1. Virgo Kruve esitas 3. oktoobril 2025 kell 23.58 kaebuse isikuna, kes kandideerib eelolevatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Kaebaja taotleb elektroonilise hääletamise ärajätmist, sest 30. septembril 2025 läbi viidud proovihääletamisel ei olnud tagatud hääle salajasus. Kaebaja on e-kirjas viidanud, et sai teise vaatleja abil kätte tema enda antud proovihääle. Sellel on digitaalne allkiri, mis on vastuolus hääle salajasuse põhimõttega.

2. Kaebaja põhjendab, et proovihääletamisel tekkinud olukord on vastuolus põhiseadusest tulenevate vabaduse ja salajasuse põhimõttega. Samuti rahvusvahelise õiguse põhimõttega, et valija ei tohi saada tõestada oma häält ja keegi teine ei saa teada tema tehtud valikut.

3. Kaebaja arvates ei ole elektrooniline hääletamine salajane, sest e-häält saab digiallkirja kaudu isikuga siduda (isegi kui see on krüpteeritud). Digitaalallkiri sisaldab isikuandmeid ja seega saab teoreetiliselt teada, kes kelle poolt hääletas. Kaebaja viitab, et ta ei saa olla kindel, kas tema e-hääl tegelikult läks sellele kandidaadile, kelle poolt ta hääletas, sest valijarakenduse koodi ei avaldata ja seda ei kontrollitud sõltumatult. Samuti tõi kaebaja välja, et elektrooniline hääletamine ei ole tema arvates usaldusväärne, sest sertifikaat oli välja antud Riigikantseleile, hääli kogub Riigi Infosüsteemi Amet mitte valimiste korraldajana riigi valimisteenistus ja keegi ei tea, kus asub häälte kogumise server ja kes seda tegelikult kontrollib.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

4. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osales ja andis selgitusi riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

Riigi valimisteenistus peab enne elektroonilise hääletamise algust korraldama avalikult proovihääletamise. Proovihääletamise käigus testib riigi valimisteenistus elektroonilise hääle andmist, loodud ligipääsuvahendite kasutamist ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist ning kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi terviklust. Proovihääletamine toimus 30. septembril. Proovihääletamisel märgitakse üles, kelle poolt hääletaja hääletas, et hiljem võrrelda hääletamistulemusega. See on vajalik selleks, et kontrollida hääle andmist, loodud ligipääsuvahendite kasutamist ja kas hääletamistulemus tuleb selline, kui hääled anti. Proovihääletamise käigus ei ole salajasuse nõue nõutav, vastasel juhul ei saa kontrollida seaduses sätestatut. Proovihääletamise raport on avaldatud valimised.ee veebilehel. Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanne majutada elektroonilise hääletamise süsteemi koguja komponenti tuleneb kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 21¹ lg-st 2. Valijarakendus on allkirjastatud Riigikogu Kantselei poolt, sest riigi valimisteenistus on selle asutuse struktuuriüksus. Valijarakenduse koodi mitteavaldamine on seadusandja tahe (Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 48⁸ lg 7). Kokkuvõtlikult veenduti proovihääletamise käigus süsteemi häälte avamise võtme toimivuses ning audiitor kinnitas, et hääli said samad kandidaadid, kelle poolt proovihääletamise käigus hääletati. Seega on kaebaja kahtlused hüpoteetilised ja tõendamata ning Vabariigi Valimiskomisjon puudub alus võtta vastu otsus mitte alustada elektroonilist hääletamist.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

5. KOVVS § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi.

6. Vabariigi Valimiskomisjon saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja soov on, et Vabariigi Valimiskomisjon võtaks vastu otsuse mitte alustada elektroonilist hääletamist. Kaebuse pinnalt ei tekkinud Vabariigi Valimiskomisjonil põhjendatud kahtlusi, et elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia kehtiva õiguse nõuete kohaselt. Nõuded elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisusele ja töökindlusele sisalduvad peamiselt RKVS peatükis 7¹. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki normi, millele elektroonilise hääletamise süsteem ei vasta. Kaebaja väited on hüpoteetilised ja tõendamata. Riigi valimisteenistus on selgitanud, et proovihääletamisel ei ole salajasus tagatud ning see ei olegi eesmärgiks – proovihääletamise käigus oli vastupidiselt kõigil osalejatel võimalik näha ekraanil nii hääletaja isikuandmeid (nimi, isikukood) kui ka tema valikut konkreetse kandidaadi osas.

7. Kaebuse saab esitada enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et tema subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb tema proovihääletamisel antud hääle salajasuse mittetagamises, sest e-häält saab digiallkirja kaudu isikuga siduda. Elektrooniline hääle isikustatud kujul hoidmist on Riigikohus käsitlenud lahendis 5-24-14 ning pole leidnud vastuolu seadusega. Pärast proovihääletamist viiakse elektroonilise hääletamise süsteem proovihääletamise-eelsesse seisu (RKVS § 43³ lg 4). Seega ei säilitata proovihääli kauem kui proovihääletamise lõpuni. Vaatlejal on võimalus proovihääletamise käigus ka oma proovihäält mitte anda. Kaebaja on avaldanud kahtlust, kas tema antud proovihääl läks sellele kandidaadile, kelle poolt ta hääletas. Proovihääletamise tulemuste raporti kohaselt on kaebaja oma proovihääle andnud ja kontrollrakendusega kuvati sama kandidaat, keda valiti. Audiitor on raportis kinnitanud, et hääli said samad kandidaadid, kelle poolt proovihääletamise käigus hääletati. Valijarakenduse lähtekoodi avaldamine ei ole seadusega lubatud (RKVS § 48⁸ lg 7) ning proovihääletamise käigus kontrollitaksegi valijarakenduse töötamist vaatlejate juuresolekul. Täiendav kontroll ei ole seaduse poolt ette nähtud. Valijarakenduse allkirjastamine Riigikogu Kantselei poolt on korrektne, sest riigi valimisteenistus, kes korraldab e-hääletamist, on selle struktuuriüksus. Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanded elektroonilise hääletamise süsteemi koguja komponendi majutamise osas tulenevad (KOVVS) § 21¹ lg-st 2. Kaebaja ei ole esitanud põhistavaid tõendeid, mis annaks aluse järeldada, et hääle salajasus ei ole tagatud. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et kaebaja väited on hüpoteetilised ja tõendamata. Sellest tulenevalt jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse rahuldamata.

Lähtudes KOVVS § 66 lõige 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Virgo Kruve kaebus rahuldamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.