„Elamu fassaad Tartus Küüni 5, 19. saj. I pool“ tunnistati ehitismälestiseks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 24 ja on kantud kultuurimälestiste registrisse (numbriga 6907).

Küüni 5 hoone asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal Küüni ja Poe tänava nurgal, on kasutusel büroohoonena ning selle omanik on Tartu linn.

1830. aastate alguses ehitati Küüni ja Poe tänava nurgal paiknenud ühekorruseline maja kahekorruseliseks. Ümberehituse käigus sai hoone hilisklassitsistlikus stiilis fassaadid, mille kujundus omas tüüpfassaadide mõjutusi. Esinduslikum fassaad avanes Poe tänava poole ja seda külge ilmestasid keskrisaliidi kuus komposiitkapiteelidena kujundatud pilastrit, risaliidi lõpetas hammaslõikega kolmnurkfrontoon. Lisaks dekoreerisid nii Poe kui ka Küüni tänava fassaadi esimese ja teise korruse vahelised ehiskassetid ning hammaslõikeline räästakarniis. 1891. aastal kinnitati projekt elamu ja äriruumide akende suurendamiseks Küüni tänava poolsel küljel. Majas tegutses apteek kuni II maailmasõjani. 1920. aastatel ehitati Küüni 5 suures osas ümber: senisele kahekorruselisele kivihoonele lisati puidust kolmas mansardkatusega korrus ning Poe tänava poolne frontoon lammutati.

II maailmasõjas sai Küüni 5 hoone oluliselt kannatada, kui hävisid hoone puidust mansardkorrus ja Poe tänava poolsel küljel paiknenud puidust osa. 1947. aasta projektiga kavandati Küüni 5 ja Küüni 3 hoonete varemed elu- ja ärihooneteks ning lisati kivist kolmas korrus. Poe tänava poolsele fassaadile paigutati taas keskrisaliit, mille lõpetas frontoon, kuid kuus pilastrit ja ehiskassetid tõsteti erinevalt algupärasest korruse võrra kõrgemale, teise ja kolmanda korruse tasandile. Samuti on erinevalt originaalist esimene korrus täisrustikas. Kuigi hoone üldmulje on klassitsistlik, ei vasta fassaadid algupärasele kujundusele.

Muinsuskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise, sealjuures ka mälestiseks olemise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus.

Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest.

Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest vastab Küüni 5 hoone fassaad tehnilise seisukorra kriteeriumile – hoone tehniline seisukord on hea. Vähesel määral vastab mälestis originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile, kuid ei vasta selektiivsuse kriteeriumile. Küüni 5 hoone 19. sajandi I poolel kujundatud fassaadid olid arvatavasti mõjutatud mõnest tsaariaegsest tüüpprojektist. Pärast II maailmasõda taastati need küll hilisklassitsistlikku stiili järgides, kuid mitte originaalile vastavalt. Hoone Poe tänava poolne fassaad sarnaneb Tartus Raekoja plats 12 fassaadiga (mälestis, reg-nr 6902), kuid erinevalt Küüni tänavast on Raekoja plats 12 fassaad algupärane. Võrreldes teiste Tartu südalinna sama ajastu ja stiililt sarnaste kaitse all olevate hoonetega, ei ole Küüni 5 fassaadide puhul tegu paremini säilinud näitega. Pärast II maailmasõda säilisid originaalsubstantsist üksnes hoone kannatada saanud välismüürid, kuid fassaadid taastati uuel kujul.

Ehitismälestise kriteeriumitest on Küüni 5 hoone fassaadi mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel määravad arhitektuuriväärtuse, autentsuse, interjööri säilivuse ja ümbritseva ajaloolise keskkonna säilivuse kriteeriumid.

Küüni 5 hoone fassaadide rajamisaegne arhitektuurne lahendus ei ole säilinud. Nõukogudeaegse taastamise käigus kujundatud ilme väärib praeguseks aga juba omaette tähelepanu kui sõjajärgse Tartu mastaapse taastamise näide, mistõttu objekt arhitektuuriväärtuse kriteeriumile vähesel määral siiski vastab. Mälestis ei vasta autentsuse kriteeriumile, sest fassaadid taastati pärast II maailmasõda klassitsistlikus stiilis, kuid mitte originaalkujundust järgides. Küüni 5 fassaad esindab Tartus sõjapurustuste järel aset leidnud mastaapset hoonete taastamist, mille eest seisis linnaarhitekt Arnold Matteus. Tallinnas ja Pärnus lubati samas seisukorras hooneid, kus olid säilinud vaid välismüürid, taastada minimaalselt, Narvas üldse mitte. Hoone interjöör sai II maailmasõjas kannatada ega ole originaalkujul säilinud, mistõttu ei vasta objekt ehitismälestise interjööri säilivuse kriteeriumile. Küüni 5 hoone moodustab ühtse kvartali koos teiste sama ajastu ehitistega ning Küüni ja Ülikooli tänava ülejäänud hoonestuse puhul on ümbritsev toetav keskkond säilinud, mistõttu vastab mälestis ümbritseva ajaloolise ruumilise keskkonna säilivuse kriteeriumile.

Küüni 5 hoone fassaadi kultuuriväärtus seisneb peamiselt selles, et see on tähelepanuväärne näide mastaapsest hoonete taastamisest sõjajärgses Tartus ning on osa säilinud ajaloolisest ruumilisest keskkonnast. Südalinna fassaadide taastamine on Tartus oluline linnaehituslik kihistus ja taastatud fassaadid väärivad säilitamist. Samas ei toeta Muinsuskaitseamet fassaadide kaitsmist iseseisvate mälestistena. Fassaade võeti iseseisva ehitismälestisena kaitse alla varasema muinsuskaitseseaduse alusel, mis ei võimaldanud hoone täies mahus kaitse alla võtmisel teha leevendusi näiteks sisetöödele. Tänapäeva muinsuskaitse lähtub aga põhimõttest, et ehitismälestisena riiklikku kaitset rakendades tuleks hoonet käsitleda tervikuna, st hinnata nii eksterjööri kui ka interjööri. Kuna Küüni 5 hoone asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, on hoonet tervikuna käsitledes sobivaim meede selle säilimise tagamiseks muinsuskaitseala hoonena. Seetõttu on põhjendatud lõpetada fassaadide kultuurimälestiseks olemine ehitiste puhul, mis asuvad muinsuskaitsealadel, sest topeltkaitse ei ole mõistlik ega vajalik.

Võttes arvesse, et Küüni 5 hoone fassaad vastab ehitismälestise kriteeriumitele vaid vähesel määral ning hoone taastati pärast II maailmasõda muudetud kujul ja asub Tartu muinsuskaitsealal ehk on sisuliselt topeltkaitse all (st on ühel ajal nii muinsuskaitsealal asuv hoone kui ka kultuurimälestis fassaadi osas), on põhjendatud Küüni 5 hoone fassaadi mälestiseks olemine lõpetada. Kuivõrd muinsuskaitseseadusega muinsuskaitsealale sätestatud nõuded kehtivad muu hulgas kõikidele fassaadidele, ei ole muinsuskaitsealal fassaadide topeltkaitse põhjendatud.

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

2019. aasta 1. maist kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel koostab Muinsuskaitseamet Tartu muinsuskaitseala kaitsekorda. Kaitsekorra koostamise käigus vaatas Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm, mille liikmed on ka Tartu Linnavalitsuse esindajad, üle muinsuskaitsealasse jäävad kultuurimälestised ning tegi ettepaneku kaaluda Küüni 5 hoone kultuurimälestiseks olemise lõpetamist.

Muinsuskaitseamet kaalus Küüni 5 hoone fassaadi mälestiseks olemise asjaolusid ja hindas mälestise vastavust riikliku kaitse eeldusele, et selgitada välja, kas hoone fassaadi jätkuv ehitismälestiseks olemine on põhjendatud. Analüüsi tulemusena jõudis Muinsuskaitseamet järeldusele, et Küüni 5 fassaadi mälestiseks olemine on põhjendatud lõpetada. Lähtudes asjaolust, et fassaad vastab olulistele kriteeriumitele vaid vähesel määral ning toetudes ka ehitismälestiste eksperdinõukogu 05.07.2021 seisukohale, otsustas Muinsuskaitseamet algatada mälestiseks olemise lõpetamise menetluse.

03.09.2021 tutvustas Muinsuskaitseamet Küüni tn 5 hoone fassaadi mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu hoone omanikule Tartu Linnavalitsusele, kes esitas nõustuva arvamuse.

Muinsuskaitse Nõukogu arutas Küüni 5 fassaadi mälestiseks olemise lõpetamise eelnõu kahel korral, 29.10.2021 ja 17.11.2021 ning toetas mälestiseks olemise lõpetamist.