Vabariigi Valitsus algatas 15. veebruari 2024. a korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise¹ (edaspidi korraldus nr 40). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 27 lõike 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks muu hulgas riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas. PlanS-i § 27 lõike 3 kohaselt koostatakse Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral REP sellise § 27 lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab PlanS-i § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS-i § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve riigikaitse valdkonnas ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Põhjendused on esitatud korralduse nr 40 seletuskirjas².

Vabariigi Valitsus määras PlanS-i § 27 lõike 7 alusel REP-i koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) korraldama Kaitseministeeriumi. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus tellis 2024. aasta juunis OÜ-lt Hendrikson & Ko kaitsetööstuspargi REP-i ja KSH koostamise.

Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. REP-iga määratakse kaitsetööstuspargi asukoht ning tingimused tööstuspargi baastaristu ja tootmisehitiste edasiseks kavandamiseks.

Kaitsetööstuspargi asukohaks sobivate planeeringualade leidmisel lähtuti muu hulgas pargi pindalast, ohualast, tööjõu olemasolust, raudteekaubajaama või kaubasadama lähedusest ja elektriühendustest. Lisakriteeriumitena arvestati kaugust Kaitseväe ladudest ja harjutusaladest ning planeeringuala riigikaitselist sobivust. Samuti arvestati kooskõla olemasolevate planeeringutega ja sellest tulenevat teostatavust³.

Ajavahemikul 17. oktoobrist 2024. a kuni 15. novembrini 2024. a toimus kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi⁴ avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid ajavahemikul 3. detsembrist 2024. a kuni 5. detsembrini 2024. a. Avalikul väljapanekul ja avalikel aruteludel esitatud ettepanekute põhjal täiendati asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja mõjude hindamise, sh KSH programmi. Eelvalikualadena jäid valikusse viis ala: Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu.

4. aprillil 2025. a esitati kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne⁵ kooskõlastamiseks PlanS-i § 31 lõikes 1 nimetatud asjaomastele asutustele ning arvamuse avaldamiseks PlanS-i § 31 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapi käigus esitatud ettepanekute ja arvamuste põhjal tehti täiendusi Natura hindamises, linnustiku uuringus, loomastiku uuringus ja taimestiku uuringus ning vastavalt sellele korrigeeriti ka REP‑i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruannet. Keskkonnaameti 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas nr 6‑5/25/6892-6⁶ (edaspidi KeA kooskõlastuskiri) esitati mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu eelvalikuala linnustiku uuringu sisu jm kohta, mis oli vaja kajastada REP-i ja KSH dokumentides ja lahendada hiljemalt hetkeks, kui kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu ala kohta esitatakse asukoha eelvaliku etapis uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

Ajavahemikul 9. juunist 2025. a kuni 9. juulini 2025. a toimus kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid ajavahemikul 28. juulist 2025. a kuni 30. juulini 2025. a Pärnu Keskraamatukogus, Tõstamaa rahvamajas, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse Vallavalitsuses ja Sonda rahvamajas.

Asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande (edaspidi põhiaruanne) tulemusel leiti, et eelistuselt esimeseks kaitsetööstuspargi asukohaks on Pärnu 1 ala ning teiseks Põhja-Kiviõli ala. Pärnu 2 alale kaitsetööstuspargi rajamisest otsustati tulenevalt suurest keskkonnamõjust loobuda. Kuigi Piirsalu ja Aidu alad ei olnud kaitsetööstuspargi jaoks esimeses järgus eelistatuimad alad, leiti, et need on siiski sobilikud toetama REP-i eesmärki, erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega.

Vabariigi Valitsus kehtestas 22. augusti 2025. a korraldusega nr 151 osaliselt kaitsetööstuspargi REP-i Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas⁷ (edaspidi korraldus nr 151). REP-i osaline kehtestamine ei lõpetanud planeerimismenetlust eelvalikualade Piirsalu ja Aidu suhtes. Korralduse nr 151 punkti 3.3.3 kohaselt jättis osaline REP-i kehtestamine planeeringu koostamise korraldajale võimaluse jätkata vajaduse korral (eelkõige kaitsetööstusettevõtete suure huvi korral) REP-i menetlust eelvalikualade Aidu ja Piirsalu suhtes: muu hulgas teha täiendavaid uuringuid, täpsustada ja täiendada planeeringulahendust ning töötada välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, misjärel on Vabariigi Valitsusel võimalik kehtestada REP eraldi korraldusega Piirsalu ala ja Aidu ala osas. Korralduse nr 151 otsuse punktiga 3 tehti Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada hiljemalt viie aasta jooksul korralduse nr 151 andmisest välja eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas kasutuselevõtmise vajadus.

Pärast korralduse nr 151 andmist otsustas Kaitseministeerium kaitsetööstuspargi REP-i menetluse viia lõpuni Piirsalu ja Aidu alade suhtes tulenevalt ühelt poolt Kaitseministeeriumi eesmärgist luua täiendavaid võimalusi laskemoona ja lõhkeaine tootmiseks ning teiselt poolt kaitsetööstusettevõtete huvist uute tootmisvõimsuste loomise vastu. Pärnu 1 (praeguse nimetusega Ermistu) ja Põhja-Kiviõli alad ei taga võimalust lõhkeainetehase ega täiendava suuremat lõhkeaine kogust kasutava laskemoona tootmisüksuse rajamiseks, arvestades soovitud tootmismahte ja teisi kasutajaid. Kaitseministeeriumi otsus viia REP-i menetlus lõpuni nii Piirsalus kui ka Aidus lähtus lisaks vajadusest leida asukoht riigi asutatud äriühingu Hexest Materials AS lõhkeainetehasele ning vähemalt ühele laskemoonatehasele, mis ei mahu Pärnu 1 (praeguse nimetusega Ermistu) seni kasutusse andmata alale. Sellest tulenevalt jätkati Piirsalu ja Aidu alade suhtes REP-i asukoha eelvaliku menetlust. REP-i menetluse jätkamisel täpsustati mõlema ala planeeringulahendust ning koostati täiendavad uuringud, sealhulgas Piirsalu ala kohta põhjavee- ja pinnaveeuuring ning Natura asjakohane hindamine ja Aidu ala kohta põhjaveeuuring. Samuti täiendati kavandatava tegevuse mõjude hindamist muu hulgas välisõhu, müra, taimestiku ja teiste asjakohaste keskkonnamõjudega. Täiendavate uuringute ja mõjude hindamise tulemusi käsitletakse punktis 3.3.2.

Piirsalu ja Aidu alade kohta koostati kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku täiendus: „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“⁸ (edaspidi REP-i asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu osas). Lisaks koostati täiendus varem osaliselt Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli alade kohta kehtestatud mõjude hindamise põhiaruandele: „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“⁹ (edaspidi mõjude hindamise aruande täiendus). Tulenevalt asjaolust, et Piirsalu ja Aidu alade puhul on tegemist asukoha eelvaliku menetluse jätkamisega, ei ole REP-i asukoha eelvaliku täiendus ja mõjude hindamise aruande täiendus olemuselt eraldiseisvad ning neid tuleb käsitleda vaid koos põhiaruandega.

29. aprillil 2026. a esitati REP-i asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu osas ning mõjude hindamise aruande täiendus kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile, Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK), Maa- ja Ruumiametile, Eesti Geoloogiateenistusele ning arvamuse avaldamiseks PlanS-i § 31 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele (muu hulgas Riigikogu riigikaitsekomisjonile, Lüganuse Vallavalitsusele ja Lääne-Nigula Vallavalitsusele) tähtajaga 31. mai 2026. a. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapis laekus kokku 18 kirja. Kõik asutused, kellele saadeti dokumendid kooskõlastamiseks, kooskõlastasid need ning esitatud ettepanekute ja arvamuste põhjal täiendati asjakohases ulatuses mõlemat dokumenti. Dokumente täiendati lõhkematerjalide ohutute kauguste ja käitamisnõuete, müra hindamise ja leevendamise, õhusaaste ja veekaitse, seire ning liikluskorralduse tingimuste osas. Piirsalu puhul täpsustati muu hulgas metsise kompensatsioonimeetmete käsitlust. Kooskõlastuste ja esitatud arvamuste koondtabel ning Kaitseministeeriumi seisukohad nendega arvestamise või mittearvestamise kohta on mõjude hindamise aruande täienduse lisa 8 ning on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel¹⁰.

Ajavahemikul 26. juunist 2026. a kuni 26. juulini 2026. a toimus asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel¹¹, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel, ajalehtedes Õhtuleht, Põhjarannik ja Lääne Elu. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus esitada REP-i asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse kohta arvamust. REP-i asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse ning nende lisadega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Kaitseministeeriumi veebilehel või paberkandjal järgnevates asutustes nende lahtiolekuaegadel: Lääne-Nigula Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Risti raamatukogu. Avalikustamisel esitatud arvamuste koondtabel koos Kaitseministeeriumi vastustega on esitatud mõjude hindamise aruande täienduse lisas nr 9 ning on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel¹². Avalikul väljapanekul esitatud arvamusi on kokkuvõtlikult käsitletud punktis 3.7.

Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid Piirsalu ala puhul 25. augustil 2026. a Risti koolis ja Aidu ala puhul 26. augustil 2026. a Maidla rahvamajas. Avalikust arutelust teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel¹³ ja 4. augusti 2026. a kirjaga nr 12-1/26/199¹⁴ PlanS-i § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikuid.

Aidu ala üle toimunud avalikul arutelul tehti ettepanek võtta Aidu ala sisse ka endine Eesti Energia põlevkivi lintkonveieri rajamiseks broneeritud ning sellest lääne poole jääv ala (Kohtla metskond 201 katastritunnusega 43801:001:0132 ja Uus-Kiviõli konveier katastritunnusega 43801:001:0131 kinnistud), kuna Eesti Energial ei ole enam lintkonveieri ala vaja ning ta on pöördunud Kliimaministeeriumi poole hoonestusõiguse lõpetamiseks. REP‑i algatamisel hõlmas Aidu planeeringuala ka Uus-Kiviõli konveier ja sellest lääne poole jäävat Kohtla metskond 201 kinnistuid, kuid 2025. aasta alguses kinnitas Eesti Energia, et ta ei soovi lintkonveieri hoonestusõigusest loobuda. Seejärel otsustas REP-i korraldaja teha Aidu eelvalikuala väiksemaks, kuna põlevkivi lintkonveier ei oleks saanud läbi tööstuspargi kulgeda. Avaliku arutelu järel otsustas REP-i korraldaja lintkonveieri rajamiseks broneeritud ja sellest lääne poole jääva ala ca 50 ha ulatuses võtta Aidu eelvalikuala sisse. Kaitsetööstuse arendamise seisukohast on Aidu ala (praegu ca 157 ha) laiendamine otstarbekas, sest laiem ala võimaldab vajaduse korral suuremas ulatuses kaitsetööstust arendada. Kuna selle ala sisse võtmine muudab Aidu alal planeeringu põhilahendust ning ala suhtes tuleb läbi viia täiendav mõjude hindamine, on vaja korrata Aidu ala puhul asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Lisaks tuleb korraldada uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes PlanS-is REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest. Seega asukoha eelvaliku täiendusest on Aidu ala käesoleva korralduse andmise ajaks välja võetud, kuna eeltoodud põhjustel planeeringumenetlus Aidu ala suhtes jätkub. Seetõttu on ka käesoleva korralduse kehtestamise ajaks asukoha eelvaliku täienduse dokumendi nimetus muutunud järgmiselt: „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu eelvalikuala osas“¹⁵ (edaspidi REP-i asukoha eelvaliku täiendus). Mõjude hindamise aruande täiendust Aidu ala menetluse jätkamisega seoses menetluse praeguses etapis ei muudetud, kuna Piirsalu ala kohta käivad hinnangud jäävad samaks ja mõjude hindamise mõistmiseks Piirsalu ala puhul ei peetud vajalikuks Aidu osa sealt eemaldada¹⁶.

Vastavalt PlanS-i § 40 lõikele 1 avaldati informatsioon asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta 17. septembril 2026. a Ametlikes Teadaannetes ning 22. septembril 2026. a ajalehes Lääne Elu, 23. septembril 2026. a ajalehes Õhtuleht ning 24. septembril 2026. a Lüganuse vallalehes.

II. ÕIGUSLIK ALUS

REP-i menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Kaitseministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja eesmärk on olnud võimaluse korral REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel vastavalt PlanS-i § 27¹ lõikele 1.

