§ 1. Paragrahvis 2:

1) lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7) punktides 1–6 loetletud sõidukite haagised, välja arvatud poolhaagised, mille liikluskindlustuse katab vedukauto kindlustus;»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

«(1¹) Teeliiklus käesoleva seaduse tähenduses on liiklus liiklusseaduses (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268) sätestatud teel, kus toimub avalik liiklus, sealhulgas liiklus tanklate territooriumil. Avalik liiklus toimub territooriumidel, kus sõiduk tohib liigelda territooriumi omaniku või valdaja loata. Loaks käesoleva sätte mõistes ei loeta kohaliku omavalitsusüksuse poolt kehtestatud korras väljastatavaid tasulisi liiklemis- või parkimislubasid.».

§ 2. Paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Käesoleva seaduse mõistes on tegemist liikluskahjuga, kui kahju tekitati vahetult sõiduki liiklemise või paiknemise tagajärjel, samuti sõidukist või koormast eelnevalt eraldunud osade või muude esemete liikumise tagajärjel.».

§ 3. Paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

«(4) Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale teatama sõiduki poliisile märgitud sõiduki registriandmete või kasutamisotstarbe muutumisest. Kui muudatused mõjutavad kindlustusmakse suurust, tuleb vastav summa kindlustusandjale tasuda või kindlustusvõtjale tagastada.

(5) Kindlustusleping jõustub kell 00.00 ja mitte varem kui lepingu sõlmimisele järgneval kalendripäeval ning lõpeb kindlustuspoliisile märgitud lepingu lõppemise kalendripäeval kell 24.00. Sõidukiga piiri ületamise päeval, sõiduki soetamise päeval ning sõiduki registreerimise päeval sõlmitud leping jõustub lepingu sõlmimisest.».

§ 4. Paragrahvi 8 lõike 5 punktist 2 jäetakse välja sõnad «, milleks on komplekslepingu ühe kuu kolmekordse kindlustusmaksega võrdne summa».

§ 5. Paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 12. Kindlustusandja kohustused

(1) Kindlustusandjaks on kindlustusselts, piirikindlustuse kindlustusandjaks on Eesti Liikluskindlustuse Fond.

(2) Kohustusliku liikluskindlustusega tegelemiseks peab kindlustusseltsil olema vastav tegevusluba.

(3) Kindlustusandja on kohustatud teenindama kõiki käesoleva seaduse paragrahvis 2 nimetatud sõidukite omanikke või valdajaid, kes on tema poole pöördunud.

(4) Kindlustusandja on kohustatud tagama kannatanute teenindamiseks vajaliku koostöö teiste kindlustusandjate ja Eesti Liikluskindlustuse Fondiga.

(5) Kindlustusandja on kohustatud rahandusministri kehtestatud korras esitama Eesti Liikluskindlustuse Fondile andmed sõlmitud kindlustuslepingute, liikluskahjude ja väljamakstud kindlustushüviste kohta ning kandma Eesti Liikluskindlustuse Fondile üle käesoleva seaduse paragrahv 14 lõikes 6 sätestatud eraldised.

(6) Kindlustusandjad on kohustatud rahandusministri kehtestatud korras edastama liikluskindlustusse puutuvad andmed liikluskindlustuse andmebaasile.

(7) Liikluskahju kannatanu suhtes täidab Eesti Liikluskindlustuse Fond liikluskahju tekitanu kindlustusandja kohustusi, kui liikluskahju tekitati:
1) tundmatuks jäänud sõidukiga või
2) sõidukiga, mille suhtes, käesolevat seadust rikkudes, ei olnud sõlmitud liikluskindlustuslepingut.».

