1. Märt Põder esitas 3. oktoobril 2025 kell 23.58 kaebuse. Kaebaja kirjeldab, et 30. septembril viis riigi valimisteenistus läbi testhääletuse, kuid selleks ajaks ei olnud avalikustatud riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 488 lg 2 p 7 nõutud elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi, mis seaduse kohaselt tuleks avalikustada enne valimisi.
2. Riigi valimisteenistus selgitas 3. oktoobril 2025 antud vastuses MTÜ Ausad Valimised poolt esitatud avaldusele puuduste kohta valimiste korralduses, et seadusest lähtuv termin „enne valimisi“ tähendab nende meelest aega pärast 29. septembri valimiste võtmete loomise tseremooniat ja 30. septembri proovihääletust, kuid enne 19. oktoobri valimispäeva või enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 44 lg 2 kohast eelhääletamise algust. Kaebaja märgib aga, et „enne valimisi“ võib tõlgendada ka tunduvalt varasemaid kuupäevi silmas pidades, näiteks enne valimistoimingute algust 21. juulil 2025 või enne kandidaatide registreerimist 20. augustil 2025. Kaebaja märgib, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kasutatav lähtekood avaldati etapiviisiliselt GitHubi repositooriumis 3. oktoobri tööpäeva jooksul ning see avaldamine oli varasemate aastate tavapärasest ajast seitse päeva varem ehk kümme päeva enne elektroonilise hääletamise algust 13. oktoobril 2025.
3. Kaebaja leiab, et lähtekoodi (mis oli 29.09 ja 30.09 vaadeldavate valimistoimingute raames juba kasutusel) avaldamise kuupäev ei oleks tohtinud olla pärast neid toiminguid. Lähtekoodi avaldamine pärast selle kasutamist vaadeldavates toimingutes välistas vaatlejate poolt toimingute sammude sisulise hindamise võrdluses lähtekoodi kirjeldatud sammudega. Nimelt takistas lähtekoodi puudumine 30. septembri proovihääletusel vaatlejatel (sh kaebajal) teostamast oma KOVVS § 234/RKVS § 194 kirjeldatud õigusi ja ülesandeid ning riivas kaebaja õigusi. Näiteks kontrollrakenduse lähtekoodi puudumine oli takistuseks sõltumatute kontrollide korrapärasele läbiviimisele, välistades kaebajal proovihääletusel antud hääle kontrollimise ise kompileeritud või endaloodud kontrollrakenduse abil.
4. Kaebaja märgib, et kuna infosüsteem, mis lähtub lähtekoodist, juhib elektroonilisi hääletusprotsesse, on lähtekoodi olemasolu toimingute sisulisel hindamisel määrava tähtsusega. Kaebaja viitab, et audiitor Hillar Põldmaa informeeris kaebajat 29. septembri toimingutel, et tema sai nii lähtekoodi kui dokumentatsiooni enda valdusse juba 24. septembril, mil riigi valimisteenistuse dokumendiregistri järgi sõlmiti leping. Kaebaja leiab, et kui materjal oli juba 24. septembril olemas, oleks tulnuks see avalikustada ka vaatlejatele, et nad saaksid toimingute vaatlemiseks sisuliselt valmistuda.
5. Süsteemi lähtekoodi vaadeldakse tavaliselt koos seda kirjeldava dokumentatsiooniga, kuid ka see avaldati alles osaliselt 26. septembri tööpäeva lõpus ja oletatavasti täielikult pärast 30. septembri toiminguid. Korrapärase valimiste läbiviimise puhul peaks dokumentatsioon ja lähtekood olema avaldatud korraga, kuna nad täiendavad teineteist. Elektroonilise hääletuse süsteemi puhul on esinenud lahknevusi lähtekoodi, dokumentatsiooni ja seaduses nõutu vahel nii 2023. kui ka 2024. aasta valimistel. Näiteks 3. oktoobril avaldatud lähtekoodi põhiharus oli võrreldes 2024. aasta valimistega tehtud olulisi muudatusi, sh muudetud 732 faili, lisatud 11 532 rida ja eemaldatud 39 893 rida. Lisaks oli dokumentatsioonis (e-hääletuse käsiraamatus ja protokollide kirjelduses) tehtud sadu täiendusi. Kaebaja väidab, et sellise mahuka materjali läbitöötamiseks ja sisuliseks ettevalmistuseks peaks see avaldatama aegsasti, eelistatavalt pool aastat või aasta enne valimisi.
6. Kaebaja taotleb 30. septembri 2025 toimingu tunnistamist õigusvastaseks, kuna selle vaadeldavaks läbiviimiseks vajalikud RKVS § 488 lg 2 p 7 nõuded (lähtekoodi avalikustamine) ei olnud täidetud.
Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek
7. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi kaebaja Märt Põder ning riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.
Riigi Valimisteenistuse seisukoht
8. Riigi valimisteenistus on seisukohal, et RKVS § 488 lg 2 p 7 ei nõua lähtekoodi avalikustamist enne proovihääletamist vaid enne valimisi. Riigi valimisteenistus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et valimised algavad esimese valimistoiminguga vaid valimised toimuvad siiski nn valimisnädalal – ajal, mil reaalselt on võimalik valida. Samal seisukohal on olnud ka Vabariigi Valimiskomisjon 2024. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimiste toimumise osas oma 31. mai 2024 otsuses nr 106 (p 7).
Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht
9. KOVVS § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi. Vastavalt KOVVS § 66 lg 1 p 1 esitatakse kaebus kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Kaebus vastab nõuetele ja on esitatud tähtaegselt, kaebeõigust tuleb jaatada.
10. Kaebaja taotleb 30. septembri 2025 toimingu tunnistamist õigusvastaseks, kuna selle vaadeldavaks läbiviimiseks vajalikud RKVS § 488 lg 2 p 7 nõuded (lähtekoodi avalikustamine) ei olnud täidetud. Isiklike õiguste riivena toob kaebaja välja, et tal ei olnud võimalik teostada oma KOVVS § 234/RKVS § 194 kirjeldatud õigusi ja ülesandeid, mh nt oli see takistuseks sõltumatute kontrollide korrapärasele läbiviimisele, välistades kaebajal proovihääletusel antud hääle kontrollimise ise kompileeritud või endaloodud kontrollrakenduse abil.
11. Muuhulgas esitab kaebaja etteheiteid ja argumenteerib kaebust riigi valimisteenistuse poolt dokumentide hilise kinnitamisega märkides siiski, et lähtekood on avaldatud varem kui varasematel valimistel.
12. Vabariigi Valimiskomisjon on oma 31. mai 2024. a otsuses nr 106 kaebajale selgitanud, et Euroopa Parlamendi valimise seadus ei sea nõudmisi vaatlemise sisu ja korralduse kohta, vaid vaadeldavad protseduurid on ise määratletud seadusega ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste ning riigi valimisteenistuse korraldustega. Vaatlejal on õigus küsida küsimusi ja saada selgitusi toimingute kohta, kuid tal ei ole õigust esitada täiendavaid nõudmisi ja tingimusi vaatlemise läbiviimiseks ega sekkuda valimisprotsessidesse, vaatlemine kui protsess on eelkõige jälgiv, mitte aktiivne tegevus ning ei ole võrreldav järelevalvega või ka infotehnoloogia audiitori tegevusega ning vaatleja subjektiivseid õigusi võib rikkuda vaatlemise piiramine (p 3). Kaebaja on viidatud otsuse vaidlustanud Riigikohtus, kes oma 12. juuni 2024. a otsuses nr 5-24-9 nõustus Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohtadega. Nimetatud seisukohad on ka antud kaebuse lahendamisel kohaldatavad – vaatleja õigused on samad kõigi valimisseaduste kohaselt.
13. Vabariigi Valimiskomisjon on oma 31. mai 2024. a otsuses nr 106 selgitanud ka dokumentatsiooni avaldamist ning varajase avaldamise vajalikkust ning jääb siin samale seisukohale - RKVS § 482 lõige 4 punkt 1 ei sätesta tähtaega, millal tehniline dokumentatsioon tuleb kinnitada. See kinnitati enne elektroonilise hääletamise toimingute algust. Samuti tuleb korrata viidatud otsuses sisalduvad seisukohta – kuigi riigi valimisteenistus ei ole seaduse vastu eksinud, märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et vastav dokumentatsioon peaks olema aegsasti kinnitatud ja ka avalikustatud. Dokumentatsiooni väga hiline kinnitamine ja avalikustamine aitab küll arvestada selles infotehnoloogiliste muudatustega, et tagada valimiste turvalisus, kuid piirab vaatlejate võimalusi sellega üksikasjalikult tutvuda enne elektroonilise hääletamise toimingute tegemist.
14. Vabariigi Valimiskomisjon on seisukohal, et kaebajal ei olnud takistatud valimisseadustes sisalduvate vaatlejaõiguste – riigi valimisteenistuse toimingu vaatlemine, valimisvahendite pitseerimisel kasutatavate turvavahendite numbrite üleskirjutamine, enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine – teostamine. Samuti ei nähtu kaebuses esitatust, et riigi valimisteenistus oleks rikkunud valimisseadustes sisalduvad norme.
Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
jätta Märt Põdra kaebus rahuldamata.
Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
]]>