaks selgitama välja, millistele aadressidele kui palju inimesi registreeriti ning kontrollima, kellele need aadressid kuuluvad ning kontrollima, kas neil aadressidel on kõigil sinna registreeritud isikutel võimalik ka reaalselt elada.

Kaebajad kordavad ka oma varasemalt esitatud kahtlusi, et kuna suur hulk Alajõe valla valijatest (umbes 60%) eelhääletas, paljud neist hoopis Narvas ja Jõhvis, viitab see sellele, et nende tegelik elukoht asub väljaspool Alajõe valda. Kaebajate arvates tuleb uurida, kui palju 2013. aastal valda registreeritud elanikest hääletas eelhääletamise kaudu väljaspool Alajõe valda. Eeltoodust tulenevalt leiavad kaebajad, et maakonna valimiskomisjon on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning kaebajate taotlused ebaõigesti rahuldamata.

Enne kaebuse arutamist Vabariigi Valimiskomisjonis esitasid Sergei Asmus ja Natalja Prohhorova täpsustava ja täiendava seisukoha, milles korratakse taotlust teha kindlaks kõik 2013. aastal Alajõe valda registreeritud isikud ning tuvastada nende kannete õiguspärasus ning sellest tulenev võimalik valimispettus. Kaebajad taotlevad hääleõiguseta isikute kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalemise tuvastamist ning sellekohase järelevalvemenetluse algatamist hääletamisõiguseta isikute mõju hindamiseks hääletamis- ja valimistulemustele.

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni selgitus

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jääb Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud selgituses oma seisukohtade juurde ja leiab, et Alajõe valla elanike kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Maakonna valimiskomisjon selgitab, et tulenevalt Riigikohtu otsusest oli ta kohustatud kontrollima tõendeid ulatuses, mis kinnitaksid, kas valimistel Alajõe vallas võisid osaleda isikud, kellel tegelikult ei olnud õigust hääletamisest osa võtta ning kas see võis mõjutada hääletamis- ja valimistulemusi Alajõe vallas. Maakonna valimiskomisjon leidis läbi viidud kontrolli ja kogutud tõendite põhjal, et Alajõe Vallavolikogu valimistel ei osalenud isikuid, kellel puudus hääletamis- või valimisõigus tulenevalt ebaseaduslikest registrikannetest ning väited massiliste sissekirjutamiste kohta ei leidnud tõendamist.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused

1. Esmalt märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et kuna Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 26.11.2013 otsus nr 10 ei olnud tehtud Marina Andrejeva, German Žonnovi, Stanislav Bondarevi ning Tatjana Lüteri kohta, ei ole nad õigustatud maakonna valimiskomisjoni otsust Vabariigi Valimiskomisjonis vaidlustama. Vabariigi Valimiskomisjon vaatab kaebuse läbi Sergei Asmuse ja Natalja Prohhorova osas.

2. Seejärel selgitab Vabariigi Valimiskomisjon valimiskomisjoni taandamise küsimust.  Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma 27.11.2013 otsuses nr 3-4-1-62-13 märkinud, et valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel ei näe seadus ette maakonna valimiskomisjoni liikme taandamise võimalust. Kaebajad leiavad, et olukord, kus valimiskomisjoni liikmed on muudetud sisuliselt immuniteediga isikuteks, on ebademokraatlik ning võib olla põhiseadusega vastuolus. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et valimisseaduste kooskõla hindamine põhiseadusega ei ole valimiskomisjoni kui haldusorgani pädevuses. Väide, et maakonna valimiskomisjon on jätnud taotluse valimiskomisjoni liikmete taandamiseks üldse tähelepanuta ja õiguslikult lahendamata, on ebatäpne, sest maakonna valimiskomisjon on nimetatud taotlust käsitlenud oma otsuse punktis 7.1. Maakonna valimiskomisjoni otsus mittetaandamise kohta on seaduslik.