§ 6. Paragrahvis 14:

1) lõike 1 lõppu lisatakse järgmine lause:

«Eesti Liikluskindlustuse Fond on liikluskindlustuse andmebaasi pidaja.»;

2) lõikes 3 asendatakse sõnad «oma seadusega sätestatud» sõnadega «üksnes seaduses sätestatud»;

3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Eesti Liikluskindlustuse Fond garanteerib käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise kannatanute ees, kasutades selleks kattevara ja reserve. Kindlustusseltsidel on õigus korraldada liikluskindlustuse edasikindlustust kooskõlastatult Eesti Liikluskindlustuse Fondiga või Eesti Liikluskindlustuse Fondi kaudu.»;

4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevust juhib ning selle täitevorgani tegevust kontrollib viieliikmeline nõukogu, kelle liikmetest nimetab kaks Vabariigi Valitsus, kaks Riigikogu ja ühe Eesti Tarbijakaitse Liit. Nõukogu liikmete hulka ei tohi kuuluda Eesti Liikluskindlustuse Fondi töötajaid. Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustustegevust kontrollib kindlustusjärelevalve, majandustegevuse üle teostab kontrolli Riigikontroll.»;

5) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Käesolevas seaduses sätestatud kindlustusandjad kannavad 8% liikluskindlustuse maksetest Eesti Liikluskindlustuse Fondi. Eesti Liikluskindlustuse Fond suunab 2% kõigist laekunud liikluskindlustuse maksetest liikluskindlustuse maksesoodustuse andmiseks materiaalselt vähekindlustatud kindlustusvõtjatele sotsiaalministri sätestatud korras. Laekunud maksetest 1% ulatuses on Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus finantseerida liiklusohutuse tagamiseks korraldatavaid üritusi.».

§ 7. Paragrahvis 15:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kindlustusandja on kohustatud sõlmima kindlustuslepinguid perioodiks ühest päevast kuni 12 kuuni. Tavalepingu kindlustusperioodi võib jagada kuni viieks osaks, kusjuures ükski osa ei või olla lühem kui 48 tundi.»;

2) tunnistatakse kehtetuks lõiked 3–9.

§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 15¹ järgmises sõnastuses:

«§ 15¹. Liikluskindlustuse tavalepingu peatamine

(1) Kindlustusvõtja taotlusel on kindlustusandja kohustatud liikluskindlustuse tavalepingu kehtivuse peatama vähemalt 30 päevaks.

(2) Kindlustusandja vormistab seni kehtiva poliisi ümber, pikendades selle kehtivusaega peatatud perioodi võrra.

(3) Kindlustusvõtja kannab kindlustusandja poolt seoses liikluskindlustuslepingu peatamise vormistamisega tehtavad kulutused.

(4) Kui enam kui kolmeks kuuks peatamise tõttu on liikluskindlustuslepingut pikendatud ja pikendatud perioodiks on liikluskindlustuse makse arvutamise alused muutunud, tehakse lepingupoolte vahel ümberarvestus.».

§ 9. Seadust täiendatakse §-ga 15² järgmises sõnastuses:

«§ 15². Kindlustuslepingute ennetähtaegne lõppemine

(1) Leping lõpeb ennetähtaegselt:
1) kindlustusjuhtumi järgselt;
2) sõiduki võõrandamisel;
3) kindlustusvõtja taotlusel, kui sõiduk kõrvaldatakse kasutusest;
4) kindlustusvõtja taotlusel, kui sõiduk on hävinud või väljunud omaniku valdusest tema tahte vastaselt.

(2) Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral on kindlustusvõtja kohustatud esitama poliisi või selle dublikaadi, välja arvatud juhul, kui lepingu lõpetamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkt 4.

(3) Juhul kui valdus taastub pärast kindlustuslepingu lõppemist käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 4 alusel, on kindlustusvõtjal õigus nõuda, et uue kindlustuslepingu sõlmimisel rakendataks kindlustusandja poolt kindlustusmakse arvutamisel samasid riskikoefitsiente, mida kohaldati ennetähtaegselt lõppenud lepingus.

(4) Lepingu ennetähtaegsel lõppemisel tagastatakse kindlustusvõtjale kindlustusmaksed, mis olid arvestatud lepingutähtaja lõppemise täiskuude eest. Tagastatavast summast arvestatakse asjaajamiskulude katteks maha kuni 10%.».