18. juulil 2025. a jõustusid PlanS-i ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) muudatused¹⁷, millega muu hulgas muudeti PlanS-i § 27¹ sõnastust ning EhSRS-i täiendati §-ga 30⁹. EhSRS-i § 30⁹ esimene lause sätestab, et enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga. Kaitsetööstuspargi REP algatati enne EhSRS-i § 30⁹ jõustumist, mistõttu kohaldatakse selle menetlusele 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i redaktsiooni. Käesoleva korralduse andmise ajal kehtiv PlanS-i § 27¹ lõige 1 sätestab, et REP-i koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS-i § 30 lõige 1¹ sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja riigi eriplaneeringu kehtestamisel asukoha eelvaliku alusel kohaldatakse riigi eriplaneeringu koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõudeid. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku menetlus Piirsalu ala suhtes on läbi viidud vastavalt PlanS-i 4. peatükis sätestatud menetlusnõuetele (ehk kuni PlanS-i §-ni 41). PlanS-i muudatuste kohaselt eraldi planeeringu vastuvõtmise otsust enne kehtestamist enam ei tehta. Seega on võimalik eeltoodud sätete tingimuste täitmisel kohe pärast asukoha valimist REP kehtestada. Vastavalt EhSRS-i §-le 30⁶ kohaldatakse PlanS-i § 27¹ ka enne nende sätete jõustumist algatatud planeeringutele, mille suhtes ei ole asukoha eelvalikut veel tehtud. Arvestades, et korraldusega nr 151 kehtestati kaitsetööstuspargi REP osaliselt asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli ala osas ja eelvalikumenetlus jätkus Piirsalu ja Aidu alade suhtes, siis käesoleva korralduse andmise ajaks ei ole asukoha eelvaliku otsust Piirsalu ala kohta tehtud. Seega kohaldatakse kaitsetööstuspargi REP-ile Piirsalu ala osas käesoleva korralduse andmise ajal kehtivat PlanS-i § 27¹. EhSRS-i § 30⁹ teine lause sätestab, et koostamisel oleva riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku juba läbitud menetlust ei korrata, välja arvatud, kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet oluliselt muuta. Piirsalu ala puhul on tegemist 2024. aastal algatatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku menetluse jätkamisega. Eelvaliku menetluse jätkamisel lähtuti varem koostatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalikust ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandest ehk põhiaruandest, mida täiendati Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täiendusega. Täiendusi käsitletakse koos põhiaruandega ning põhiaruandes esitatud seisukohad ja järeldused jäävad kehtima ulatuses, milles neid täiendustes ei ole täpsustatud või muudetud. EhSRS-i § 30⁹ kohaselt ei olnud seetõttu vaja enne 18. juulit 2025. a juba läbitud asukoha eelvaliku menetlust korrata. Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse menetlus viidi läbi 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i redaktsiooni kohaselt. Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused ei muutnud Piirsalu ala asukoha eelvaliku põhilahendust ega toonud kaasa vajadust mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande täiendust oluliselt muuta.

Põhiaruandest, Piirsalu ala asukoha eelvaliku täiendusest, mõjude hindamise aruande täiendusest ja täiendavatest uuringutest nähtub, et puuduvad välistavad tegurid REP-iga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega¹⁸. Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 on toodud detailselt projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Piirsalu ala kohta. Seega on põhjendatud REP-i kehtestamine Piirsalu ala osas PlanS-i § 27¹ lõike 1 alusel. Sel juhul lõpeb REP-i menetlus asukoha eelvaliku etapiga ning kaitsetööstuspargi REP-i põhiaruanne ja Piirsalu ala asukoha eelvaliku täiendus vastavad PlanS-i §-s 3 nimetatud sisulistele tingimustele, sisaldades muu hulgas vajalikke dokumente ning andmeid REP-i kehtestamiseks. Käesoleva korralduse punktis 3.4 on põhjendatud detailse lahenduse koostamisest loobumist.

Vastavalt PlanS-i § 27¹ lõikele 3 kohaldatakse detailse lahenduse koostamisest loobumisel § 27¹ lõikes 1 sätestatud juhtudel asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele PlanS-i § 53 lõigetes 1–4¹ ja 6–8 sätestatut.  

Seega lähtuvalt 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i sätetest on Vabariigi Valitsusel pädevus kehtestada kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel ilma PlanS-i § 41 kohast REP-i asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmise otsust tegemata.

III. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED

3.1. Piirsalu ala osas REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi

Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Juba Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 oli eesmärgiks seatud, et suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab Vabariigi Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi¹⁹. Kaitsetööstuspargi rajamine on eesmärgina sätestatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2025–2027²⁰. Vastavaks tootmiseks on vaja muu hulgas nõuetekohaseid ohualasid ja sobivat taristut, mille leidmine ja planeerimine on ettevõtjatele aga liialt kulukas ja aeganõudev²¹. Riigi poolt kaitsetööstuspargi väljaarendamine võimaldab luua kaitsetööstusettevõtjatele tootmisvõimsuste rajamiseks sobivad tingimused.

Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda, mistõttu Eesti tugevdab riigikaitset, eraldades juba alates 2024. aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks²². 2026. aastal ületavad Eesti kaitsekulud viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust²³. Samal ajal on Eesti huvides see, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi rajamisega panustab Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse.

REP-i menetluse käigus täpsustati selle eesmärki selliselt, et REP võimaldab kavandada rohkem kui ühe kaitsetööstuspargi asukoha. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja mõjude hindamise, sh KSH programmis nähti juba ette võimalus REP-i kehtestamiseks rohkem kui ühel alal, kui menetluse käigus ilmneb vajadus täiendavate alade järele ja nende kasutuselevõttu ei välista planeeringu koostamisel tuvastatud asjaolud²⁴.

Vabariigi Valitsus kehtestas korraldusega nr 151 kaitsetööstuspargi REP-i osaliselt Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli ala osas. REP-i osaline kehtestamine nimetatud aladel ei lõpetanud planeerimismenetlust Piirsalu ala osas. Sama korraldusega tegi Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada välja Piirsalu eelvalikuala kasutuselevõtmise vajadus. Pärast REP-i osalist kehtestamist Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli osas on täpsustunud Eesti kaitsetööstuse tootmisvõimsuste vajadus ja nimetatud alade kavandatav kasutus. Pärnu 1 alale on valitud ettevõtjad peamiselt lahingumoona ja selle komponentide tootmiseks ning Põhja-Kiviõli alale suurekaliibrilise laskemoona tootmiseks. Samal ajal on tuvastatud strateegiline vajadus luua Eestis sõjalise lõhkeaine ning täiendav laskemoona ja lahingumoona tootmisvõime. Lõhkeaine tootmisvõime loomiseks asutas riik 2025. aastal Hexest Materials AS-i, mille strateegiline eesmärk on rajada Eestis lõhkeaine RDX tootmise tehas. Täiendava laske- ja lahingumoona tootmisvõimsuste loomiseks on Kaitseministeerium kuulutanud välja valikpakkumise. Piirsalu ala osas REP-i kehtestamine teenib seega REP-i algset eesmärki ning Eesti riigikaitse ja julgeoleku seisukohalt olulist riiklikku huvi.

3.2. Kavandatav tegevus ning kavandatavad hooned ja rajatised Piirsalu alal

Põhiaruande koostamise ajal ei olnud hindamise ajaks veel teada kaitsetööstuspargi alale tulevaid konkreetseid ettevõtteid ja täpseid tegevusi. Praeguses etapis on teada, milliseid tegevusi Piirsalu alal eeldatavalt konkreetsemalt kavandatakse²⁵. Arvestades, et asukoha eelvaliku täiendus ja mõjude hindamise täiendus on käesoleva korralduse lahutamatuteks osadeks, ei ole põhjendatud kavandatavaid tegevusi korralduses täies mahus esile tuua. Alljärgnevalt antakse kokkuvõtlik ülevaade kavandatavast tegevusest ning kavandatavatest ehitistest.

Asukoha eelvaliku täienduse alapeatükis 2.1 on võrreldes põhiaruandes käsitletud lahendusega täpsustatud Piirsalu alal kavandatava tegevuse sisu ja planeeringulahendust. Piirsalu alale kavandatakse lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleks ehk lõhkeainetehas. Kavandatav tegevus hõlmab lõhkeainete tootmist ning sellega seotud tootmisprotsessi etappe, sealhulgas vajaduse korral tootmisprotsessis vajalike lähteainete (nt heksamiini) tootmist. Tegemist on lõhkeainete tootmisega seotud tehnoloogilise tervikuga. Võrreldes põhiaruandes käsitletud lahendusega ei kavandata Piirsalu alale müra tekitavat katseplatsi ega mitme ettevõtte tehaseid.

Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 1.1 on Piirsalu alal kavandatava tootmise iseloomu täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud, kui planeeringu lahenduses kehtestatakse. Kirjelduse detailsemalt esitamise eesmärk on hinnata mõjusid võimalikult täpselt ning vältida seeläbi korduvhindamist tegevuse kavandamise järgmistes etappides (nt projekteerimisel)²⁶. Piirsalu alale kavandatav tootmisüksus on lõhkeainetööstuse kompleks, mille põhitegevuseks on tehniliste kemikaalide ja energeetiliste materjalide süntees. Kavandatava tegevuse hulka kuulub muu hulgas lõhkeainete RDX ja HMX ning nende tootmiseks vajalike lähteainete tootmine²⁷.

Asukoha eelvaliku täienduse alapeatüki 2.1 kohaselt on Piirsalu kaitsetööstuspargi ala funktsionaalselt jaotatud üldalaks, tootmise alaks ja hoidlate alaks. Üldalale kavandatakse eelkõige väravahooned, parkla, administratiivhoone või -hooned ja lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamise plats. Tootmise alale kavandatakse lõhkeainete tootmiseks vajalikud hooned ja kemikaalide hoidlad. Hoidlate ala kavandatakse tootmise alast sellisele kaugusele, et oleksid tagatud nõutavad sisemised ja välised ohutud kaugused.

Piirsalu ala suhtes jätkati REP-i menetlust põhiaruandes määratud eelvalikuala piires, kuid täpsustatud on kaitsetööstuspargi ala piiri, krundijaotust, hoonestusalasid ja juurdepääsulahendust. Piirsallu planeeritava kaitsetööstuspargi ala suuruseks on ca 74 ha. Võrreldes varasema lahendusega muudetakse teise võimaliku pääsla asukohta, et arvestada paremini looduskaitseliste piirangutega²⁸.

3.3. Piirsalu ala osas mõjude hindamine ja ala valik

3.3.1. Eelvalikualade (sh Piirsalu) varasem hindamine, sh mõjude hindamine

Korralduse nr 151 punktides 3.3.1 ja 3.3.2 on põhjalikumalt kirjeldatud kaitsetööstuspargi REP‑i asukoha eelvaliku tegemist, eelvalikualade hindamist ja võrdlemist ning hindamise tulemusi. Käesolevas punktis on kokkuvõtlikult esile toodud Piirsalu ala edasise menetlemise seisukohalt olulisemad varasema hindamise lähtekohad ja järeldused.

Põhiaruande alapeatükis 3.3 on selgitatud kaitsetööstuspargi eelvalikualade leidmist. Arvestades kavandatava tegevuse sisu ning asustusest, looduskeskkonnast ja muudest asjaoludest tulenevaid võimalikke piiranguid, tehti asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamise etapis ruumianalüüs reaalsete arendusalade leidmiseks. Eelvalikualadena jäid edasiseks hindamiseks Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu ala. Piirsalu esialgse eelvalikuala suurus oli ligikaudu 90 ha. Eelvalikualade lahendusi täpsustati edasise hindamise käigus, arvestades muu hulgas keskkonnamõjude hindamise tulemusi ja kruntide kavandamisest tulenevaid piiranguid.

Põhiaruande peatükis 5 on kirjeldatud asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodilisi aluseid. Eelvalikualasid hinnati kaheksa võrdluskriteeriumi alusel: eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus, baastaristu maksumus, asukoha riigikaitseline sobivus, protsessiriskid, keskkonnamõjud, sealhulgas mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele, sotsiaal-majanduslikud ning kultuurilised mõjud. Eelistuse kujundamisel oli olulisim eesmärgipärasus – st ala sobivus kaitsetööstuspargi rajamise eesmärgist lähtuvalt: ettenähtud mahus ning kehtestamiseks ettenähtud ajaraamis – ning samuti tegevuse tehniline ja majanduslik teostatavus, eeldusel et muudest mõjudest ei tulenenud tegevust välistavaid asjaolusid. Mõjude hindamisel arvestati läbivalt ka mõjude omavahelisi seoseid, sh koosmõju ja kumulatiivset mõju teiste piirkonnas asuvate ja kavandatud tegevustega.

Põhiaruande peatükis 6 hinnati muu hulgas mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule, linnustikule, taimestikule, rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, inimese tervisele ja heaolule, sealhulgas müra ja õhusaaste mõju, samuti sotsiaal-majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. Mõjude hindamiseks koostati eraldi loomastiku, linnustiku ja taimestiku uuringud ning Natura hindamine.

