1) sõnastada punkt 4² järgmiselt:
„4². Punktides 1 ja 2 ning punkti 4 alapunktis 6 sätestatut ei kohaldata haiguse tunnusteta isikute kohta, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Soome Vabariigi või Eesti Vabariigi territooriumil ning saabunud Leedu Vabariigist, Läti Vabariigist või Soome Vabariigist Eesti Vabariiki, juhul kui nimetatud riikide viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on rohkem kui 10% võrra suurem kui Eesti Vabariigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta või suurem kui 50 ning kui isik on teinud mitte enne kui 48 tundi enne riiki saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne. Välisministeerium avaldab teabe riikide nakatumisnäitajate kohta oma veebilehel.“;

2) täiendada korraldust punktidega 4⁴ ja 4⁵ järgmises sõnastuses:
„4⁴. Punktides 1 ja 2 ning punkti 4 alapunktis 6 sätestatut ei kohaldata haiguse tunnusteta isikute kohta, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Soome Vabariigi või Eesti Vabariigi territooriumil ning sisenenud Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki, Läti Vabariiki või Soome Vabariiki ning seejärel tagasi pöördunud nimetatud riikidest Eesti Vabariiki, kui riigi, millest tagasi pöördutakse, viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on rohkem kui 10% võrra suurem kui Eesti Vabariigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta või suurem kui 50 ning kui isik teeb nimetatud testi Eesti Vabariiki saabumise järel. Riiki saabumise järel peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni.

4⁵. Punktides 1 ja 2, punkti 4 alapunktis 6 ja punktis 4² sätestatut ei kohaldata haiguse tunnusteta isikute kohta, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Soome Vabariigi või Eesti Vabariigi territooriumil ning saabunud Leedu Vabariigist, Läti Vabariigist või Soome Vabariigist Eesti Vabariiki, ning kui isiku Leedu Vabariigist, Läti Vabariigist või Soome Vabariigist Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit.“.

2. Korraldus jõustub 19. oktoobril 2020. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee. 

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud viiruse leviku tõkestamise nõuded, meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 6 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus liikumisvabaduse piirangud korraldusega, kui piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korralduse eesmärk on ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut ning vastavaid usaldusmeetmeid kasutades võimaldada inimestel võimalikult suurel määral jätkata oma tavapärase eluga.

Euroopas on praegu enamikus riikides tuvastatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusega SARS-CoV-2 nakatumise kasv. 11. oktoobri 2020. a seisuga oli Euroopa Liidu keskmine haigestumismäär 172,94 juhtumit 100 000 inimese kohta.

Korraldusega muudetakse Läti Vabariigist, Leedu Vabariigist ja Soome Vabariigist Eesti Vabariiki saabumisel liikumisvabaduse piirangu rakendumise korda selliselt, et nimetatud riikidest Eestisse saabujatele ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut ka juhul, kui nende riikide nakatumisnäitaja on rohkem kui 10% võrra suurem kui Eesti Vabariigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta või see on suurem kui 50 tingimusel, et isik on teinud mitte enne kui 48 tundi enne riiki saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne. Test peab olema tehtud mitte enne kui 48 tundi, sest laboratoorne test näitab viiruse olemasolu inimorganismis testi tegemise hetkel. Seega mida varem enne riiki saabumist on test tehtud, seda suurem on tõenäosus, et inimene võib saada nakkuse pärast testi tegemist. Eestist Leedu Vabariiki, Läti Vabariiki või Soome Vabariiki sisenenud ja sealt 14 päeva jooksul tagasi Eestisse pöörduv isik võib vastava testi teha ka Eestisse saabumise järel. Mõlemal juhul kehtib isikute kohta kohustus viibida kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

Kehtiva korralduse kohaselt ei kohaldata nimetatud riikidest põhjendatud juhutel saabujatele liikumisvabaduse piirangut vaid siis, kui nimetatud riikide nakatumisnäitaja ületab 50. Muudatusega tagatakse õigusakti andja tahe, mille kohaselt on võimalik eelnimetatud põhjendatud erijuhtudel (töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit) siseneda Läti Vabariigist, Leedu Vabariigist ja Soome Vabariigist Eesti Vabariiki liikumisvabaduse piiranguta sõltumata riikide nakatumisnäitajast.

Sõltumata Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi või Soome Vabariigi nakatumisnäitajatest võib põhjendatud juhtudel saabuda ilma liikumisvabaduse piiranguta ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi tegemise kohustuseta Eesti Vabariiki viiel juhul: töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit.

Muudatuste järel rakendatakse riikides endiselt asjakohaseid meetmeid viiruse leviku tõkestamiseks, sealhulgas laialdast testimist, haigete ja nendega lähikontaktis olnud inimeste tuvastamist ja isoleerimist. Piisavate hoolsusmeetmete rakendamisel ei too inimeste vaba liikumine riikide vahel sellise nakatumise taseme korral kaasa märgatavalt suuremaid riske nakkuse piiriüleseks levikuks kui praegu.

Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.