§ 10. Paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 20. Ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamine

(1) Töötajale või teenistujale hüvitatakse ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud palk, millest on maha arvatud tulumaks, edaspidi netopalk, mida ei hüvitata muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel. Hüvitise suuruse määramise arvestuslikuks aluseks võetakse isiku liikluskahju tekkimisele eelnenud kahe kalendrikuu keskmine netopalk.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik ei saanud liikluskahju tekkimisele vahetult eelnenud kahel kalendrikuul palka, võetakse hüvitise suuruse määramise arvestuslikuks aluseks isiku kahe kalendrikuu keskmine netopalk, millal isik viimati palka sai.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik sai liikluskahju tekkimisele vahetult eelnenud ajal kahest kalendrikuust lühemal perioodil palka, võetakse hüvitise suuruse määramise arvestuslikuks aluseks eelnimetatud perioodil saadud netopalk.

(4) Vabakutselisele või füüsilisest isikust ettevõtjale hüvitatakse ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud puhastulu, mida ei hüvitata muu kohustusliku kindlustusega või seaduse alusel. Hüvitise suuruse määramise arvestuslikuks aluseks võetakse isiku liikluskahju tekkimisele eelnenud viimase kahe kalendriaasta tuludeklaratsioonis deklareeritud andmed, ühekordsete tulude saajal viimase viie kalendriaasta hulgast valitud kahe kalendriaasta tuludeklaratsioonis tema poolt deklareeritud andmed.

(5) Kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud isik on olnud ettevõtja või vabakutseline kahest kalendriaastast vähem, võetakse hüvitise määramise arvestuslikuks aluseks puhastulu ettevõtjana tegutsetud perioodi kohta.

(6) Kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud periood hõlmab aega enne tulude deklareerimise kehtestamist, peavad hüvitise arvestamise aluseks võetavad tulud olema kannatanu poolt dokumentaalselt tõendatud.

(7) Mittetöötavale isikule või töötule hüvitatakse ajutise töövõimetuse tõttu eeldatavalt saamata jäänud puhastulu. Hüvitise suuruse määramise arvestuslikuks aluseks võetakse:
1) liikluskahju tekkimise ajal kehtinud kuupalga alammäär;
2) alaealist last hooldava vanema puhul tema liikluskahju tekkimisele eelnenud viimase töötatud kalendriaasta keskmine netopalk.».

§ 11. Paragrahvi 21 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «1. lõike punktides 1–6».

§ 12. Paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Kannatanul on õigus sõiduki hävinuks tunnistamise otsusega mittenõustumise korral pöörduda nimetatud otsuse vaidlustamise avaldusega Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole, kes peab oma otsusest kannatanule teatama pärast kordusekspertiisi tegemist, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat pärast avalduse laekumist.».

§ 13. Paragrahvis 27:

1) lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

«6) raha, väärtpaberite, kunstiväärtuste ja väärismetallist esemete (v.a. isiklikud tarbeesemed) kahjustusest või hävimisest tulenev kahju.»;

2) lõikest 5 jäetakse välja sõnad «üld- ja»;

3) lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Omaniku valdusest õigusvastaselt välja läinud sõidukiga või kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju, samuti kindlaks tegemata jäänud sõidukite poolt tekitatud kahju (välja arvatud käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud kahju), hüvitab käesoleva seaduse paragrahvis 32 nimetatud kahjuhüvitiste piirmäärade ulatuses ning liikluskindlustuse teostamise juhendis ja kindlustuslepingu tingimustes ettenähtud korras Eesti Liikluskindlustuse Fond.»;

4) paragrahvi täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

«(8) Varakahju kannatanul on õigus nõuda selle hüvitamist ühe aasta jooksul pärast liiklusõnnetuse toimumist, kui liiklusõnnetuse toimumise kohta on teatatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud tähtaja jooksul. Isikukahju kannatanul on õigus nõuda selle hüvitamist kolme aasta jooksul pärast liiklusõnnetuse toimumist, kui liiklusõnnetuse toimumise kohta on teatatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud tähtaja jooksul.»;

5) paragrahvi täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

«(9) Veduki või vedava sõidukiga haakes oleva poolhaagisega või haagisega tekitatud kahju loetakse tekitatuks veduki või vedava sõidukiga. Kui liikluskahju on tekitanud vedukita poolhaagis, siis loetakse see liikluskahju tekitatuks antud poolhaagist viimasena vedanud vedukauto poolt.».

§ 14. Paragrahvi 28 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «peab ta» sõnadega «§ 29 2. lõikes märgitud tähtaja jooksul».