Piirsalu ala puhul ei olnud Natura eelhindamise käigus võimalik välistada võimalikku ebasoodsat mõju Piirsalu eelvalikuala mõjualas asuvale Mustjärve raba loodusalale, mistõttu viidi läbi Natura asjakohane hindamine. Hindamisel jõuti järeldusele, et kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele, kui vajaduse korral rakendatakse edasistes etappides asjakohaseid meetmeid. Samas leiti, et kaitsetööstuspargi või ka üksikute tehaste (nt lõhkeainetehase) kavandamisel Piirsalu eelvalikualale tuleb ala kuivendamise vajaduse selgumisel kaaluda tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku Mustjärve raba loodusalale, vajaduse korral algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. Märgiti, et ebasoodsa mõju tekkimist on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) keskkonnaaspektide arvestamisega ning vajaduse korral meetmete rakendamisega. Kuivenduse tegelik vajadus ja sellest tulenev mõjuala ulatus täpsustub konkreetse planeeringu/projekti tehnilise lahenduse väljatöötamisel ning selles etapis saab vajaduse korral töötada välja ka leevendavad meetmed (nt tehnilised või planeeringulised lahendused) mõju välistamiseks. Natura hindamise tulemusel leiti, et Natura võrgustiku alade kaitsevajadustest tulenevalt ei ole ühegi eelvalikuala puhul (sh Piirsalu) välistatud kaitsetööstuspargi ega lõhkeainetehase rajamine. Kokkuvõtlikult jõuti põhiaruandes järeldusele, et Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik ebasoodne mõju Natura võrgustikule ära hoida meetmete rakendamisel²⁹.

Põhiaruandes leiti mõjude hindamise tulemusel, et Piirsalu ala kasutamisega põhiaruandes hinnatud maksimummahus kaasneks suur mõju eelkõige linnustikule ning suurim mürahäiring piirkonna elanikele. Mõjude hindamise töörühm ei pidanud seetõttu Piirsalu ala kasutamist väljapakutud piirides (n-ö maksimummahus) eelistatuks ning leidis, et ala kasutamist võiks kaaluda väiksemas mahus ja piiratud tegevuste korral (nt müra tekitava katseplatsi vältimine)³⁰.

Põhiaruande alapeatükis 7.1.3 esitatud eelistatud asukoha valikul lähtuti eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist, tingimusel, et keskkonnamõjude hindamisest ei tulene välistavaid asjaolusid. Tööstuspargi eesmärk on võimaldada laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmist Eestis. Hindamise tulemusel leiti, et kuigi kõik eelvalikualad ei vasta kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult, on tehniliselt võimalik kõigil viiel eelvalikualal viia läbi REP-i eesmärgile vastavat tootmistegevust, osal aladel väiksemas mahus või teatavate piirangutega. Piirsalu ala ei määratud kaitsetööstuspargi rajamiseks esimeseks ega teiseks eelistuseks, kuna ala ei võimaldanud põhiaruandes lähtutud minimaalselt 100 ha suuruse kaitsetööstuspargi rajamist ning Piirsalu keskkonnamõju hinnati suuremaks kui mitmel teisel eelvalikualal. Samas jõuti järeldusele, et Piirsalu ala on sobilik toetama kaitsetööstuspargi REP-i eesmärki väiksemas mahus või teatavate piirangutega. Seetõttu nähti ette võimalus REP-i menetlust Piirsalu ala suhtes jätkata, tingimusel et planeeringulahendust täpsustatakse ja täiendatakse, ala kohta tehtud uuringud ja ekspertiisid vaadatakse üle ning vajaduse korral ajakohastatakse. Samuti tuli arvestada KeA kooskõlastuskirjas Piirsalu ala linnustiku uuringu kohta esitatud märkustega³¹.

Eeltoodud asjaolusid arvestades ei olnud 22. augustil 2025. a Piirsalu ala osas veel piisavat alust REP-i kehtestamiseks. Seetõttu jätkati Piirsalu ala suhtes planeerimismenetluse asukoha eelvaliku etappi, et täpsustada kavandatavat tegevust ja planeeringulahendust, täiendada mõjude hindamist ning selgitada välja ala kasutuselevõtmise vajadus.

3.3.2. Piirsalu alal mõjude täiendava hindamise tulemused

Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2025. a korralduse nr 151 andmise järel jätkati Piirsalu ala suhtes asukoha eelvaliku menetlust. Põhiaruandes leiti, et kuigi Piirsalu ala ei olnud kaitsetööstuspargi jaoks eelistatud asukoht, oli see siiski sobilik toetama REP-i eesmärki, kuid erinevate tingimuste tõttu väiksemas mahus või teatavate piirangutega. Menetluse jätkamise korral tuli täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, vaadata üle ala kohta tehtud uuringud ja ekspertiisid ning neid vajaduse korral ajakohastada³².

Mõjude hindamise aruande täiendus ei ole eraldiseisev terviklik aruanne, vaid põhiaruande täiendus ning seda tuleb käsitleda koos põhiaruandega. Põhiaruandes esitatud hinnangud, järeldused ja tingimused jäävad kehtima, kui mõjude hindamise aruande täienduses ei ole vastupidist öeldud. Mõjude hindamise aruande täienduses on esitatud täpsustused ja mõjuhinnangud, lähtudes aruande koostamise hetkeks teadaolevast infost kavandatava tegevuse kohta. Täiendava hindamise puhul ei ole enam tegemist asukohaalternatiivide võrdlemisega, vaid konkreetse tegevuse sobivuse hindamisega Piirsalu alal. Võrreldes põhiaruandes esitatud teabega täpsustus Piirsalu alal kavandatav tegevus. Mõjude hindamise aruande täienduses on kavandatava tegevuse kirjeldus esitatud kehtestatavast planeeringulahendusest detailsemalt, et võimaldada mõjusid täpsemalt hinnata. Olulisimad teemad, mida mõjude hindamise aruande täienduses võrreldes põhiaruandega täiendati, olid Piirsalu alal võimalikud metsisele avalduvad mõjud ning lõhkeaine tootmisega kaasnevad keemiatööstuse mõjud. Üle vaadati ka kõik muud mõjuvaldkonnad. Hindamise tulemusel on täpsustatud keskkonnatingimusi ja -meetmeid, millega tuleb arvestada alade edasises kavandamises, projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel³³. Täiendava hindamise raames koostati Piirsalu ala kohta metsiste eksperthinnang ja kompensatsioonimeetmete kava (mõjude hindamise aruande täienduse lisad 2 ja 3), põhjavee uuring (mõjude hindamise aruande täienduse lisa 4) ja pinnavee uuring (mõjude hindamise aruande täienduse lisa 5). Mõjude hindamise aruande täienduse koostamisel arvestati põhiaruande etapis KeA kooskõlastuskirjas esitatud ettepanekutega ulatuses, mis olid asjakohased, võttes arvesse täpsustunud lahendust ja täiendavaid uuringuid (nt metsise eksperthinnangut)³⁴. Võttes arvesse mõjude hindamise aruande täienduse mahtu, on alljärgnevalt toodud esile kokkuvõtlikult olulisim aruandest.

Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.2 on käsitletud keskkonnamõjusid, sealhulgas mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule, linnustikule, taimestikule, rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, maavaradele, jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele ning kliimale.

•   Alapeatükis 2.2.1.1 käsitletud kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamisel lähtuti põhiaruandest ja selle lisadest ning mõjuhinnanguid täpsustati, arvestades kavandatava tegevuse täpsustunud lahendust ning võimalikke kaitstavate loodusobjektide muutusi. Võrreldes algselt hinnatud Piirsalu eelvalikualaga on kavandatavast Piirsalu kaitsetööstuspargi alast välja jäetud ökoloogiliselt väärtuslikum Piirsalu jõe äärne ala, kus leidub mitmeid loodusväärtusi. Lisaks on mitmete kaitstavate liikide seisukohast oluline, et laskemoona katsetamist (katseplatsi) Piirsalu alal ei kavandata, mistõttu jääb müra mõju eelmises etapis hinnatuga võrreldes tagasihoidlikumaks. Täpsustatud lahenduse puhul ei ole tuvastatud sellist uut mõju kaitstavatele loodusobjektidele, mis välistaks kavandatava tegevuse elluviimise. Piirsalu alaga külgneva Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele avalduvat mõju käsitleti täiendavalt Natura asjakohase hindamise raames.

•   Alapeatükis 2.2.2.1 on kokkuvõte mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamise aruanne on mõjude hindamise aruande täienduse lisa 1. Põhiaruande koostamisel läbi viidud Natura asjakohase hindamise kohaselt tuli Piirsalu ala kuivendamise vajaduse ja tehnilise lahenduse täpsustumisel hinnata uuesti võimalikku mõju Mustjärve raba loodusalale. Kuna kavandatavad tegevused Piirsalu alal on täpsustunud, analüüsiti mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele uuesti. Menetluse jätkamisel koostati Piirsalu ala kohta uus Natura asjakohane hindamine, milles arvestati muu hulgas täiendavalt koostatud põhja- ja pinnaveeuuringute tulemusi. Hindamisel käsitleti eelkõige kuivendamisest tulenevaid võimalikke veerežiimi muutusi ja põhjavee kasutamise mõju. Hindamise tulemusel määrati tingimus, mille kohaselt ei rajata Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 meetrit uusi kraave ega drenaaži ega rekonstrueerita olemasolevaid kraave. Määratud meetme rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega ebasoodsat mõju Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ega ala terviklikkusele. Kui edasisel projekteerimisel kavandatakse nimetatud tingimusest erinev kuivenduslahendus (nt kogu alale kraavkuivendus ja/või drenaaž), tuleb võimalikku mõju Natura 2000 alale vajaduse korral uuesti hinnata.

•   Alapeatükis 2.2.3.1 käsitletud loomastikule avalduva mõju hindamisel lähtuti 2025. aastal koostatud loomastiku uuringust ning hinnati, kas täpsustunud planeeringulahendus või ajakohastatud andmed annavad alust põhiaruande järeldusi muuta. Piirsalu eelvalikualal ega selle läheduses ei ole tuvastatud kaitstavate maismaaloomaliikide leiukohti, mis jääksid kavandatava tegevuse mõjualasse. Piirsalu ala lääneservas paiknev Piirsalu jõgi on muu hulgas lõheliste kudemis- ja elupaigaks olev veekogu ning oluline ökoloogiline koridor. Planeeringulahenduses jäävad Piirsalu jõe äärsed alad Piirsalu kaitsetööstuspargi alast välja. Seega on varasema hindamise käigus seatud ainus vajalik loomastikku toetav meede (metsakoosluste säilitamine 50 m ulatuses Piirsalu jõest, v.a kavandatava juurdepääsutee asukoht) lahendusse integreeritud ning täiendavaid loomastikku puudutavaid meetmeid seada ei olnud vaja.

•   Alapeatükis 2.2.4.1 (sealhulgas 2.2.4.1.1 ja 2.2.4.1.2) esitatakse metsise eksperthinnangu ja kompensatsioonimeetmete kava tulemused kokkuvõtlikult. Mõlemad dokumendid on tervikuna leitavad mõjude hindamise aruande täienduse lisades 2 ja 3. Mõjude hindamise aruande täienduses täpsustatakse põhiaruandes ja 2025. aasta linnustiku uuringus esitatud hinnanguid, arvestades kavandatava tegevuse täpsustunud lahendust ja andmestiku võimalikke muutusi. Piirsalu ala puhul on peamine oluline mõju seotud II kaitsekategooria liigi metsisega. Võrreldes põhiaruandes hinnatud lahendusega ei kavandata Piirsalu alale enam müra tekitavat katseplatsi ning täpsustatud on kavandatava tegevuse ulatust ja iseloomu. Samuti on vähenenud kavandatava kaitsetööstuspargi pindala võrreldes 2025. aasta linnustiku uuringus hinnatud lahendusega ca 15  ha. Metsisele avalduva mõju kohta koostati täiendav eksperthinnang (mõjude hindamise aruande lisa 2³⁵) ja kompensatsioonimeetmete kava (mõjude hindamise aruande lisa 3³⁶) ning mõjude hindamise aruandes on ette nähtud mõju leevendavad ja kompenseerivad meetmed. Kuigi tegevusele seatakse mitmeid leevendavaid meetmeid, siis ei ole metsise eksperthinnangu kohaselt võimalik mõju metsisele täielikult ära hoida ja Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneb igal juhul vajadus kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning tuleb määrata olemasolevatel kaitstavatel aladel taastamist vajavad metsise elupaigad või leida täiendavad metsisele sobivad elupaigad, tagades sealjuures ka nende kaitse. Eksperthinnangus metsise kaitseks kavandatud meetmete rakendamine on Piirsalu alal kaitsetööstuspargi arendamise eelduseks (vastavalt mõjude hindamise aruande täienduse tabelis 1 toodule). Lisaks on Piirsalu kaitsetööstuspargi arendamisel vajalik ka kompenseerida Annamõisa metsise püsielupaiga ja Mustjärve raba mängupaiga metsisele avalduvat mõju – selleks on kompensatsioonimeetmete kavas ette nähtud kaks kompenseerimise stsenaariumi. Arvestades täiendava mõju hindamise tulemusi, rakendub REP-i elluviimisel kompenseerimise stsenaarium 1, kuna mürahinnangu kohaselt on kavandatava tegevuse korral võimalik tagada metsise elupaikades müratase kuni 40 dB, vajaduse korral tehniliste leevendusmeetmete rakendamisega. Stsenaarium 2 rakendub vajaduse korral pärast müramõõtmiste seire läbiviimist katsetootmise etapis, st enne pargi lõplikku valmimist ja tööle asumist. Stsenaarium 2 rakendub üksnes juhul, kui müramõõtmiste seire tulemused kontrollmõõtmiste asukohtades ületavad 41,0 dB. Väärtused kuni 41,0 dB stsenaariumi 2 ei käivita. Teiste linnuliikide kohta 2025. aastal kogutud andmed olid täiendava hindamise koostamisel üldjoontes jätkuvalt asjakohased ning ebasoodsat mõju linnustikule (sh kaitstavatele liikidele, v.a metsis) ei tuvastatud.

