Kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6-8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943) paragrahvi 88 lõike 3, tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811) paragrahvi 52 lõike 2, halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739) paragrahvi 68 lõike 4 ja haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944) paragrahvi 351 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada "Kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja haldusõiguserikkumise asjade arutamisest osavõtjatele kulude tasumise juhend" (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. novembri 1992. a. määrus nr. 313 ""Kriminaal-, tsiviil- ja haldusõiguserikkumise asjade arutamisest osavõtjatele kulude tasumise juhendi" kinnitamise kohta" (RT 1992, 48, 604).

Peaminister Tiit VÄHI

Justiitsminister Paul VARUL

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
17. detsembri 1996. a.
määrusega nr. 313

Kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja haldusõiguserikkumise asjade arutamisest osavõtjatele kulude tasumise juhend

1. Käesoleva juhendi kohaselt tasutakse kulud tunnistajatele, kannatanutele, ekspertidele, spetsialistidele, tõlkidele ja manukatele, keda kutsutakse juurdlus- või eeluurimisorganisse ning kohtusse kriminaalasjades, samuti tunnistajatele, ekspertidele ja tõlkidele tsiviilasjades ning kannatanutele, tunnistajatele, ekspertidele, spetsialistidele ja tõlkidele haldusõiguserikkumise asjades, tunnistajatele, ekspertidele, spetsialistidele ja tõlkidele haldusasjades (edaspidi asja arutamisest osavõtjad).

2. Asja arutamisest osavõtjatele, kellele ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse seoses nende juurdlus- ja eeluurimisorganitesse ning kohtusse kutsumisega eemalviibimise kogu aja eest nende keskmine palk tööandja poolt antud tõendi alusel, kus on märgitud, kus ja kellena töötab ning keskmise päevapalga suurus. Keskmine päevapalk arvutatakse vastavalt "Keskmise palga arvutamise korrale", mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. märtsi 1994. a. määrusega nr. 74 (RT I 1994, 15, 262). Samuti hüvitatakse sõidukulud ja eluruumi üürimise kulud ning makstakse päevaraha (kui asja arutamine kestab üle ühe päeva).

3. Igapäevategevusest eemalviibimise kogu aja eest hüvitatakse asja arutamisest osavõtjatele, kelle kulusid ei hüvitata käesoleva juhendi punkti 2 alusel, iga päeva eest 5 protsenti ülesande täitmise ajal kehtivast miinimumpalgast (täiskroonides).

4. Käesolev juhend ei laiene ekspertidele, spetsialistidele ja tõlkidele, kes täidavad oma ülesandeid ametialase kohustusena.

5. Ekspertidele makstakse ekspertiisi eest tasu kuni 10 miinimumtunnitasu ulatuses, spetsialistidele ja tõlkidele makstakse tasu arvamuse, tõlke eest kuni 8 miinimumtunnitasu ulatuses, lähtudes ülesande täitmise ajal kehtivast miinimumpalgast, juurdlus- või eeluurimisorgani või kohtu määruse alusel. Tasu suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse eksperdi, spetsialisti ja tõlgi kvalifikatsiooni, töö keerukust ja töö tegemiseks kulunud aega.

6. Asja arutamisest osavõtjatele, keda kutsutakse nende elukohast teises asulas asuvasse juurdlus- või eeluurimisorganisse või kohtusse, hüvitatakse sõidu- ja majutuskulud ning makstakse päevaraha Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 1996. a. määrusega nr. 89 kinnitatud "Töölähetuse hüvituste määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra" (RT I 1996, 22, 445) punkti 6 alapunktis 1 ning punktides 7, 8 ja 9 ettenähtud tariifide järgi.

7. Tsiviil- ja haldusasjades tasub pool, kes taotleb isiku kutsumist teises asulas asuvasse kohtusse, tema sõidu- ja majutuskulud ning maksab päevaraha eelnimetatud "Töölähetuse hüvituste määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra" punktides 6, 7, 8 ja 9 ettenähtud tariifide järgi.

8. Käesoleva juhendi punktides 2, 3, 5 ja 6 ettenähtud summad maksab välja organ, kes asja arutamisest osavõtja välja kutsus. Kriminaalasjades makstakse need summad välja juurdlus- või eeluurimisorgani ning kohtu eelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahenditest, tsiviil- ja haldusasjades - poolte poolt enne asja arutamist kohtu deposiitarvele makstud summadest, haldusõiguserikkumise asjades hüvitatakse kohtu vahenditest või selle asutuse vahenditest, kelle ametiisik asjas osales. Kui pooled on tsiviil- ja haldusasjades kohtukulude tasumisest vabastatud, makstakse need summad välja kohtu eelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahenditest.

9. Asja arutamisest osavõtjatel kriminaal- ja tsiviilasjades, kes on kutsutud teise lepingupoole territooriumile (vastavalt õigusabi lepingule), on õigus saada neid väljakutsunud asutustelt hüvitust kulude eest, mis on seotud välismaale sõiduga ja seal viibimisega, ning töölt eemalviibitud päevade eest saamata jäänud keskmine palk; ekspertidel on peale selle õigus saada tasu tehtud ekspertiisi eest. Kutses peab olema märgitud, millisele hüvitusele isikul on õigus, nende taotlusel maksab kutset esitav lepingupool avanssi vastavate kulutuste katteks.

10. Kriminaalasjades arvatakse asja arutamisest osavõtjatele kohtu poolt makstud summad kohtukulude hulka ja nõutakse sisse kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvis 89 ettenähtud korras. Sissenõutud kohtukulud kantakse riigieelarvesse.

11. Juurdlus- või eeluurimisorgan ning kohus maksavad asja arutamisest osavõtjatele käesoleva juhendiga ettenähtud summad pärast ülesannete täitmist, olenemata vastavate summade tegelikust laekumisest. Maksmisest keeldumise korral on asja arutamisest osavõtnul õigus esitada kulude hüvitamise avaldus vastavale kõrgemalseisvale organile või esimese astme kohtule.

Justiitsminister Paul VARUL

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.