§ 15. Paragrahvis 29:

1) lõike 1 esimese lause lõppu lisatakse sõnad «, kuid mitte kauem kui viis tööpäeva» ning lõiget täiendatakse kahe uue lausega järgmises sõnastuses:

«Taastamisremondi tehnilise põhjendatuse otsustab sõltumatu ekspert, lähtudes sõidukitele esitatavatest tehnilistest nõuetest. Taastamisremont tuleb lugeda majanduslikult mittepõhjendatuks, kui selle maksumus ületab 80% sõiduki avariieelsest väärtusest.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Ekspertide kaasamise korra liikluskahju asjaolude ja ulatuse tuvastamiseks kinnitab Vabariigi Valitsus.».

§ 16. Paragrahvis 30:

1) lõike 3 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui samaväärse kulumisastmega osasid ei ole võimalik või otstarbekas hankida, hüvitatakse uute osade hind ning nende paigaldamine.»;

2) lõike 5 lõppu täiendatakse pärast sõnu «on nõuetekohane» järgmiselt:

«ning et tööde valmimise tähtaeg ei ületaks remonti suunamisest alates 45 kalendripäeva. Nimetatud tähtaja ületamise korral maksab kindlustusandja kannatanule leppetrahvi 0,2% vara taastamiseelsest väärtusest iga päeva kohta, kuid mitte enam kui 100% hüvitise summast.»;

3) lõikes 6 tunnistatakse kehtetuks viimane lause;

4) lõiget 8 muudetakse pärast sõna «vormi» järgmiselt:

«otsustab kindlustusandja koos kannatanuga. Vaidluse korral on pooltel õigus pöörduda Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole või kohtusse. Eesti Liikluskindlustuse Fond peab oma otsuse pooltele teatama ühe nädala jooksul pärast vastava taotluse laekumist.».

§ 17. Paragrahvis 32:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Liikluskindlustuse teostamise juhendi kehtestab käesoleva seaduse alusel oma määrusega Vabariigi Valitsus. Liikluskindlustuse teostamise juhendiga kehtestatakse kindlaks tegemata jäänud sõidukiga, omaniku valdusest õigusvastaselt väljunud sõidukiga või kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahjude käsitlemise kord ja sõidukiga, mille suhtes on väljastatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 ettenähtud tõend, tekitatud liikluskahju käsitlemise kord, kindlustusjuhtumite käsitlemise ning kindlustushüvitiste arvutamise metoodika, kindlustuslepingute sõlmimise ja poliiside väljastamise kord ja kindlustuspoliiside vormid.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Vabariigi Valitsus kehtestab liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärad ja nende ümberarvestamise korra vastavalt kindlustustariifide muutumisele.».

§ 18. Paragrahvis 33:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kannatanu taotlusel maksab kindlustusandja eeldatava kindlustushüvitise arvel avanssi.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Liikluskahju hüvitamisega viivitamisel (sealhulgas juhul, kui kannatanu on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole ja tema taotlus on rahuldatud) üle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja, maksab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja viivist 0,2% vara taastamiseelsest väärtusest iga päeva kohta, kuid mitte enam kui 100% hüvitise summast.».

§ 19. Paragrahvi 34 lõikes 3 asendatakse sõnad «tsiviilkohtumenetluse korras» sõnaga «tsiviilkorras».

§ 20. Paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Pärast käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitamist on Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus nõuda liikluskahju põhjustanud sõiduki juhilt või selle omanikult regressi korras välja liikluskahju hüvitamisel ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused.».

§ 21. Paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 39. Kindlustustegevuse reguleerimine

(1) Kindlustusandjateks olevate kindlustusaktsiaseltside majandusaasta liikluskindlustuse tava-, müüja- ja komplekslepingutega seotud tegevuskulud ei või ületada 15% ja saadav kasum 4% laekunud kindlustusmaksete kogusummast. Kasum käesoleva seaduse mõistes moodustub eelnimetatud lepingute alusel majandusaastal laekunud liikluskindlustuse maksete summast, mida Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras on korrigeeritud kindlustustehniliste eraldiste muutusega ja millest on lahutatud Eesti Liikluskindlustuse Fondile tehtud eraldised, makstud kindlustushüvitised, kahjukäsitluskulud ning tegevuskulud ning millele on liidetud regressi korras tegelikult laekunud summa. Ülenormatiivne kasum arvatakse tasandusreservi, mille ülesandeks on võimaliku kahjumi katmine järgnevatel perioodidel.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab:
1) baasmaksemäärad ja kindlustustariifide leidmiseks vajalikud koefitsiendid;
2) kindlustustariifide ja -maksete arvutamise ning kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korra;
3) liikluskindlustuse andmebaasi pidamise ja liikluskindlustuse statistika koostamise korra;
4) kahjukäsitluskulude piirmäärad;
5) tasandusreservi kasutamise korra.

