1. Vabariigi Valitsus andis Osaühingule REDSTORM (registrikood 11228060; edaspidi ettevõte) 06.10.2016 korraldusega nr 329 (edaspidi VV korraldus) hoonestusloa kalakasvatussumpade rajamiseks Saaremaa põhjarannikule.
2. Ettevõtte 04.03.2025 taotluse alusel muutis TTJA oma 22.05.2025 otsusega nr 1-7/25-173 VV korralduse punkte 2 ja 4, täpsustades hoonestusloaga hõlmatud avaliku veekogukoormatava ala koordinaate ning koormatavale alale paigaldatavate sumpade arvu, mõõtmeid ja paigaldusviisi.
3. Ettevõte esitas 23.09.2025 TTJA-le taotluse VV korraldusega antud hoonestusloa tingimuste täiendamiseks tulenevalt vajadusest suurendada kalade juurdekasvu ja söödakasutust. Ettevõte täiendas oma taotlust 17.10.2025 ja 24.10.2025.
3.1. Taotlusest nähtub, et ettevõte on suurendanud kalasumpades kasvatatavate kalade juurdekasvu kuni 1200 tonnini aastas ja söödakasutust kuni 1320 tonnini aastas.
3.2. Taotluse täienduste kohaselt asub koormataval alal lisaks kalasumpadele ka karbikasvandus, mille rajamise nõue seati ettevõttele Keskkonnaameti 29.06.2017 korraldusega nr 1-3/17/1756 (edaspidi KeA korraldus 1). Karbikasvanduse rajamine on meede kompenseerimaks kalakasvandusest tulenevat keskkonnamõju. Karbid nii filtreerivad vett, eemaldades veesambast toitaineid, kui ladestavad toitaineid enda kehasse. Karpide koristamisega kasvandusest eemaldatakse merekeskkonnast ka liigsed toitained. Taotluse kohaselt koosneb karbikasvandus 8 karbiliinist, millest iga liini pikkus on 100 m. Karbiliine rajatakse kahel erineval viisil. Ühel juhul asuvad pealiinid veepinnal ja sellele kinnituvad substraatnöörid (ehk köied karbivastseile kinnitumiseks) langevad veesambas kuni 5 meetri sügavusele. Neid karpe eemaldatakse veest iga 2 aasta tagant. Teisel juhul kinnitatakse nii pealiin, kui substraatnöörid sukelkonstruktsiooni abil vähemalt 5 meetri sügavusele veesambasse ning need ulatuvad kuni 10 meetri sügavuseni. Sügavamal veesambas asuva liini karpe eemaldatakse merest iga 5 aastat tagant. Ettevõte kinnitab, et karbikasvandus asub täies ulatuses hoonestusloaga hõlmatud avaliku veekogu koormataval alal.
4. EhS § 1131 lõike 4 kohaselt moodustab koormatava ala ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Koormatavaks alaks loetakse ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumit ja üksikute ehitiste vahelist kuni 1000-meetrist vahemaad. Antud hoonestusloaga koormataval alal moodustavad ehitiste kogumi kala- ja karbikasvanduseks vajalikud ehitised koos üksikute ehitiste vahele jääva vahemaaga. Kuigi kalakasvandus on kõnealusel koormataval alal peamine hoonestusloaga kavandatav tegevus, moodustab see koos karbikasvandusega üksteisega seonduva terviku.
4.1. Hoonestusloaga koormataval alal kavandatav põhitegevus on kalakasvandus, mille oluline kvantitatiivne näitaja on kala maksimaalne juurdekasv ning kasutatav söödakogus. Need näitajad on muuhulgas olulised andmed hindamaks kalakasvanduse keskkonnamõju suurust ja olulisust.
5. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõige 24 sätestab, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on sama paragrahvi lõike 23 alusel jäetud keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatamata ja asjaolud ei ole olulisel määral muutunud, võib samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta KMH vajalikkuse kaalumata.
5.1. KeA korraldusega 1 väljastati ettevõtte kavandatavaks tegevuseks vee erikasutusluba nr L.VV/329075, mida Keskkonnaamet muutis 18.06.2025 korraldusega nr DM-131266-23 (edaspidi KeA korraldus 2), määrates vikerforelli juurdekasvuks kuni 1200 tonni aastas. Vee erikasutusloa nr L.VV/329075 muutmise menetluse raames andis Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik.
5.2. Tulenevalt eelnenust ja arvestades, et asjaolud ei ole muutunud võrreldes KeA korralduse 2 andmise ajaga, siis puudub TTJA-l vajadus KMH vajalikkust kaaluda.
6. EhS § 11315 lõike 1 kohaselt võib pädev asutus hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi. EhS § 11315 lõike 3 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad EhS §-is 11313 sätestatud hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
6.1. Kuivõrd TTJA ei tuvastanud EhS §-is 11313 toodud hoonestusloa andmisest keeldumise aluseid, on võimalik ettevõtte taotlus rahuldada ja täiendada VV korraldusega antud hoonestusloa tingimusi kalade juurdekasvu ja söödakogust puudutavate andmetega.
6.2. Tulenevalt asjaolust, et ettevõte soovib hoonestusloaga hõlmatud avaliku veekogu koormatavale alale täiendavat õigust karbikasvanduseks vajalike karbiliinide paigaldamiseks, on vajalik ka nende andmed ja paigaldusviisid hoonestusloa tingimusena fikseerida.
6.3. Tuginedes eeltoodule on TTJA hinnangul vajalik täiendada VV korraldust punktidega 31 ja 41, millest esimesega määratakse kalade maksimaalse aastase juurdekasvu maht ja maksimaalne aastane söödakogus ning teisega määratakse karbikasvanduseks vajalike karbiliinide paigaldamise tingimused.
Ärakuulamine
7. TTJA saatis 17.11.2025 kirjaga nr 16-7/25-03355-013 käesoleva otsuse eelnõu Osaühingule REDSTORM tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.
8. Osaühing REDSTORM otsuse eelnõu osas oma arvamust ei avaldanud.
OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja ehitusseadustiku § 11315 lõikest 1; haldusmenetluse seaduse § 64 lõikest 1, § 65 lõikest 2, § 68 lõigetest 1 ja 2; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikest 24 ning Osaühing REDSTORM 23.09.2025 esitatud taotlusest, otsustan:
1. Rahuldada Osaühing REDSTORM (registrikood 11228060) 23.09.2025 taotlus.
2. Muuta Vabariigi Valitsuse 06.10.2016 korraldust nr 329 „Hoonestusloa andmine“ ja teha selles järgmised muudatused:
2.1. Lisada punkt 31 järgmises sõnastuses:
„31) punktis 3 nimetatud kalaliigi toodangu maksimaalne lubatud juurdekasv aastas on 1200 tonni ja maksimaalne lubatud söödakogus aastas on 1320 tonni;“;
2.2. Lisada punkt 41 järgmises sõnastuses:
„41) täiendavalt on käesoleva hoonestusloa alusel lubatud rajada 8 karbiliinist koosnev karbikasvandus, millest iga pealiini pikkus on 100 meetrit. Karbiliine on lubatud rajada selliselt, et pealiinid paiknevad veepinnal ja karbivastsete kinnitumiseks vajalikud substraatnöörid langevad veesambas kuni 5 meetri sügavusele või pealiinid paiknevad vähemalt 5 meetri sügavusel veesambas ning substraatnöörid langevad kuni 10 meetri sügavusele;“.
3. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.
Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post info@ttja.ee) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates haldusaktist teada saamisest või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post tlnhktallinn.menetlus@kohus.ee) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates.
]]>