1. MTÜ Ausad Valimised juhatuse liige Märt Põder esitas 2. oktoobril 2025 kell 23.55 kaebuse. Kaebaja kirjeldab, et esitas 26. septembril 2025 riigi valimisteenistusele avalduse puuduste kohta valimiste korralduses, millele riigi valimisteenistus vastas 29. septembril 2025. Seejärel esitas kaebaja 29. septembril uue avalduse dokumentatsiooni jätkuvalt puuduliku avaldamise kohta, millele riigi valimisteenistus vastas 2. oktoobril 2025. Kaebaja arvates enamik puudusi ei ole saanud lahendust, mistõttu kaebaja on kaebuse esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile.
2. Kaebaja ei nõustu riigi valimisteenistuse seisukohaga, et vaatlemise täpsem info saadetakse vaid registreeritud vaatlejatele. Kaebaja rõhutab, et valimiste korraldus peab olema avalik. Mitteametlike teadete saatmine ainult registreeritud vaatlejatele ei taga valimiste avalikkuse põhimõtte järgimist. 29. oktoobril 2025 toiminud võtmetseremoonial selgus, et osa vaatlejaid ei olnud teavitust saanud ning mõni pidi end kohapeal uuesti registreerima.
3. Kaebaja viitab, et e-hääletamise dokumentatsioon ei olnud avaldatud 29. septembri 2025 hommikuks võtmetseremoonia ajaks vaatlejatele viidatud asukohas. See tekitas kaebajas segadust, kust dokumentatsiooni leida ja millest lähtuda. Kaebaja leiab, et e-hääletamist puudutavad dokumendid tuleb avaldada aegsasti enne toiminguid, soovitatavalt vähemalt pool aastat kuni aasta enne valimisi, et vaatlejad saaksid hinnata korralduse ja auditi korrektsust. Hilinenud dokumentatsiooni tõttu ei saanud vaatlejad toiminguid sisuliselt hinnata.
4. Kaebaja osundab, et riigi valimisteenistus ei avaldanud e-hääletamise süsteemi ajakohast lähtekoodi õigeaegselt, kuigi seadus nõuab selle avaldamist enne valimisi. Kaebaja arvates algasid valimised 21. juulil 2025, kui tehti esimesed valimistoimingud. Kaebaja viitab, et sai riigi valimisteenistuselt vastuseks, et lähtekood avaldatakse pärast võtmete loomist ja proovihääletamist, siis kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja hinnangul tuleks lähtekood avaldada vähemalt pool aastat enne valimisi, aga soovitavalt aasta, sest süsteemi on tehtud olulisi muudatusi (nt Smart-ID kasutuselevõtt, krüptograafia muutmine, hääletussedeli vormi uuendused). Lähtekoodi avaldamata jätmine on takistanud vaatlejatel anda sisulist hinnangut 29. septembril ja 30. septembril läbi viidud toimingute korrektsusele. Vaatlejad püüdsid kohapeal hinnata toiminguid lähtuvalt käivitatud tarkvarast ja selle väljundist ekraanil, kuid ilma tarkvara lähtekoodi ja aegsalt avaldatud dokumentatsiooni omamata ja sellega tutvumata pole kaebaja hinnangul see sisuliselt võimalik.
5. Kaebuses heidetakse riigi valimisteenistusele ette, et audiitori leidmiseks hankedokumendid avaldati hilinenult ja seda ei olnud riigi valimisteenistus oma vastuses meetmena välja toonud. Lisaks viitas kaebaja, et audiitor on oma töös lähtunud 26. septembril allkirjastatud aga avaldamata dokumentidest. Kaebaja viitas, et tema hinnangul ei olnud audiitorite käitumine 29. ja 30. septembri toimingutel sõltumatu ja erapooletu, vaid nad juhendasid valimiste korraldajaid ja käitusid valimiste korraldajana, mis on vastuolus audiitori töö kirjeldusega. Kaebaja arvates peavad vaatlejad ka audiitori tegevusele hinnangu andma, kuivõrd audiitorid asendavad mingites toimingutes vaatlejaid. See eeldab, et see saab toimuda üksnes juhul, kui audiitor on vaatlejate teenistuses ja vaatlejad võivad audiitorile juhiseid anda ning juhised peaksid audiitorile olema teatud juhtudel täitmiseks kohustuslikud.
6. Lisaks toob kaebaja välja, et vaatlejatele ei võimaldatud tutvuda andmetega, mida neile algses e-kirjas lubati (valijarakenduste kontrollsummad ja valimiste veebilehe autentsus). Vaatlejatele oli ebaselge, millega nad tohivad tutvuda ja millega mitte.