(3) Liikluskindlustuslepingu kindlustusmakse arvutab kindlustusandja käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel. Kindlustusandja võib kehtestada kalendriaastaks oma tegevuskulude arvelt täiendavaid koefitsiente kindlustusmakse vähendamiseks.».

§ 22. Paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 40. Kindlustusmakse määramise alused

(1) Baasmaksemäär on kindlustusmakse arvestuslik alus ühe kuu kohta, mille aluseks on käesoleva seaduse §-s 41 sätestatu ja liikluskindlustuse statistika andmed liikluskahjude kohta. Baasmaksemäärade diferentseerimise aluseks on sõiduki liik, kasutamise otstarve ja tehnilised omadused – mootori võimsus, veoautodel ja haagistel kandejõud, bussidel, trammidel ja trollidel kohtade arv.

(2) Kindlustustariif on kindlustusmakse arvestuslik alus ühe kuu kohta, mis sõltuvalt kindlustusvõtja sõiduki arveloleku kohast arvutatakse sõiduki baasmaksemäära ja liikluskindlustuse statistikal põhinevate koefitsientide alusel. Sõiduki arveloleku koha määramisel võetakse aluseks sõiduki registreerimistunnistusele kantud omaniku aadress või kindlustusvõtja aadress.

(3) Kindlustusvõtja riskigrupp leitakse, lähtudes kindlustusvõtja teeliikluses osalemise ohtlikkusest. Kindlustusvõtja riskigrupi arvutamisel loetakse enamohtlikeks need kindlustusvõtjad, kes aasta jooksul on põhjustanud käesoleva seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat liikluskahju või keda Politseiameti esitatud andmetel on karistatud haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76–78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944) §-de 96, 98 ja 109 alusel. Vähemohtlikeks loetakse need kindlustusvõtjad, kes on aasta jooksul osalenud teeliikluses kuus või enam kuud ja selle aja jooksul ei ole põhjustanud liikluskahju. Kindlustusvõtja riskigrupile vastav minimaalse ja maksimaalse riskikoefitsiendi suurus ei või teineteisest erineda enam kui kaheksa korda.

(4) Kindlustusmakse on kindlustuslepingu sõlmimisel tasutav summa, mis arvutatakse kindlustusandja poolt vastavalt kindlustustariifile ja kindlustusvõtja riskigrupile ning mille suurus sõltub kindlustuslepingu kehtivuse pikkusest.».

§ 23. Paragrahvis 41:

1) paragrahvi täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

«(4¹) vedukautode keskmine baasmaksemäär on 135 krooni ning baasmaksemäärad, olenevalt sõidukite võimsusest, ei või ületada selle sõidukite liigi vastava otstarbe keskmist baasmaksemäära üle kahe korra ja olenevalt sõidukite otstarbest ei või ületada selle sõidukite liigi vastava võimsusklassi keskmist baasmaksemäära üle 1,5 korra.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Teeliikluses osalevate traktorite keskmine baasmaksemäär on 20 krooni ning baasmaksemäärad olenevalt sõidukite võimsusest ei või ületada selle sõidukite liigi keskmist baasmaksemäära üle kolme korra.»;

3) lõikes 6 jäetakse välja sõnad «ja poolhaagiste».

§ 24. Paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse sõna «rahatrahv» järel sõnaga «kuni» ja tunnistatakse kehtetuks tekst alates sõnadest «või võetakse».

II. § 25. Rakendussätted

(1) Käesolev seadus jõustub 1997. aasta 1. jaanuaril.

(2) Vabariigi Valitsus tagab liikluskindlustuse seaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas.