1. Kinnitada Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1994. a. määrusega nr. 131 (RT I 1994, 29, 440; 56, 949) kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korras» tehtavad muudatused (juurde lisatud).

2. Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud maa ostu-müügilepingud jäävad senistel tingimustel jõusse ning juriidilistele isikutele maa erastamiseks Vabariigi Valitsuse antud korralduste alusel sõlmitakse maa ostu-müügi- ja asjaõiguslepingud eelnimetatud korraldustes sätestatud tingimustel ja isikute poolt.

Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korras tehtavad muudatused

1. Jätta punktist 1 välja sõnad «Eesti Vabariigi kodanikele ning teistele füüsilistele isikutele».

2. Täiendada punkti 2 alapunkti 2 pärast sõnu «paragrahvidele 7, 8 ja 9» sõnadega «10 ja 21, samuti isikutele, kes kasutavad maad rendi-, hoonestusõiguse või tasuta kasutamise lepingu alusel».

3. Täiendada punkti 20 pärast sõnu «paragrahvidele 7 ja 9» sõnadega «10 ja 21, samuti isikutele, kes kasutavad maad rendi-, hoonestusõiguse või tasuta kasutamise lepingu alusel».

4. Punkti 21 muutmiseks sõnastada see järgmiselt:

«21. Maa ostueesõigusega erastamiseks esitab taotleja maa asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse täitevorganile vastavasisulise avalduse.

Avalduses peab olema märgitud:
– taotleja nimi ja isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed), juriidilise isiku nimetus, asukoht, ettevõtteregistri registreerimisnumber ja -aeg või äriregistri registrikood (kui see on olemas). Välismaalane märgib avalduses kehtiva passi või passi asendava dokumendi andmed;
– taotletava maa asukoht, suurus ja maakasutuse otstarve;
– maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus viitega maareformi seaduse paragrahvile 21 ja paragrahvi 22 lõike 2 vastavatele sätetele;
– juriidilistel isikutel andmed aktsionäride või osanike kohta ja nende osade suurus põhikapitalis;
– andmed ehitise erastanud või maa rendi-, hoonestusõiguse või tasuta kasutamise lepingu sõlminud asutuse kohta.

Vastavalt asjaoludele lisatakse avaldusele:
– senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt või asendiplaan või asukoha skeem, riigi maakatastris registreeritud maa rendi- või tasuta kasutamise leping või väljavõte kinnistusraamatust hoonestusõiguse kohta);
– hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (ostu-müügileping, suvila või aiamaja üleandmis-vastuvõtmisakt, hooneregistri õiend jne.) või seaduslikus korras väljaantud ehitusluba.

Isik, kes on esitanud avalduse maa ostmiseks Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992. a. määruse nr. 143 ««Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduste esitamise korra» kinnitamise kohta» (RT 1992, 19, 285; I 1994, 29, 440) alusel, ei pea esitama uut avaldust. Kui esitatud avaldus ei sisalda kõiki käesolevas punktis loetletud andmeid, tehakse avaldusse vastavad täiendused.».

5. Punkti 22 muutmiseks sõnastada see järgmiselt:

«22. Taotleja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel erastatava maa asukohajärgne kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan:
1) avab maa ostueesõigusega erastamise toimiku ning kontrollib esitatud dokumentide ja andmete õigsust;
2) määrab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 208 «Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluste kohta» (RT 1992, 34, 451) sätestatud korras koos maavalitsusega kindlaks hoonete aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa (kui see pole varem määratud), arvestades territoriaalplaneerimise ja maakorralduse nõudeid, või ehitiste juurde kuuluva maa suuruse ja piirid;
3) määrab kindlaks maa ostueesõigusega erastamise muud tingimused, pöördudes vajaduse korral teiste asutuste poole kooskõlastuste ja seisukohtade saamiseks. Vastavale pöördumisele on asutus kohustatud vastama 15 päeva jooksul. Vastasel korral loetakse maa erastamine kooskõlastatuks märkusteta;
4) määrab erastatava maa sihtotstarbe vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
5) määrab erastatava maa maksustamishinna, arvestamata maksustamisega seotud soodustusi;
6) juhul kui seaduse kohaselt on maa ostueesõigusega erastamiseks nõutav kohaliku omavalitsusüksuse volikogu nõusolek, esitab kohaliku omavalitsusüksuse volikogule otsustamiseks vajalikud materjalid.

Kui kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ei anna nõusolekut maa ostueesõigusega erastamiseks, seatakse maale erastamist taotlenud isiku kasuks hoonestusõigus vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1994. a. määrusega nr. 56 kinnitatud «Riigi- ja munitsipaalmaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise korrale» (RT I 1995, 67, 1138).».

6. Punkti 23 muutmiseks sõnastada see järgmiselt:

«23. Esitatud avalduse, kogutud dokumentide ja andmete alusel annab maa asukohajärgne kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan korralduse maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta, märkides selles:
1) käesoleva korra punktis 21 loetletud andmed erastamist taotleva isiku kohta;
2) maa ostueesõigusega erastamise õigusliku aluse koos viitega maareformi seaduse vastavale paragrahvile;
3) ostueesõigusega erastatava maa asukoha, suuruse, sihtotstarbe ja maksustamishinna;
4) maa ostueesõigusega erastamise tingimused vastavuses käesoleva korra punkti 22 alapunktiga 3;
5) juhul kui seaduse kohaselt on ostueesõigusega erastamiseks vajalik kohaliku omavalitsusüksuse volikogu nõusolek, siis andmed nimetatud küsimuse otsustamise kohta.».