•   Alapeatükis 2.2.5.1 leiti taimestikule avalduva mõju hindamisel, et 2025. aasta taimestiku uuringus esitatud andmed ei ole oluliselt muutunud, kuid täpsustunud planeeringulahenduse tõttu vaadati üle varasemad hinnangud ja meetmed. Oluliseks on Piirsalu jõe koridori väljajätmine kaitsetööstuspargi alast, kuna sinna on koondunud peamised Piirsalu alaga seotud taimestiku väärtused, sealhulgas liikide leiukohad ja vääriselupaigad. Täiendatud hindamisel ajakohastati ka kaitstavate liikide ja muude taimestikuväärtuste kaitseks ette nähtud meetmeid. Mitmed põhiaruandes taimestiku uuringu alusel seatud meetmed ei ole enam asjakohased, kuna planeeringulahenduse täpsustamisel on nendega kas osaliselt või täielikult arvestatud. Siiski, arvestades tehtud pinnavee uuringu tulemusi, on soovituslik vältida piiritletud elupaigatüübi rikutud, kuid taastamisvõimelised rabad (7120) piirist 150 m ulatuses täiendavate kuivendussüsteemide (kraavid/drenaaž) rajamist. Lisaks seati ka täiendav meede juurdepääsu rajamisele lähtuvalt Keskkonnaameti 24. juuli 2026. a kirjast nr 6-5/26/8341-8³⁷.

•   Alapeatükis 2.2.6.1 käsitletud rohelisele võrgustikule avalduva mõju hindamisel on arvestatud, et võrreldes põhiaruandega on kavandatav tegevus täpsustunud. Kaitsetööstuspargi alalt on juba eelneva hindamise käigus välja arvatud eelkõige eelvalikuala lääneosa ehk Piirsalu jõe äärsed alad, mis paiknevad rohelise võrgustiku alal ja selle läheduses ning on võrgustiku funktsionaalselt väärtuslik osa. Piirsalu jõe äärsed kooslused säilivad vähemalt 50 m ulatuses jõest, välja arvatud kavandatava juurdepääsutee asukohas. Kui põhiaruandes algselt käsitletud eelvalikuala kattus rohelise võrgustikuga ligikaudu 9 ha ulatuses, siis täpsustatud lahenduse kohaselt on kattuvus vähenenud alla 1 ha ja piirdub ala lõunapoolsete nurkadega. Seetõttu ei kaasne Piirsalu alal kavandatud piirides ja ulatuses kaitsetööstuspargi, sealhulgas lõhkeainetehase arendamisega ebasoodsat mõju rohelisele võrgustikule, selle toimimisele ega sidususele ning täiendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

•   Alapeatükkides 2.2.7.1.1 ja 2.2.7.1.2 käsitletud põhja- ja pinnaveele avalduva mõju hindamisel on võrreldes põhiaruandega arvestatud Piirsalu ala kohta 2026. aastal tehtud täiendavate põhjaveeuuringu ja pinnaveeuuringu tulemustega ning täpsustunud andmeid kavandatava tegevuse kohta. Põhjaveeuuring ja pinnaveeuuring on mõjude hindamise aruande täienduse lisad 4 ja 5. Põhjaveeuuringu tulemuste põhjal järeldub, et keskkonnamõjude seisukohast on eelistatud lahendus tagada kaitsetööstuspargi veevarustus veehaarde rajamisega survelisse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi. Põhjaveekompleks jääb surveliseks ning seetõttu ei ole oodata muutusi põhjavee kvaliteedis. Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekompleksi vee kvaliteet vastab üldjuhul joogivee nõuetele, kuid kohati võib esineda suurenenud raua- ja fluoriidisisaldust. Kaitsetööstuspargi olmeruumide veevarustuse kavandamisel on seepärast otstarbekas arvestada veetöötluse vajadusega, et tagada kraanivee vastavus joogivee kvaliteedinõuetele. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi puurkaevu rajamisel on negatiivne mõju Natura 2000 alale välistatud ning veevõtt ei mõjuta ka teisi pinnaveest või põhjaveest sõltuvaid ökosüsteeme. Siiski tuleb arvestada asukoha eelvaliku täienduses määratud seiremeetmeid. Pinnaveeuuringu tulemustele tuginedes hinnati täiendavalt kaitsetööstuspargi alalt heit-, sademe- ja kuivendusvee ärajuhtimise ning ala kuivendamisega kaasnevat mõju Piirsalu jõele ja Lepaste ojale. Piirsalu jõe ja selle elustiku kaitseks tuleb heitvee ärajuhtimisel ning sademe- ja kuivendusvee lahenduste kavandamisel järgida asukoha eelvaliku täienduses määratud tingimusi (sealhulgas seiremeetmeid).

•   Alapeatükkides 2.2.8 ja 2.2.8.1 on käsitletud mõju maavaradele. Selles osas jääb Piirsalu ala kohta kehtima põhiaruande hinnang. Piirsalu planeeringualale ega selle lähedusse maardlaid ei jää ning lähim on üle 2,6 km ida suunas paiknev Risti-Muru liivamaardla. Põhiaruande kohaselt Piirsalu alal maavarad puuduvad ning kaitsetööstuspargi ja/või lõhkeainetehase rajamisel mõju maavaravaru kaevandamisväärsena säilimisele või maavaravarule juurdepääsu suhtes puudub³⁸. Siiski tuleb ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks lähtuda mõjude hindamise aruande täienduses esile toodud soovituslikest meetmetest ning maapõueseaduse nõuetest.

•   Alapeatükkides 2.2.9 ja 2.2.9.1 on käsitletud mõju jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele. Ringmajanduse põhimõtteid, jääkreostuse olemust, lõhkematerjalide jääkide ja nendega saastunud materjalide hävitamise õigusraamistikku ja hindamise metoodilisi aluseid käsitleti põhiaruande alapeatükis 6.1.9. Põhiaruandes esitatud hinnangud ja järeldused jäävad kehtima. Jääkreostuse poolest on Piirsalu kaitsetööstuspargi ala kogu ulatuses registreeritud jääkreostusobjektina „Piirsalu raketibaas“. Põhiaruande kohaselt varasemate lammutustööde käigus jääkreostust ega projektis kajastamata ohtlikke jäätmeid ei leitud, kuid lammutustöödega ei mindud pinnase eemaldamiseni ning seetõttu puudub kindlus pinnase nõuetele vastavuse suhtes. Jääkreostuse intensiivsust ja levikut on võimalik tuvastada uuringutega. Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatüki 2.2.9.3 kohaselt on enne ehitustegevuse algust vajalik võtta pinnaseproovid. Uuringu tulemused on aluseks reostuse likvideerimistööde kavandamisele ning ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamisel on vajalik pinnase ja põhjavee saneerimine.

•   Alapeatükis 2.2.10 käsitletud kliimamõjude puhul vaadeldi ühelt poolt seda, kuidas kavandatav tegevus mõjutab kliimat süsinikuheite kaudu ja aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ning teiselt poolt seda, kuidas kavandatav tegevus arvestab kliimariskidega ja suudab kliimamuutustega kohaneda. Alapeatükis 2.2.10.1 esitatud maakasutuse kliimaneutraalsuse hinnangus on arvestatud Piirsalu täpsustatud lahendusega, mille kohaselt kogu ala ei raadata ning osa metsamaast säilib. Kuna tegemist on varasema hinnangu täpsustusega kliimamõju suhtes soodsamas suunas, ei ole CO₂ heite hinnangut ümber arvutatud. Raadamise vähenenud mahu põhjal on järeldatud, et tegelik maakasutuse muutusest tulenev CO₂ heide on mõnevõrra väiksem kui põhiaruandes hinnatud. Alapeatükis 2.2.10.2 on täiendatud ka kasutusetapi CO₂ heite hinnangut, kuna võrreldes põhiaruandega on kavandatava tegevuse kohta teada täpsem teave, mis võimaldas anda Piirsalu ala kasutusaegse CO₂ mõju kohta täiendava kvantitatiivse hinnangu. Täiendav hindamine ei toonud esile kliimamõju ega kliimamuutustega kohanemisega seotud asjaolusid, mis välistaksid kavandatava tegevuse elluviimise. Alapeatükis 2.2.10.3 on analüüsitud kliimamuutustega kohanemisega seotud mõju, täpsustatud põhiaruandes antud hinnangut ning esitatud tingimused ja soovitused kliimariskide vältimiseks ja leevendamiseks, mis on kantud ka asukoha eelvaliku täienduse projekteerimistingimuste aluseks olevatesse tingimustesse.

Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.3 on käsitletud keskkonnatingimusi ja sellest tulenevat mõju tervisele, sealhulgas müra, vibratsiooni ja õhusaaste mõju ning avariiliste juhtumite hindamine.

•   Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.3.1 on käsitletud müra mõju. Põhiaruande peatükis 6.2.1 esitatud müra mõju hindamise metoodiline raamistik ning tingimused ebasoodsa müra mõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa mõju vältimiseks jäävad kehtima. Täienduses on müra mõju hinnatud Piirsalu alal kavandatava tegevuse kohta täpsustunud teavet arvestades ning konkreetsemalt käsitleti müra võimalikku mõju metsisele. Võrreldes põhiaruandes käsitletud lahendusega ei kavandata Piirsalu alale enam müra tekitavat katseplatsi. Olulisemad tootmisprotsessid toimuvad hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hoonete siseruumides ning tootmishoonetes paiknevate seadmete ja masinate müra ei avalda märkimisväärset mõju hoonetest väljaspool. Seega ei ole puhveralade suuruse (rohkem kui 600 m Piirsalu puhul) korral eeldada olulist mõju kaitsetööstuspargile lähimate müratundlike elamualade piirkonnas (Piirsalu planeeringualale lähim eluhoone asub edelasuunas Piirsalu külas ca 600 m kaugusel, Allikmaa kinnistul). Täiendavalt on Piirsalu puhul hinnatud müra võimalikku mõju metsisele ning nähtud ette meetmed ja tingimused, mis tagavad eesmärgiks seatud mürataseme Piirsalu kaitsetööstuspargi ala läheduses paiknevatel metsise mängualadel. Näiteks REP-i lahenduse väljatöötamisel tuleb tagada, et 300  m kaugusel Piirsalu kaitsetööstuspargi alast tagatakse pideva tööprotsessi korral müratase, mis jääb väiksemaks kui 40 dB metsisele olulistes punktides.

Liiklusest tuleneva müra kohta on aruandes leitud, et materjali sisseveo ja toodangu väljaveoga seotud liikluskoormus on tagasihoidlik. Töötajate liikumisega seotud sõiduautode liikluskoormuseks on Piirsalu puhul hinnatud suurusjärgus 100–150 liikumist päevas mõlemas suunas: aruande kohaselt ei nõua selline liikluskoormus üldjuhul müratõkkemeetmete rakendamist.

•   Alapeatükis 2.3.2 on käsitletud vibratsiooni mõju. Igapäevase tootmistegevuse korral ei ole näha märkimisväärset vibratsiooni mõju Piirsalu alal.

•   Alapeatükis 2.3.3 on käsitletud õhusaaste mõju. Mõju hindamisel on võrreldes põhiaruandega arvestatud täpsustunud andmetega kavandatava tegevuse ning sellega seotud saasteainete heitkoguste kohta. Mõju hindamisel on arvestatud RDX-i tootmismahuga kuni 1200 tonni aastas. HMX-i tootmine toimub samal liinil ja RDX-i tootmise arvelt, mitte samal ajal. Lisaks on arvestatud RDX-il ja HMX-il põhinevate lõhkeainesegude tootmisega koguses kuni 2000 tonni aastas, sh kohapeal toodetud lõhkeaine kogus. RDX-i tootmiseks vajalike lähteainete tootmise puhul on mõjuhinnangus arvestatud teadaoleva maksimaalse stsenaariumiga (kuni 3000 t/a heksamiini ja ligikaudu 3500 t/a äädikhappe anhüdriidi) ning kavandatava kompleksi tehnoloogiliste liinide puhul on hindamine tehtud nii maksimaalsele kui ka minimaalsele koosseisule. Saasteainete heitkoguste mõttes on käitise tegevusega seotud heiteallikad jagatud soojuse tootmisega seotud heiteallikateks, ülejäänud lõhkeaine tootmisega seotud heiteallikateks ja lõhkematerjali tootmisjääkide põletamiseks. Põletusseadmete puhul on edasiste arvutuste koostamisel kasutatud eeldatavat maksimaalset põletusseadmete summaarset soojusvõimsust 12 MWth, mida on käsitletud ühe koondallikana. Hävitatakse kuni 50 t/a lõhkematerjalide jääke ja nendega saastunud pakendeid jms. Heite mõju õhukvaliteedile on hinnatud hajumisarvutustega, lähtudes saasteainete maksimaalsetest hetkelistest heitkogustest ja heiteallika töö dünaamikast. Modelleerimisel saadud maksimaalsed tunni-, ööpäeva- ja aastakeskmised kontsentratsioonid tekivad ebasoodsates hajumistingimustes, mis esinevad pigem harva. Heiteallikad, nende arv ja konkreetsemad asukohad täpsustatakse käitise rajamise järgnevates etappides. Aruandes esitatud hajumisarvutuste tulemused ja järeldused on indikatiivsed võimaliku olukorra hindamiseks. Edasistes etappides tuleb loamenetluse raames saasteainete hajumisarvutusi täpsustada, lähtudes muu hulgas saasteainete maksimaalsetest hetkelistest heitkogustest ja heiteallika töö dünaamikast. Vastava käitise keskkonnaloa ja/või kompleksloa taotlemise raames hinnatakse hajumisarvutuste abil olulise mõju avaldumise võimalust täpsemate andmete alusel. Hajumisarvutuste tulemuste võrdlus õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega näitas, et kavandatava tegevusega kaasnevate saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud väärtusi väljaspool tootmisterritooriumi, sealhulgas lähimate elumajade juures.

•   Alapeatükk 2.3.4 käsitleb ohtlike ainete ja avariiliste juhtumite hindamist. Lõhkematerjalide käitlemisel ohutute kauguste määramise õigusraamistikku ja hindamise metoodilisi aluseid, samuti tegevuste ohtlikkuse kategooria ja käideldavate kemikaalide ohualade määramist kemikaaliseaduse alusel käsitleti põhiaruande peatükis 6.2.4. Põhiaruandes esitatud üldised hinnangud ja järeldused jäävad kehtima. Alapeatükis on esitatud peamine kokkuvõte järeldustena koos asukohapõhise spetsiifikaga, arvestades hindamise hetkeks teadaolevat infot kavandatava tegevuse kohta. Piirsalu käitis on kavandatavate ohtlike kemikaalide koguseid arvestades A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Lõhkematerjalide puhul on hinnatud nii kaitsetööstuspargi väliseid kui ka sisemisi ohutuid kaugusi. Käitlusüksuse maksimaalseks koguseks on soovitatav arvestada kuni 100 t TNT ekvivalenti lõhkematerjali ning hindamine näitab, et Piirsalus on selle koguse puhul võimalik tagada nii välised kui ka sisemised ohutud kaugused. See ei tähenda, et edasistes etappides ei tohi suuremaid koguseid käitlusüksusesse ette näha, kui käitlusüksuste paigutuse ja kaitsemeetmetega tagatakse lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuete ning vajalike väliste ja sisemiste ohutute kauguste järgimine. Ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud tervise-, füüsikaliste ja keskkonnaohtude vähendamiseks on aruandes määratud meetmed, millega tuleb edasisel kavandamisel arvestada.

Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.4 on käsitletud sotsiaal-majanduslikke mõjusid, sealhulgas asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele, piirkondlikule arengule, varale, maakasutusele ning liikuvusele.

•   Alapeatükis 2.4.1 on käsitletud mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele, sh visuaalne mõju. Suures osas jäävad kehtima põhiaruande alapeatükis 6.3.1 antud hinnangud. Täiendavalt hinnati visuaalset mõju, sest on võimalik, et ühe kavandatava tootmishoone eeldatav kõrgus on teadaolevalt suurem, st põhiaruandes arvestatud kuni 25 meetri asemel ligikaudu 35–40 meetrit. Valdav osa Piirsalu küla elamutest paiknevad kaitsetööstuspargist ligikaudu 1–2,5 km kaugusel (üksikud elamud asuvad ka lähemal, lähim ca 600 m kaugusel) ning nende ja pargi vahel paiknev 25–30 meetri kõrgune mets varjab hoonet paljudes vaadetes. Metsa kõrguse vähenemisel võib hoone ülemine osa olla nähtav, kuid samas ei ole kavandatav hoone oma kõrguselt selline, mis hakkaks maastikupilti domineerima. Siiski võib visuaalne mõju mõningatel juhtudel avalduda, kuid jääb valdavalt mõõdukaks ega too tõenäoliselt kaasa olulisi muutusi asustusstruktuuris või rändekäitumises. Mõjude hindamise aruande täienduses on eeltoodud võimaliku mõju leevendamiseks ette nähtud leevendav meede.

•   Alapeatükis 2.4.2 on käsitletud mõju piirkondlikule arengule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele ja turismile. Kehtima jäävad põhiaruande alapeatükis 6.3.2 antud mõjude hinnangud ning täpsustunud tegevus ei toonud selles mõjuvaldkonnas kaasa vajadust põhiaruande järeldusi muuta.

•   Alapeatükis 2.4.3 on käsitletud mõju varale. Üldiselt jäävad kehtima põhiaruande alapeatükis 6.3.3. antud mõjude hinnangud. Täiendavalt arvestati kõrgema tootmishoone võimaliku nähtavusega. Hoone nähtavus võib üksikjuhtudel mõjutada elukeskkonna tajutavat kvaliteeti ja seeläbi subjektiivset hinnangut kinnisvara väärtusele. Samas on nähtavuse ulatus piiratud ning hoone ei kujune domineerivaks maastikuelemendiks. Sellest tulenevalt ei ole alust eeldada olulist negatiivset mõju vara väärtusele, kuigi üksikjuhtudel ei saa mõõdukat mõju täielikult välistada. Oluline on arvestada planeeringulahenduse elluviimisel põhiaruandes esitatud soovitustega.

•   Alapeatükis 2.4.4 on käsitletud mõju maakasutusele, sh põllu- ja metsamajandusele. Üldiselt jäävad kehtima põhiaruande alapeatükis 6.3.4. antud mõjude hinnangud. Piirsalu ala puhul kaasneb mõju metsamajandusele metsise kompensatsioonimeetmete rakendamise kaudu. Metsise kompensatsioonimeetmete täpsem sisu ja rakendamine on käsitletud vastavas eksperthinnangus ja kompensatsioonimeetmete kavas. Kompensatsioonimeetmete rakendamisega kaasneb negatiivne mõju RMK metsamajanduslikule tegevusele ning väheneb riigimetsa majandamisest saadav tulu. RMK leidis 11. septembri 2026. a kirjas nr 12-1/26/214-2³⁹, et kavandatava keskkonnameetme ulatuse ja konkreetse ebasoodsa keskkonnamõju vahel peab olema selge ja põhjendatud seos, ning palus planeeringus kavandatud hüvitusmeetmed uuesti üle vaadata. RMK hinnangul tuleb uute alade kaitse alla võtmisel või olemasoleva kaitsekorra olulisel rangemaks muutmisel põhjendada, miks on selline meede ja just kavandatud ulatuses vajalik konkreetsele elupaigale avalduva ebasoodsa mõju heastamiseks. Kaitseministeerium selgitas 22. septembri 2026. a vastuskirjas nr 12-1/26/214-3⁴⁰, et kavandatud kompensatsioonimeetmed on seotud metsise eksperthinnangus tuvastatud mõju ulatuse ja leevendusmeetmete rakendamise järel alles jääva mõjuga. Kavandatava tegevusega kaasnevaks otseseks ja kaudseks elupaigakaoks on hinnatud 204 ha, millest 143 ha moodustavad kõrge väärtusega metsise elupaigad, ning sellest lähtuvalt on kompenseerimise minimaalseks pindalaliseks ulatuseks määratud 143 ha kõrge väärtusega metsise elupaiku. 874 ha ulatusega kompensatsioonivajaduse rakendumine sõltub katsetootmise etapis tehtava müraseire tulemustest ning rakendub üksnes juhul, kui leevendusmeetmetega ei saavutata nõutud mürataset ja mõjuala laieneb. Kompensatsioonialade valikul on lähtutud metsisele sobivate elupaikade kvaliteedist ning vajadusest tagada metsisele sobivate elupaikade terviklik ja sidus kaitse. Kaitseministeerium ei pidanud seetõttu hüvitusmeetmete ülevaatamist ega muutmist põhjendatuks. Kompensatsioonikavas ette nähtud kaitsekorra muudatuste ja täiendavate alade kaitse alla võtmise täpse lahenduse valmistab ette Keskkonnaamet ning see viiakse ellu looduskaitseseaduses sätestatud korras.

•   Alapeatükis 2.4.5 on käsitletud mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele. Kehtima jäävad põhiaruande alapeatükis 6.3.5 antud hinnangud. Võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks soovitatakse kaitsetööstuspargi ehitusel ja veoliikluse kavandamisel arvestada tipptundidega ning kavandada enamik kaitsetööstuspargiga seotud liiklusvoogudest väljapoole tipptunde.Samuti tuleb koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega arvestada turvaliste liikumisvõimalustega kergliiklejatele ja ühistranspordi kasutajatele.

Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.5 on käsitletud mõju kultuuripärandile, sealhulgas kultuurimälestistele ja seni avastamata arheoloogiapärandile, pärandkultuurile ja militaarpärandile ning väärtuslikele maastikele.

•   Alapeatükkides 2.5.1 ja 2.5.3 on käsitletud mõju kultuurimälestistele ja seni avastamata arheoloogiapärandile ning väärtuslikele maastikele. Võrreldes põhiaruande alapeatükkidega 6.4.1 ja 6.4.3 ei ole hinnangud muutunud ning seega kehtivad põhiaruandes antud mõjude hinnangud.

•   Alapeatükis 2.5.2 on käsitletud mõju pärandkultuurile ja militaarpärandile. Võrreldes põhiaruande alapeatükiga 6.4.2 ei ole hinnangud muutunud ning seega kehtib põhiaruandes antud mõjude hinnang, sh soovitus Piirsalu pärandkultuuri- ja militaarpärandi objekti Piirsalu raketibaasi kohta.

Mõjude hindamise aruande täienduse peatükis 3 on kokkuvõtvalt esitatud ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed, mis on toodud ka vastavate mõjuhindamise peatükkide lõpus. Piirsalu ala puhul hõlmavad need muu hulgas Natura 2000 võrgustiku ala, linnustiku, sealhulgas metsise, põhja- ja pinnavee, müra, õhusaaste ning muude hinnatud mõjuvaldkondadega seotud meetmeid ja soovitusi.

Kokkuvõttes on võrreldes põhiaruandega Piirsalu ala puhul eelkõige täpsustunud kavandatava tegevuse ulatus ja iseloom ning sellest tulenevalt on täiendavalt hinnatud mõju metsisele, põhja- ja pinnaveele ning Mustjärve raba loodusalale, samuti lõhkeainete tootmisega kaasnevat müra, õhusaastet, ohtlike ainete käitlemist ja avariilisi juhtumeid. Täpsustatud planeeringulahenduse kohaselt ei kavandata Piirsalu alale katseplatsi ning olulised mõjud loodusväärtustele on meetmetega välditavad. Mitmes muus mõjuvaldkonnas jäid põhiaruandes esitatud hinnangud ja järeldused muutmata või vajasid üksnes täpsustamist. Mõjude hindamise aruande täienduse kokkuvõtte kohaselt on Piirsalu alal kavandatav tegevus võimalik ellu viia, kui järgitakse aruandes esitatud tingimusi ning vältimis-, leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Põhiaruande, asukoha eelvaliku täienduse, mõjude hindamise aruande täienduse ja täiendavate uuringute põhjal ei ole tuvastatud selliseid välistavaid tegureid, mis takistaksid REP-iga kavandatavate ehitiste edasist kavandamist projekteerimistingimustega. Asukoha eelvaliku täienduse peatüki 3 kohaselt on mõjude hindamise tulemuste, soovituste ja meetmetega planeeringulahenduse koostamisel arvestatud ning projekteerimisel arvestamist vajavad meetmed on integreeritud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatesse tingimustesse.