7. Kaebaja heitis riigi valimisteenistuse vastusele ette, et riigi valimisteenistuse vastuses avaldusele puuduse kohta valimiste korralduse ei selgitatud, kas ja mida oli ette võetud võtmeloomise protseduuri puuduste vastu, mis ilmnesid ka 2023. ja 2024. aasta valimistel. Puudus seisnes kaebaja arvates selles, et audiitor ega vaatlejad ei saanud kontrollida võtmete loomist, süsteemi päritolu ega pahavara puudumist. Kaebaja viitab, et riigi valimisteenistus ei ole pakkunud lahendust sellele kontrolli õigusele. Kaebaja rõhutab, et see tagab avaliku kontrollitavuse, et valimistel oleks tagatud elementaarsed turvanõuded.
8. Kaebajal oli selgusetus vaatlejate poolt toimingute salvestamise ja avalikustamise reeglite osas ja selgitus isikuandmete töötlemise osas. Kaebajale ei olnud mõistetav, miks isikuandmete avaldamiseks peab loa andma avalikke toiminguid tegev isik või miks keelati suurel ekraanil kuvatud isikuandmete salvestamine vaatlejate poolt. Kaebaja arvates peaksid vaatlejad saama töödelda isikuandmeid vähemalt samas mahus kui valimiste korraldajad. Kaebaja viitab, et toimingute juures oli ka meedia, kes toiminguid salvestas ja avalikustas. Kaebajale jääb arusaamatuks asjaolu, et valimispäeval toimub otseülekanne, kuid 29. ja 30. septembri toiminguid ei või salvestada ja avaldada, kuigi tehniline võimekus selleks on olemas. Kaebaja viitab, et riigi valimisteenistuse segased ja mittetäielikud juhised takistavad vaatlejate tööd, rikuvad seadusekohast vaatlemist ja võivad viidata seadusevastaselt korraldatud valimistoimingutele. Kaebaja arvates võivad eksitavad juhised sundida vaatlejaid jääma passiivsesse rolli, mida valimisseadused ei näe ette, ning seetõttu ei pruugi see olla seadusega kooskõlas.
9. Kaebaja markeerib, et riigi valimisteenistus oma vastuses viitas võimalusele, et vaatlejal on alati võimalik oma tagasiside esitada kirjalikult. Kaebuse kohaselt 30. septembri toimingute raames oli takistatud suulise avalduse esitamine, sest riigi valimisteenistus osutas korduvalt, et kaebaja takistab riigi valimisteenistuse toiminguid ja peaks avalduse tegemisest loobuma. Kaebaja arvates tulnuks riigi valimisteenistusel teavitada vaatlejaid sellest, kuidas puudustest teada anda sh kuidas esitada suulisi avaldusi puuduste kohta, kui avaldus soovitakse esitada kohe pärast puuduse ilmnemist. Kaebajat häiris ka see, et vaatlejad ei pidanud oma nime kirja panema.
Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek
10. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi MTÜ Ausad Valimised juhatuse liige Märt Põder ning riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.
Riigi valimisteenistuse seisukoht
11. Riigi valimisteenistus on kaebaja avaldustele s.h sellele, mille ta esitas suuliselt 30. septembril 2025, vastanud korra kohaselt. Sellega on kaebaja menetluslikud õigused olnud piisavalt tagatud ja õiguste rikkumist ei esine. Kaebajal on õigus riigi valimisteenistuse vastustega mitte nõustuda, kuid see ei anna alust nõuda konkreetse meetme rakendamist avalduse lahendamisel.
Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht
12. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi.
13. Kaebus ei ole suunatud konkreetse valimistoimingu vaidlustamisele (nt võtmete loomine, proovihääletamine), vaid valimiste korralduse üldise läbipaistvuse ja õiguspärasuse küsimustele, dokumentatsiooni ja info avaldamise korra ning ajastuse kohta, vaatlejatele seatud reeglite ja nende väidetavale ebamäärasusele, audiitorite sõltumatuse ja rolli kohta. Kaebaja toob esile rea väidetavaid puudusi ja rikkumisi valimiste korralduses, kuid ta ei nimeta konkreetset toimingut, mille seadusvastaseks tunnistamist ta taotleb. Vabariigi Valimiskomisjon on kaebajale valimiskaebuste lahendamise koosolekutel selgitanud, et kaebus ei ole valimiste korraldajate töö korraldamiseks ettepanekute tegemisel sobiv meede. Kaebaja ei ole kaebuses nimetanud ka põhjendusi, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav tegevus rikub tema õigusi. Kaebaja avaldustele puuduste kohta on riigi valimisteenistus korra kohaselt vastanud. Sellega on kaebaja menetluslikud õigused olnud piisavalt tagatud. Asjaolu, et kaebaja riigi valimisteenistuselt saadud vastusega ei nõustu, ei tähenda, et riigi valimisteenistus ei oleks tema avaldust läbi vaadanud. Kaebus on esitatud avalikes huvides ning kaebusest ei nähtu taotlust KOVVS § 63 tähenduses. Seega jääb kaebus KOVVS § 65 lg 3 alusel läbi vaatamata.
Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
jätta MTÜ Ausad Valimised kaebus läbi vaatamata.
Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
]]>