7. Punkti 25 muutmiseks sõnastada see järgmiselt:

«25. Maa ostueesõigusega erastamist korraldab maavanem, kui käesolevast punktist ei tulene teisiti. Eesti Erastamisagentuuri või tema õiguseelneja poolt erastatud ehitise või juriidilisele isikule, kelle aktsiad või osad on erastatud, kuuluva ehitise aluse, selle teenindamiseks vajaliku või juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamist korraldab Eesti Erastamisagentuur.

Erastamise korraldajal on õigus sõlmida juriidiliste ja füüsiliste isikutega lepinguid maa erastamisega seotud toimingute teostamiseks.

Maa erastamise korraldaja:
1) kontrollib maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust;
2) määrab keskkonnaministri poolt kehtestatud korras kindlaks erastataval maal kasvava metsa maksumuse;
3) määrab vajaduse korral täiendavalt kindlaks maa ostueesõigusega erastamise tingimused, pöördudes teiste asutuste poole kooskõlastuste ja seisukohtade saamiseks. Asutus, kelle poole pöördutakse, on kohustatud vastama 15 päeva jooksul. Vastasel korral loetakse maa ostueesõigusega erastamine kooskõlastatuks märkusteta;
4) juhul kui seaduse kohaselt on maa ostueesõigusega erastamiseks nõutav Vabariigi Valitsuse luba, esitab loa saamiseks vajalikud dokumendid keskkonnaministrile või majandusministrile, kes esitab need Vabariigi Valitsusele.

Kui Vabariigi Valitsus ei anna taotlejale luba maa ostueesõigusega erastamiseks, seatakse maale ostueesõigusega erastamist taotlenud isiku kasuks hoonestusõigus vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1994. a. määrusega nr. 56 kinnitatud «Riigi- ja munitsipaalmaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise korrale» (RT I 1995, 67, 1138).».

8. Täiendada punkti 26 esimest lauset sõna «andmete» järel sõnadega «ning vajaduse korral Vabariigi Valitsuse loa».

9. Asendada punkti 26 alapunktis 6 sõnad «punkti 25 alapunktiga 4» sõnadega «punkti 25 alapunktiga 3».

10. Täiendada punkte 26, 27 ja 30 pärast sõna «maavanem» sõnadega «või Eesti Erastamisagentuuri peadirektor» vastavas käändes.

11. Jätta punkti 28 alapunktist 1 välja sõnad «vastavalt kinnistusraamatuseaduse paragrahvile 36».

12. Asendada punktides 24, 28 ja 29 sõna «maavanem» sõnadega «erastamise korraldaja» vastavas käändes.

13. Asendada punktis 32 sõna «maavalitsusele» sõnadega «erastamise korraldajale».

14. Punkti 34 muutmiseks sõnastada see järgmiselt:

«34. Maa eest võib selle omandaja lepingutingimuste kohaselt tasuda erastamisväärtpaberi või rahaga vastavalt erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarvele või erastamise eriarvele. Maa ostuhind tasutakse kas korraga või pikaajaliste maksetena osade kaupa.

Kui käesoleva korra punktis 35 ei ole sätestatud teisiti, on ostjal õigus tasuda kuni pool ostuhinnast erastamisväärtpaberites ja kasutada tasumisel järelmaksu:
1) kuni 5 aastat, kui maa ostuhind on 25 000 kuni 300 000 krooni;
2) kuni 10 aastat, kui maa ostuhind on 300 001 kuni 5 000 000 krooni;
3) kuni 15 aastat, kui maa ostuhind on 5 000 001 krooni või üle selle.

Erastamisväärtpabereid võib kasutada kuni seaduses sätestatud tähtpäevani.».

15. Punkti 35 muutmiseks sõnastada see järgmiselt:

«35. Füüsilised isikud võivad elamu-, metsa- ja põllumajandusmaa ning ENSV taluseaduse alusel või sellega võrdsustatud korras neile põliseks kasutamiseks antud maa erastamisel tasuda kogu ostuhinna erastamisväärtpaberites ning kasutada kuni 50-aastast järelmaksutähtaega arvestusega, et tasumisele kuuluv summa, intresse arvestamata, ei oleks väiksem kui 2000 krooni aastas.

Füüsiline isik, kes ei ole Eesti Vabariigi alaline elanik, ning juriidiline isik, kelle põhikapitalis välismaalaste või välismaa juriidiliste isikute osa moodustab üle 50 protsendi või kui neil on üle 50 protsendi aktsiate või osakutega määratud häältest, peavad erastatava maa eest tasuma rahas ega saa tasumisel kasutada järelmaksu. Käesolev kitsendus ei kehti välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981) paragrahvi 21 lõikes 11 nimetatud välismaalase suhtes, kelle elamisloa taotlus on rahuldatud.».

16. Punkti 36 muutmiseks sõnastada see järgmiselt:

«36. Vähemalt 10 protsenti ostuhinnast tasutakse enne ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist. Kui käesoleva korra punktis 35 nimetatud juhtudel tasutakse kohe rohkem kui 10 protsenti ostuhinnast, võib aastas tasumisele kuuluv summa olla võrdeliselt väiksem kui 2000 krooni.

Erastamisväärtpaberitega makstav summa tasutakse Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a. määrusega nr. 296 (RT I 1995, 70, 1665) kinnitatud «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra» alusel.».

17. Muuta punkti 38 viimast lauset ja sõnastada see järgmiselt:

«Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest. Intressid ja viivised tasutakse rahas.».

18. Täiendada punkti 39 sõna «ostu-müügileping» järel sõnadega «ja asjaõigusleping».