3.3.3. REP-i osaline kehtestamine Piirsalu ala osas

PlanS ei reguleeri, mitu sobivat asukohta peab asukoha eelvalikuga leidma. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtadest ja mõjude hindamise, sh KSH programmist nähtus, et juhul kui edasise protsessi käigus selgub, et vajadus oleks rohkem kui ühe või suurema ala järele, kaalutakse REP-i kehtestamise võimalusi rohkem kui kahel alal ja/või suuremal alal kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad, sh puuduvad välistavad tingimused)⁴¹.

Vabariigi Valitsus kehtestas korraldusega nr 151 kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku alusel osaliselt Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli ala osas. Põhiaruandes jõuti järelduseni, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt võimaldavad kõik viis ala laske- ja lahingumoona tootmist. Osaline REP-i kehtestamine ei lõpetanud Aidu ja Piirsalu alade suhtes planeerimismenetlust ja jättis planeeringu koostamise korraldajale võimaluse jätkata vajaduse korral REP-i menetlust eelvalikualade Aidu ja Piirsalu puhul. Kaitseministeerium on välja selgitanud Piirsalu ja Aidu alade kasutuselevõtmise vajaduse (vt korralduse p 3.1) ning täpsustanud mõlema ala puhul kavandatavat tegevust ja planeeringulahendust, teinud vajalikud täiendavad uuringud ja mõjude hindamise ning töötanud välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused (vt korralduse p 3.5). Arvestades, et pärast avalikke arutelusid on tekkinud võimalus Aidu ala suurendada ca 50 ha võrra, mis tingib planeeringu põhilahenduse muutmise Aidu osas ja täiendava mõjude hindamise, on Piirsalu alal kaitsetööstuspargi väljaarendamiseks võimalik REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel osaliselt ehk praegusel juhul Piirsalu ala osas. REP-i menetlus Aidu ala suhtes jätkub vastavalt PlanS-is toodud REP-i eelvaliku etapi sätetele, muu hulgas kooskõlastatakse REP-i materjalid uuesti asjaomaste asutustega ja viiakse läbi avalik väljapanek.

Piirsalu ala menetluse jätkamisel on kavandatavat tegevust võrreldes REP-i põhiaruandes hinnatud lahendusega täpsustatud. Piirsalu alale kavandatakse lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleks ning alale ei kavandata lõhkeaine katseplatsi. Samuti on täpsustatud kaitsetööstuspargi ala piiri. Seetõttu erineb praegu kehtestatav planeeringulahendus põhiaruandes Piirsalu ala kohta hinnatud tegevusmahust (4–5 kaitsetööstuse ettevõtet, millest osa on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ning kus käideldakse 2000 t/a netokoguses lõhkematerjali, lisaks lõhkeainete tootmise tehas, milles eeldatavalt toodetakse 600 t/a RDX) ning täiendav mõjude hindamine on läbi viidud eeldatavast täpsustatud kavandatavast tegevusest lähtudes (rajatakse üks A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, kus toodetakse kuni 1200 t/a RDX/HMX, neil põhinevaid lõhkeainesegusid ja lõhkeaine tootmise lähteaineid, summaarne lõhkematerjalide netokogus kuni 2000 t/a). Punktis 3.3.2 kirjeldatud täiendavate uuringute ja mõjude hindamise tulemusel ei tuvastatud selliseid mõjusid ega muid asjaolusid, mis määratud keskkonnameetmete ja planeeringutingimuste rakendamisel välistaksid Piirsalu ala kasutamise kavandatud tegevuseks. Täiendava hindamise tulemusel on võrreldes põhiaruandes esitatud hinnanguga täpsustunud eelkõige kavandatava tegevuse mõju linnustikule ja metsisele, mürale, pinna- ja põhjaveele ning Natura 2000 aladele. Hindamise tulemustest lähtudes on planeeringulahendust täpsustatud ning määratud vajalikud vältimis-, leevendus-, kompensatsiooni- ja seiremeetmed. Eeltoodut ning kaitsetööstuspargi rajamise riiklikku huvi arvestades on põhjendatud kehtestada käesoleva korraldusega kaitsetööstuspargi REP osaliselt Piirsalu ala osas ning jätkata Aidu ala suhtes eelvaliku etapi menetlust, misjärel kehtestab Vabariigi Valitsus REP-i Aidu ala osas eraldi korraldusega.

3.4. Detailse lahenduse koostamisest loobumine Piirsalu alal

PlanS-i § 27¹ lõige 1 annab õiguse loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Oluline on siinkohal, et täidetud peavad olema mõlemad sättes toodud tingimused.

PlanS-i § 27¹ lõige 2¹ sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. Seega, et loobuda REP-i detailse lahenduse koostamisest, lahendatakse asukoha eelvaliku etapis asjakohased PlanS-i § 126 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mida tavaliselt lahendatakse detailplaneeringuga (näiteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine jms). Detailse lahenduse koostamisest on võimalik loobuda, kui suure riikliku huviga ehitisele on leitud sobiv asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas piisav teave, et anda välja projekteerimistingimused. See tähendab, et asukoha eelvaliku raames on tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna. Asukoha eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, mille põhjal on võimalik järeldada, et REP-i objektiks oleva ehitise saab leitud sobivasse asukohta rajada. REP-i asukoha eelvalikus määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused⁴².

Piirsalu ala puhul on pärast korralduse nr 151 andmist kavandatavat tegevust täpsustatud ning tehtud täiendavad uuringud ja mõjude hindamine. Nende tulemusi on käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.3.2. Mõjude hindamise aruande täiendus (koos põhiaruandega) loob aluse REP-i lahenduse kehtestamiseks Piirsalu alal ning edasiseks projekteerimiseks ja otsuste tegemiseks, tagades, et keskkonnamõjud on piisavalt hinnatud ning nende vältimiseks või leevendamiseks on vajalikud meetmed kindlaks määratud⁴³.

Kokkuvõte keskkonnameetmetest ja seirest on mõjude hindamise aruande täienduse peatükis 3. Samuti on mõjude hindamise soovitused ja meetmed lisatud projekteerimistingimuste aluseks olevatesse tingimustesse (asukoha eelvaliku täiendus, peatükk 4)⁴⁴. Planeeringulahenduse täpsustamisel on arvestatud metsisele avalduva mõju hindamise järeldustega, muu hulgas ei kavandata alale müra tekitavat katseplatsi, ning täpsustatud on kavandatava tegevuse ulatust ja iseloomu. Mõjuhindamisel on tuvastatud metsisele avalduv ebasoodne mõju, mille minimeerimiseks on määratud leevendusmeetmed ning pärast leevendusmeetmete rakendamist alles jääva mõju hüvitamiseks kompensatsioonimeetmed. Metsise elupaigale avalduva mõju hüvitamiseks koostati kompensatsioonimeetmete kava⁴⁵. Kompensatsioonimeetmete kava on mõjude hindamise aruande täienduse lisa 3, millega on saanud Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet tutvuda kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapis ning on selle koos teiste REP-i dokumentidega kooskõlastanud. Keskkonnaamet esitas korralduse eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse esitamise ajal mõjude hindamise aruande täiendusele ja kompensatsioonimeetmete kavale oma märkused⁴⁶, mille kohta Kaitseministeeriumi antud selgitused kajastuvad korralduse eelnõu seletuskirja lisas. Seega, metsisele avalduva mõju ulatus ning mõju leevendamiseks ja hüvitamiseks vajalikud meetmed on asukoha eelvaliku etapis välja selgitatud ning mõjuhindamise tulemustest ei nähtu metsisega seotud asjaolusid, mis välistaksid kavandatava ehitise edasise kavandamise projekteerimistingimustega PlanS-i § 27¹ lõike 1 kohaselt. Projekteerimistingimusi ja ehituslube menetledes ning andes tuleb arvestada asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 nimetatud tingimustega.

Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduses on välja töötatud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, mida tuleb arvestada projekteerimistingimusi ja ehituslube menetledes ning andes. Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 on määratud kavandatava tegevuse edasiseks projekteerimiseks vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatud muud PlanS-i § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Tingimustega käsitletakse muu hulgas kruntide moodustamist ja hoonestusalasid, ehitusõigust, juurdepääsu ja liikluskorraldust, ehitiste arhitektuurilisi ja ehituslikke tingimusi, tehnovõrke ja -rajatisi, tuleohutust, haljastust ning asjakohaseid keskkonnatingimusi.

Seega on Piirsalu ala puhul täidetud mõlemad PlanS-i § 27¹ lõikes 1 sätestatud eeldused: täiendavate uuringute ja mõjude hindamise tulemusel puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on määratud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

Kaitsetööstuspargi rajamine on jätkuvalt oluline Eesti kaitsevõime ja julgeoleku seisukohalt. Eesti huvides on, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas sõjalise lõhkeaine tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Piirsalu ala sobivuse hindamiseks on tehtud kõik vajalikud uuringud ja mõjude hindamine ning edasiseks projekteerimiseks vajalikud tingimused on määratud, mis võimaldab loobuda detailse lahenduse koostamisest. Detailse lahenduse koostamisest loobumine aitab olulisel määral kaasa Eesti julgeoleku tagamisele.

Detailse lahenduse koostamisest loobumine ei tähenda, et avalikkuse kaasamise määr väheneks. REP-i asukoha eelvaliku etapis on planeeringu koostamise korraldajal kohustus lahendada PlanS-i § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded ehk sellises täpsusastmes, mis on nõutud detailplaneeringus. Seega on avalikkus vastavalt PlanS-ile olnud kaasatud asukoha eelvaliku protsessi, kus on olnud võimalik tutvuda põhiaruandega, mõjude hindamise aruande täienduse ja asukoha eelvaliku täiendusega ning esitada nende kohta arvamusi. Samuti kaasatakse projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses puudutatud isikuid, asutusi ja avalikkust ning kaalutakse kõiki asjaolusid.

Eeltoodule tuginedes on põhjendatud ja võimalik loobuda eelvalikualadel Piirsalu ala kohta detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada kaitsetööstuspargi REP Piirsalu ala osas asukoha eelvaliku alusel.

3.5. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ja planeeringu elluviimine

PlanS-i § 27¹ lõike 4 kohaselt on asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering projekteerimistingimuste andmise alus. EhS-i § 28 lõike 2 kohaselt jätkub sellisel juhul ehitise kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt projekteerimistingimuste väljastamisega.

EhS-i § 26¹ lõigete 1 ja 2 kohaselt lähtutakse asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmisel EhS-i § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse EhS-i § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused. EhS-i § 26 lõike 3 punktide 2 ja 4 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga, ning muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt. EhS-i § 26 lõikes 4 on loetletud tingimused, mida projekteerimistingimustega asjakohasel juhul määratakse, sealhulgas hoonete suurim lubatud arv maa-alal, ehitiste asukoht ja kõrgus ning suurim lubatud ehitisealune pind.

Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 on esitatud projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Piirsalu ala kohta. Peatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide hoonestusala määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramist ja liikluskorralduse põhimõtteid, ehitiste arhitektuurilisi ja kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi, haljastust ja heakorda ning piirdeaedu, tehnovõrkude ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse tagamist ning kujasid, kuritegevuse riske vähendavaid tingimusi, keskkonnatingimusi (müra ja vibratsioon, maavarad, jäätmed, välisõhk, radoon, loomulik valgustus, energiatõhusus, tegevus Lepaste oja kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis ja Piirsalu jõe kalda piiranguvööndis, ohtlikud ained ja avariiliste juhtumite hindamine, seiremeetmed), servituudi seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise vajadust. REP-i asukoha eelvalikus määratakse need tingimused täpsusastmes, mis võimaldab projekteerimistingimustega määrata ehitiste täpse asukoha ning muud EhS-i § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused. Selle tagamiseks määratakse asukoha eelvalikus tingimused arvestades nii EhS-i § 26 lõiget 4 kui ka PlanS-i § 126 lõiget 1. PlanS-i § 126 lõike 1 ülesannetest lahendatakse asjakohased⁴⁷.

Projekteerimistingimuste andmise menetluses on kohustus järgida asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 esitatud tingimusi. Asukoha eelvaliku täiendus on käesoleva korralduse lahutamatu osa, mistõttu ei ole põhjendatud selles esitatud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste kordamine käesolevas korralduses. Projekteerimistingimuste aluseks olevatesse tingimustesse on integreeritud ka keskkonnameetmed, millega tuleb kaitsetööstuspargi projekteerimisel arvestada. Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 5 on esitatud planeeringu elluviimise tingimused, millest tuleb kaitsetööstuspargi edasisel arendamisel lähtuda.

3.6. Kohaliku omavalitsuse üksuse õiguste riive

PlanS-i § 10 lõike 2 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Kuna vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas muu hulgas ka ruumilist planeerimist, siis riivab REP-i kehtestamine kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomiat. Vastavalt eespool toodule ja tulenevalt PlanS-i § 27 lõikest 1 on REP-i koostamine praegusel juhul õigustatud. Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS-i § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Piirsalu ala kohta REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi on kirjeldatud korralduse punktis 3.1.

Piirsalu ala asub Kõuemaru (68001:003:0278) ja Tuulemaru (68001:003:0274) maaüksustel. Piirsalu alal kehtivad riigihalduse ministri 22. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/70 kehtestatud „Lääne maakonnaplaneering 2030+“⁴⁸, Lääne-Nigula Vallavolikogu 18. augusti 2022. a otsusega nr 1-3/22-36 kehtestatud „Lääne-Nigula valla üldplaneering“⁴⁹ ning Lääne-Nigula Vallavolikogu 21. aprilli 2016. a otsusega nr 11 kehtestatud „Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu Baasi ala detailplaneering“⁵⁰. Lääne-Nigula valla üldplaneeringus on Piirsalu ala määratud riigikaitsemaaks. REP-i kehtestamisel peatub PlanS-i § 53 lõike 2 kohaselt varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus REP-iga hõlmatud osas ning selles ulatuses asendab REP varem kehtestatud planeeringut.

REP-i asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapis esitas arvamuse Lääne-Nigula Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). Esitatud arvamus ei kajastu mõjude hindamise aruande täienduse lisa 8 koondtabelis, kuna vallavolikogu esitas arvamuse peale koondtabeli koostamist (s.o 18. juunil 2026. a). Vallavolikogu 18. juuni 2026. a kiri⁵¹ ja Kaitseministeeriumi vastuskiri⁵² sellele on kättesaadavad Kaitseministeeriumi dokumendiregistris.

Vallavolikogu toetas kaitsetööstuspargi REP-i menetluse jätkamist Piirsalu alal, esitades seejuures ettepanekuid kohalike huvide arvestamiseks. Esitatud arvamused puudutasid eelkõige liikluskoormust ja teede seisukorda, elektri- ja sidevarustust, müra ja keskkonnamõjusid, põhjavee seiret, mõjupiirkonna puur- ja salvkaevude seiret ja avapõletamist, piirkonnas väljakujunenud tegevusalade säilimist, varjumisvõimalusi ning kaitsetööstuspargi ümbruses metsa säilitamist. Vallavolikogu toetas ka Piirsalu piirkonna ühispöördumises esitatud ettepanekute arvestamist. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esitatud vallavolikogu olulisemad seisukohad ja selgitused nendega arvestamise kohta:

1) Liikluskoormuse suurenemise tõttu tegi vallavolikogu ettepaneku rekonstrueerida kaitsetööstuspargi rajamise käigus Baasi tee ja riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe ning rajada Piirsalu küla tiheasustusalale kergliiklustee. Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. Kaitseministeerium rekonstrueerib Baasi tee ning toetab Lääne-Nigula valda kergliiklustee rajamist Risti–Kuijõe maanteele Piirsalu küla tiheasustusalal. Planeeringusse on lisatud tingimused ehitusaegsete massvedude korraldamiseks ja nende tõttu kahjustatud teekatte taastamiseks ning planeeringuala ühendamiseks kasutatava riigitee nr 16151 ristmiku asfalteerimiseks. Kliimaministeeriumi selgituse kohaselt ei ole riigitee nr 16151 rekonstrueerimisobjektide pingereas, sest tee kandevõime vastab praegusele liikluskoormusele. Transpordiameti hinnangu kohaselt ei muudaks ka mõningane liikluskoormuse kasv tee projekteerimisnormide seisukohast teelõigu toimivust ega tooks iseenesest kaasa rekonstrueerimise vajadust.⁵³ Tee algusosas tehti pindamine 2022. aastal ning lõpuosas 2017. aastal. Tee lõpuosa korduvpindamine on kavandatud 2027. aastaks.

   2) Vallavolikogu rõhutas, et projekteerimisel tuleb arvestada elektri-, side- ja internetiühenduse stabiilsusega ning tagada, et pargi tegevus ei mõjutaks negatiivselt piirkonna elektrivarustust või side- ja internetiühendust. Ettepanekuga on arvestatud ning kaitsetööstuspargi projekteerimisel tagatakse pargi toimimiseks vajalik elektri- ja sideühenduse kvaliteet ja kriitiliste ohutussüsteemide toimimine elektrikatkestuse korral. Piirsalu suunale rajatavad täiendavad elektrivõimsused tugevdavad ühtlasi piirkonna elektrivõrku ning kaitsetööstuspargi tegevus ei vähenda piirkonna elektri- ega sideühenduste kvaliteeti.

   3) Vallavolikogu rõhutas keskkonna- ja müranõuete järgimise vajadust, tegi ettepaneku mõõta ja dokumenteerida kaitsetööstuspargi mõjutsoonis asuvate puur- ja salvkaevude veetaset ja veekvaliteeti ning eelistada avapõletamisele kinnist tehnoloogiat koos suitsugaaside puhastamisega. REP-i dokumentides on ette nähtud, et tootmiskompleks peab vastama kehtivatele keskkonna- ja müranõuetele ning käitise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel tuleb rakendada parimat võimalikku tehnikat. Põhjavee mõju hindamiseks tehti eraldi põhjaveeuuring ning mõjude hindamise aruande täienduses määrati põhjavee seiremeetmed (vt lisaks korralduse p 3.3.2). Lisaks mõjude hindamises esitatud seiremeetmetele viib lõhkeainetehase arendaja läbi täiendava tööstuspargi lähipiirkonna joogivee võtmiseks kasutatavate või joogiveeks sobivate puur- ja salvkaevude korduva seire veetaseme ja ‑kvaliteedi määramiseks. Seiratavate kaevude valik lepitakse kokku koostöös kogukonna ja vallaga, arvestades põhjavee-ekspertide soovitusi. Lõhkeainetehase arendaja on planeerinud ja eelarvesse lisanud spetsiaalsete põletusseadmete kasutamise, avapõletamist kasutatakse ainult erandolukorras, st avapõletamise vajadus on viidud miinimumini.

   4) Vallavolikogu rõhutas, et kaitsetööstuspargi tegevus ei tohi takistada Risti osavallas seni väljakujunenud tegevusalasid. Selle põhimõttega on nõustutud. Mõjude hindamisel käsitleti mõju piirkondlikule arengule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, turismile, maakasutusele, põllu- ja metsamajandusele ning liikuvusele. Mõjude hindamise aruande täienduses ei tuvastatud, et planeeringulahenduse elluviimine takistaks Risti osavallas väljakujunenud tegevusalade jätkumist.

   5) Vallavolikogu tegi ettepaneku toetada riigi poolt varjumiskohtade korrastamist ja rajamist Piirsalu ja Risti piirkonnas. Kaitseministeerium on otsustanud toetada Piirsalu kerksuskeskuse ja/või Piirsalu avaliku varjumiskoha rajamist koostöös Lääne-Nigula vallaga.

   6) Vallavolikogu tegi ettepaneku vältida kaitsetööstuspargi välispiirdest ligikaudu 500 m ulatuses riigimetsas lageraiet. Ettepanekuga on planeeringulahenduses arvestatud osaliselt. Mõjude hindamise aruande täienduses on soovitatud säilitada metsa kaitsetööstuspargi territooriumil ja selle ümbruses võimalikult suures ulatuses, muu hulgas visuaalse mõju leevendamiseks. REP-iga ei ole siiski võimalik kehtestada väljaspool planeeringuala paiknevale riigimetsale 500 m ulatuses lageraie keeldu, mistõttu saab planeeringus metsa majandamise kohta väljaspool planeeringuala anda üksnes soovitusi. Planeeringu elluviimise tingimustesse on lisatud soovitus arendajale teha metsa säilitamisel koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigimetsa majandaja RMK-ga⁵⁴.

Vallavolikogu toetas lisaks Piirsalu piirkonna ühispöördumises esitatud täpsustavate ettepanekute arvestamist planeeringulahenduse väljatöötamisel ja mõjude hindamisel. Kaitseministeerium selgitas, et ühispöördumises tõstatatud küsimustele vastati eraldi 19. juuni 2026. a kirjaga nr 2-2/26/43-2⁵⁵. Pöördumises tõstatatud teemad olid valdavalt REP-i materjalides juba käsitletud ning vajalikud uuringud tehtud ja hinnangud antud.

Lisaks tegi ka avaliku väljapaneku ajal Lääne-Nigula Vallavalitsus ettepanekusup>56 ühiselt nii Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui ka Kaitseministeeriumile kavandada riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe rekonstrueerimine ning rajada Risti ja Piirsalu vahele kergliiklustee. Kliimaministeerium vastas kirjale 20. juulil 2026. a. Vastuskirjas esitatud selgitused on kokkuvõtlikult kajastatud eespool vallavolikogu ettepanekute juures (ettepanek nr 1).

Vallavolikogu esitatud ettepanekuid on REP-i menetluses kaalutud ning nendega on võimaluse piires arvestatud. Vallavolikogu ettepanekutest lähtudes on muu hulgas täpsustatud kavandatud täiendavaid meetmeid liiklus- ja taristuküsimuste ning keskkonnamõjudega seotud küsimuste lahendamiseks. Kaitseministeerium on väljendanud valmisolekut toetada koostöös Lääne-Nigula vallaga Piirsalu piirkonda kerksuskeskuse ja/või avaliku varjumiskoha rajamist. Seega on REP-i menetluses Lääne-Nigula valla kohalikke huve ja vajadusi kaalutud ning vallavolikogu esitatud ettepanekuid on võimaluse piires planeeringulahenduses ja selle elluviimise tingimustes arvestatud.

3.7. Asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse avalik väljapanek ja avalikud arutelud, esitatud arvamused ja nendega arvestamine

Ajavahemikul 26. juunist kuni 26. juulini 2026. a toimus asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse avalik väljapanek Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas. Avaliku väljapaneku ajal oli igal isikul õigus esitada REP-i dokumentide kohta arvamust. Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku nii Aidu kui ka Piirsalu ala kohta 30 arvamust. Piirsalu ala kohta esitasid arvamusi Kliimaministeerium, RMK, Terviseamet, MTÜ Päriselt Siin, MTÜ Piirsalu Küla Selts ja Piirsalu kogukonna liikmed, Keskkonnaamet, MTÜ Hoiame Loodust ning 25 eraisikut. Avalikul väljapanekul esitatud arvamused ning Kaitseministeeriumi seisukohad on üksikasjalikult esitatud mõjude hindamise aruande täienduse lisas 9 koondtabelina, mis on ka kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel⁵⁷. Peamised teemad, mille kohta arvamusi esitati seoses Piirsalu alaga, olid järgmised: põhjavesi ja kaevud, Piirsalu jõe seisund, lõhkeaine jääkide hävitamine avapõletamise teel ja heitmed, asukohavalik ja menetlus, müra ja vibratsioon, ohutus, liiklus ja teed, loodusväärtused, jääkreostus, kinnisvara väärtus, koosmõju teiste arendustega. Arvamustes tõstatatud põhja- ja pinnavee, jäätmekäitluse ja avapõletamise, müra ja vibratsiooni, kavandatava tegevuse ja tehnoloogia, asukohavaliku ja menetluse, suurõnnetuse ja avarii, pääste ja varjumise, liikluse, jääkreostuse, kinnisvara väärtuse ning kumulatiivsete mõjude küsimustele on Kaitseministeerium andnud täiendavad temaatilised selgitused avaliku väljapaneku arvamuste koondtabeli lõpus. Alljärgnevalt on esile toodud kokkuvõtlikult esitatud arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta.

Kliimaministeerium esitas ettepanekud, mis olid seotud Aidu alaga. Kaitseministeerium arvestas ettepanekutega ning KSH aruande tingimustesse tehti vajalikud täpsustused (millest üks üldisem seiretingimuste täpsustus puudutas ka Piirsalu ala).

RMK juhtis muu hulgas tähelepanu metsisele kavandatud kompensatsioonimeetmete mõjule riigimetsa majandamise võimalustele ja sellest tulenevale majanduslikule mõjule. Ettepanekuga arvestati osaliselt ning mõjude hindamise aruande täienduse peatükki 2.4.4 täiendati kompensatsioonimeetmete mõjuga metsamajandamisele, kirjeldades kavandatavate piirangute ulatust ja nendest tulenevat metsamajandamise võimaluste vähenemist. Ettepanekuga hõlmata kompensatsioonialadesse ka eramaid ei arvestatud, kuna kompensatsioonimeetmed kavandatakse riigimaale. Pärast avaliku väljapaneku lõppu esitas RMK kompensatsioonimeetmete kohta täiendavaid seisukohti. Neid seisukohti ja Kaitseministeeriumi vastuseid neile on käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.3.2.