3. Järgmiseks vaatab Vabariigi Valimiskomisjon, kas Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon on selgitanud piisava põhjalikkusega välja, kas valimistel Alajõe vallas osalesid isikud, kes on Alajõe valla elanikuks registreeritud eesmärgiga mõjutada hääletamis- ja valimistulemusi vallas. Kaebajad on oma esialgses kaebuses viidanud kolme isiku poolt (Aleksandr Petuhhov, Vadim Ivanov ja Aleksei Zautin) 2013. aasta septembris esitatud 59-le avaldusele, kuid täiendanud oma kaebust vahetult enne asja arutamist maakonna valimiskomisjonis väitega, et 2013. aasta suvel on Alajõe valda ebaseaduslikult registreeritud umbes 35 isikut ning taotlenud rahvastikuregistri kannete kontrollimist alates 2013. aasta juunikuust. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon on talle esitatud taotluste osas kaebuse läbi vaadanud sisuliselt ning teinud oma võimaluste piires kindlaks asjas tähtsust omavad asjaolud. Ühtki fakti, mis kinnitaks kaebajate väiteid ebaseaduslike registrikannete tegemise kohta, ei ole uurimise käigus ilmnenud.

4. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses on täiendavalt taotletud kõikide aasta jooksul enne 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi tehtud registrikannete ning elukoha registreerimiseks esitatud avalduste kontrollimist. Vabariigi Valimiskomisjon ei pea taotlust põhjendatuks. Vabariigi Valimiskomisjon vaatab maakonna valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel läbi neid asjaolusid, mida kaebajad on esitanud maakonna valimiskomisjonile. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks on alles nüüd tekkinud kahtlused varasemate registrikannete osas. Arvestades maakonna valimiskomisjoni kogutud tõendeid asja lahendamisel, ei pea Vabariigi Valimiskomisjon põhjendatuks taotlust rahuldada ega ka selles osas järelevalvet algatada.

5. Kaebajad on leidnud, et nende kahtlusi toetab muu hulgas asjaolu, et suur hulk Alajõe valla elanikest on hääletanud eelhääletamise käigus, paljud neist hoopis Jõhvis või Narvas. Maakonna valimiskomisjon ei ole eelhääletamist puudutavaid väiteid käsitlenud, kuid Vabariigi Valimiskomisjon vaatas eelhääletamist puudutavad andmed läbi. Alajõe valla valimisjaoskonna nr 1 hääletamistulemuste protokolli ning valimiste infosüsteemi sisestatud eelhääletamisest osavõtu kohaselt osales Alajõe valla valimisjaoskonnas nr 1 eelhääletamisel 151 Alajõe valla valijat, lisaks hääletas 77 valijat väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ning 45 hääletas elektrooniliselt. Kokku hääletas eelhääletamisel 273 Alajõe valla valijat. Valimispäeva õhtu kl 20.00 seisuga oli valijate nimekirjas 568 valijat. Komisjon märgib, et eelhääletamine, sealhulgas väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamine, on seadusega ette nähtud hääletamisviis, mis ei tõenda, et seda kasutava valija elukoha registreering oleks fiktiivne.

6. Kaebajad on esitanud taotluse valijate nimekirjadega tutvumiseks. Reeglina on valijate nimekirjad hääletamise salajasuse kaitseks mitteavalikud, kuid tulenevalt KOVVS § 28 lõikest 2 võib valimisliidu volitatud esindaja pärast valimispäeva valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et kaebajatel oleks olnud põhjendatud huvi seda taotleda valla valimiskomisjonilt enne kaebuse esitamist valimiskaebuste esitamiseks ette nähtud aja jooksul. Arvestades aga nii hääletamise saladuse kaitsmiseks seadusega kehtestatud juurdepääsupiirangut kui ka asjaolu, et valijate nimekirjadega tutvumise kaudu ei ole kaebajatel võimalik kindlaks teha registrikannete õigsust, seega ei ole võimalik tõendada ega kontrollida kaebuses esitatud väiteid, ei pea Vabariigi Valimiskomisjon taotluse rahuldamist praegusel juhul põhjendatuks.

7. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 65 lõike 5 punktist 1 ja § 63 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
1) jätta Sergei Asmuse ja Natalja Prohhorova kaebus rahuldamata;
2) jätta Sergei Asmuse ja Natalja Prohhorova taotlus valijate nimekirjadega tutvumiseks rahuldamata;
3) jätta Marina Andrejeva, German Žonnovi, Stanislav Bondarevi ning Tatjana Lüteri kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-le 66 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.