Terviseamet esitas täpsustavaid märkusi planeeringudokumentide kohta. Ettepanekutega arvestati muu hulgas vibratsiooni mõju hindamist käsitlevate õigusaktiviidete ühtlustamisel ning planeeringu sõnastuse täpsustamisel.

Keskkonnaamet esitas Piirsalu ala kohta märkusi eelkõige välisõhu, metsise kaitse ja kompensatsioonimeetmete, veerežiimi, juurdepääsude, jääkreostuse ning keskkonnalubade kohta. Keskkonnaameti ettepanekute põhjal täiendati ja korrigeeriti asukoha eelvaliku täiendust ja mõjude hindamise aruande täiendust muu hulgas selliselt, et Kõuemaru kinnistu piires nähakse metsise elupaiga seisundi parandamiseks ette kraavide sulgemine kohustusliku keskkonnameetmena, metsise kompensatsioonialadest arvati välja eramaad ning täpsustati kompensatsioonimeetmete kava. Samuti lisati põhjapoolse juurdepääsu rajamiseks tingimused haljastuse kohta ning täpsustati keskkonna- või kompleksloa ja jääkreostuse käsitlust. Keskkonnaameti ettepanekuga, millega soovitati määrata juba REP-i etapis täiendavad meetmed atsetooni heite vähendamiseks, ei arvestatud, kuna hajumisarvutuste kohaselt piirväärtust ei ületata. Atsetooni heiteallikate arv, nende täpsed asukohad jm hajumistulemusi mõjutavad tegevusparameetrid selguvad edasisel projekteerimisel ja vajaduse korral saab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloa menetluses nõuda täiendavate meetmete rakendamist.

MTÜ Päriselt Siin, MTÜ Piirsalu Küla Selts ja Piirsalu kogukonna liikmed tegid ettepaneku jätta Piirsalu eelvalikuala REP-i asukohavalikust välja või peatada asukohaotsuse tegemine. Arvamuses seati muu hulgas kahtluse alla Piirsalu ala kasutuselevõtmise vajaduse piisav põhjendatus, kavandatava tegevuse ja tehnoloogia piisav täpsus, asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamise põhjendatus ning tehtud uuringute piisavus. Samuti tõstatati küsimusi seoses põhja- ja pinnaveega, Piirsalu jõega, avapõletamisega, välisõhu ja müraga, suurõnnetuse ja avarii riskidega, päästevõime ja varjumisega, metsise ja teiste loodusväärtustega, kumulatiivsete mõjudega, liiklusega, kinnisvara väärtusega ning seire ja võimalike kahjude hüvitamisega. Esitatud ettepanekud võeti teadmiseks ning anti täpsustavad selgitused. Kavandatavat tegevust on võrreldes põhiaruandega täpsustatud ning mõjude hindamise aruandes on hinnatud konkreetselt lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleksi mõju. Erinevalt põhiaruandes hinnatud lahendusest ei kavandata Piirsalu alale katseplatsi. Täiendava hindamise tulemusel ei tuvastatud mõju, mis seatud tingimuste ja keskkonnameetmete rakendamisel välistaks Piirsalu ala kasutamise kavandatud tegevuseks. Samuti ei ole peetud vajalikuks planeeringu detailse lahenduse etapi läbimist, kuna asukoha eelvalikus on määratud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ning edasine tehniline lahendus täpsustatakse projekteerimise ja loamenetluste käigus. Kaitseministeeriumi põhjalikud selgitused esitatud ettepanekutele on koondtabelis lisa 9.

MTÜ Hoiame Loodust ning mitmed eraisikud ei pidanud Piirsalu ala lõhkeainetehase rajamiseks sobivaks ning väljendasid eelkõige muret kavandatava tegevuse mõju pärast kohalike elanike tervisele ja elukeskkonnale, joogiveele ja Piirsalu jõele, looduskeskkonnale ja metsisele, samuti avapõletamise, õhusaaste, müra, liikluskoormuse, õnnetusriski ja kinnisvara väärtuse pärast. Arvamustes sooviti muu hulgas ulatuslikumat kohalike kaevude seiret, avapõletamise välistamist, täiendavaid loodusuuringuid ja kumulatiivsete mõjude hindamist ning elanikkonna kaitseks täiendavate meetmete rakendamist. Kokkuvõtlikult selgitab Vabariigi Valitsus, et mõjusid on hinnatud põhjalikult. Täpsustatud planeeringulahenduse kohta tehtud täiendavad uuringud ja mõjude hindamine ei ole tuvastanud mõju, mis välistaks Piirsalu ala kasutamise kavandatud tegevuseks, kui järgitakse seatud tingimusi ja meetmeid. Esitatud arvamustes tõstatatud küsimusi on mõjude hindamisel juba käsitletud ning vastavalt mõjude hindamise tulemustele on planeeringulahenduse elluviimise tingimusi täpsustatud.

Menetluse käigus esitatud ettepanekuid ja kohaliku kogukonna tagasisidet arvestades on kavandatud täiendavaid meetmeid. Lisaks mõjude hindamise aruande täienduses vajalikuks peetud meetmetele on Kaitseministeerium otsustanud rakendada või kaaluda täiendavaid meetmeid ka küsimustes, mille puhul KSH tulemuste järgi ei ole need olulise ebasoodsa mõju vältimiseks või leevendamiseks vajalikud. Piirsalu puhul kavandatakse kinniste põletusseadmete kasutamist, avapõletamist kasutatakse ainult erandolukorras. Lisaks KSH-s ette nähtud põhjaveeseirele seiratakse täiendava ja korduva ettevaatusmeetmena kaitsetööstuspargi lähipiirkonnas asuvate joogiveena kasutatavate või joogiveeks sobivate puur- ja salvkaevude veetaset ja veekvaliteeti. Samuti on Kaitseministeerium kohaliku omavalitsuse üksuse ja kogukonna ettepanekuid arvestades otsustanud toetada koostöös Lääne-Nigula vallaga Piirsalu tiheasustusalale kergliiklustee ning Piirsalu piirkonda kerksuskeskuse ja/või avaliku varjumiskoha rajamist.

25. augustil 2026. a toimunud avaliku väljapaneku tulemuste avalikel aruteludel tutvustati eelnimetatud arvamusi ja Kaitseministeeriumi seisukohti. Lisaks vastasid Kaitseministeerium, RKIK ja REP-i koostajad aruteludel esitatud küsimustele. Avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemustest lähtuvalt tehti planeeringu dokumentides Piirsalu ala kohta vajalikud muudatused. Tehtud muudatused ei muutnud REP-i Piirsalu ala põhilahendust ega toonud kaasa vajadust KSH esimese etapi aruannet oluliselt muuta, mistõttu ei olnud vaja neid uuesti kooskõlastada ega korraldada uut avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Avalike arutelude protokollid on aruande lisa 10.

IV. KOKKUVÕTE

Vabariigi Valitsus kaalus eespool esitatud argumente ja asjaolusid tulenevalt riigi julgeoleku huvidest ja keskkonnakaitselistest huvidest, samuti arvestades kohalikke huvisid, ning leiab, et kaitsetööstuspargi REP-i osaline kehtestamine Piirsalu ala osas on vajalik ja kantud avalikust huvist. Piirsalu ala kasutuselevõtt võimaldab suurendada Eestis sõjalise lõhkeaine tootmise võimekust.

Vabariigi Valitsus nõustub põhiaruandes ning Piirsalu ala kohta koostatud asukoha eelvaliku täienduses ja mõjude hindamise aruande täienduses esitatud järeldustega, et Piirsalu ala on täpsustatud planeeringulahenduse ning määratud tingimuste ja keskkonnameetmete rakendamisel sobilik kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgi toetamiseks. Täiendava hindamise tulemusel ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis välistaksid kavandatava tegevuse elluviimise Piirsalu alal. Põhiaruandest, asukoha eelvaliku täiendusest, mõjude hindamise aruande täiendusest ja täiendavatest uuringutest nähtub, et Piirsalu ala puhul puuduvad välistavad tegurid REP-iga kavandatavate ehitiste edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku täienduses on esitatud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Seetõttu võib PlanS-i § 27¹ lõike 1 alusel loobuda Piirsalu ala puhul detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel. Tuginedes eeltoodud põhjendustele, jätkub kaitsetööstuspargi REP-i menetlus Aidu ala osas ning käesoleva korraldusega Aidu ala kohta otsust ei tehta.

V. OTSUS

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 27¹ lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dega 30⁶ ja 30⁹ otsustab Vabariigi Valitsus:

1. Kehtestada kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering osaliselt asukoha eelvaliku alusel Piirsalu ala osas.

2. Punktis 1 nimetatud riigi eriplaneeringu osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS-i § 53 lõikest 2 Piirsalu alal varem kehtestatud ja käesoleva korralduse punktis 3.6 nimetatud planeeringud.

3. Kaitseministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirja, kehtestatud planeeringu ja selle lisadega oma veebilehel ning esitada kehtestatud riigi eriplaneeringu kohta PlanS-i § 4¹ lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul kehtestamisest arvates.

4. Kaitseministeeriumil korraldada riigi eriplaneeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt PlanS-i § 27¹ lõikele 3 ning § 53 lõigetele 6 ja 7.

VI. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

VII. TEATAVAKS TEGEMINE

Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud isikutele, sealhulgas Lääne-Nigula Vallavalitsusele.

________________
¹ Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korraldus nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/317022024002.
² Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 3-4. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef.
³ Vabariigi Valitsuse 22.08.2025. a korralduse nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ p 3.3.1 „Eelvalikualade valimine, sh mõjude hindamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/326082025004.
⁴ Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark.
⁵ Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. (edaspidi põhiaruanne) Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark
⁶ Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868.
⁷ Vabariigi Valitsuse 22.08.2025. a korraldus nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/326082025004.
⁸ Hendrikson DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“. Tallinn-Tartu 2026. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4 .
⁹ Hendrikon DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“. (edaspidi mõjude hindamise aruande täiendus) Tallinn-Tartu 2026. Kättesaadav:https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4 .
¹⁰ Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#teade-kaitsetoostusp--2.
¹¹ Samas.
¹² Samas.
¹³ Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#teade-kaitsetoostusp--2.
¹⁴ Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18914491.
¹⁵ Hendrikson DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu eelvalikuala osas“. Tallinn-Tartu 2026. (edaspidi asukoha eelvaliku täiendus) Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4
¹⁶ Mõjude hindamise aruande täiendus, „Sissejuhatus“.
¹⁷ Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) - RT I, 08.07.2025, 36.
¹⁸ Põhiaruanne, ptk 1.; Asukoha eelvaliku täiendus ptk 4.; Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 4.
¹⁹ Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 18.05.2023.
²⁰ Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 19.06.2025.
²¹ Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 4. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef.
²² Samas, lk 1.
²³ 2026. aasta riigieelarve seletuskiri, lk 189. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/2026-riigieelarve.
²⁴ Põhiaruanne, ptk 3.1.
²⁵ Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 1.
²⁶ Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 1.
²⁷ Samas, ptk 1.1.1.
²⁸ Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 2.1.
²⁹ Põhiaruanne, ptk 6.1.2.
³⁰ Samas, ptk 7.1.1.
³¹ Põhiaruanne, ptk-d 6.1.4., 7.1.3.
³² Mõjude hindamise aruande täiendus, „Sissejuhatus“.
³³ Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 4.
³⁴ Samas, ptk 2.1.
³⁵ „Piirsalu kaitsetööstuspargi metsise (Tetrao urogallus) eksperthinnang“. Asutusesiseseks kasutamiseks.
³⁶ „Kompensatsioonimeetmete kava koostamine kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Piirsalu eelvalikualal metsisele avalduvate mõjude kompenseerimiseks“. Asutusesiseseks kasutamiseks.
³⁷ Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18895181.
³⁸ Põhiaruanne, ptk 6.1.8 „Mõju maavarale“.
³⁹ Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18999505.
⁴⁰ Kättesaadav:  https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/19022915.
⁴¹ Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#riigi-eriplaneering-.
⁴² 696 SE II Muudatusettepanekute loetelu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks, lk 25. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456- 1a77f9bf0ac3.
⁴³ Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 4.
⁴⁴ Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 3.
⁴⁵ „Kompensatsioonimeetmete kava koostamine kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Piirsalu eelvalikualal metsisele avalduvate mõjude kompenseerimiseks“. Asutusesiseseks kasutamiseks.
⁴⁶ Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/19029138.
⁴⁷ Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 4.
⁴⁸ Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/laane-maakonnaplaneering-2030.
⁴⁹ Kättesaadav: https://www.laanenigula.ee/ehitus-transport-keskkond/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering.
⁵⁰ Kättesaadav: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/planning/30111896.
⁵¹ Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18784723.
⁵² Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18846532.
⁵³ Kliimaministeeriumi vastuskiri 20.07.2026 nr 19-28/26/2611-2 Lääne-Nigula Vallavalitsuse kirjale 07.07.2026 nr 4-7/26-1220-1. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18883324.
⁵⁴ Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 5.
⁵⁵ Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18782098.
⁵⁶ Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18855931.
⁵⁷ Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark.