1. 29. septembril 2025 lõi riigi valimisteenistus krüpteerimisvõtmete paari, millega tagatakse hääletamise salajasus. 30. septembril 2025 teostas riigi valimisteenistus e-hääletamise süsteemi kontrolli ehk viis läbi proovihääletamise.
2. Sulev Švilponis esitas 1. oktoobril 2025 riigi valimisteenistusele avalduse puuduste kohta valimiste korralduses. Ta väitis, et proovihääletamise käigus jäid Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete kätte proovihääletamisel häälte lugemiseks kasutatavad võtmeosakud pitseerimata kujul ning audiitor jagas toimuva kohta korraldusi ja juhiseid. Märt Põder esitas avalduse puuduste kohta valimiste korralduses 4. oktoobril 2025, milles viitas samuti, et proovihääletuse ajal jäid Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete võtmeosakuid sisaldavad kiipkaardid nende kasutamisväliseks ajaks turvakleebisteta.
3. Riigi valimisteenistus vastas mõlemale avaldusele 6. oktoobril 2025. Vastuse kohaselt vaadati avaldused läbi ning kõrvalekaldeid kehtestatud normidest ei tuvastatud. Võtmeosakuid kandvad kiipkaardid olid Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete käes turvakleebisteta kujul nende kasutamise ajal. Toiming tehti audiitori juuresolekul ja Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed ruumist ei lahkunud.
Kaebused
4. Sulev Švilponis esitas 9. oktoobril 2025 kaebuse. Kaebaja taotleb, et Vabariigi Valimiskomisjon tunnistaks seadusevastaseks riigi valimisteenistuse tegevuse seoses 30. septembril 2025 proovihääletusel toimunud võtmete kasutamisega ja sellele järgnenud turbeprobleemide ignoreerimise, ning otsustaks, et elektroonilist hääletamist ei tohi alustada enne, kui tagatakse süsteemi turvalisus ja häälte salajasus. Samuti vaidlustab kaebaja tema avalduse läbivaatamist. Kaebaja leiab, et 30. septembril 2025 toimunud proovihääletuse käigus rikuti elektroonilise hääletamise turbenõudeid, kuna privaatvõtme osi sisaldavad kiipkaardid jäid kaitseta ja olid mõnda aega vaatlejate eest varjatud. See võis tema hinnangul ohustada võtmete turvalisust ja häälte salajasust. Samuti sekkus audiitor hääletamise korraldusse, mis seab kahtluse alla tema erapooletuse. Kaebaja arvates oleks valimiste korraldaja pidanud turvariski kõrvaldamiseks looma uued võtmed ja korraldama uue proovihääletamise. Uut proovihääletamist ei tehtud ja kaebaja taotleb elektroonilise hääletamise alustamata jätmist. Kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming ei ole seaduslik. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 482 lg 3 p 2 järgi ei ole kehtestatud elektroonilise hääletamise tehnilisi nõudeid, RKVS § 486 lg 1 ja lg 10 järgi ei ole tagatud häälte salajasus ega valija anonüümsus, ning RKVS § 487 lg 1 järgi ei ole järgitud küberturvalisuse seaduse nõudeid, kuna turbeohule ei reageeritud ja vajalikke abinõusid (uute võtmete loomine ja uus proovihääletus) ei rakendatud. Kaebaja väidab, et tema 1. oktoobril 2025 riigi valimisteenistusele esitatud avaldus proovihääletusel täheldatud puuduste kohta jäeti dokumendiregistris registreerimata. Riigi valimisteenistuse nimel vastas Arne Koitmäe 6. oktoobril 2025 e-kirjaga ja sisuliselt kaebaja avaldust läbi ei vaadatud ning väideti ekslikult, et rikkumisi ei olnud. Kaebaja leiab, et selline käitumine rikub tema õigust saada oma pöördumisele seaduses ette nähtud korras vastus ja vähendab valimiste läbipaistvust. Kaebaja leiab, et riigi valimisteenistuse turbenõuete rikkumise ja prooviläbimisel toimunud audiitori sekkumise tõttu ei ole tagatud häälte salajasus ning tekib kahtlus privaatvõtmete kaitstuses ja valimissüsteemi usaldusväärsuses. See piirab tema õigust valida sobiv hääletusviis ja kasutada elektroonilist hääletust turvaliselt ja vabalt, eriti arvestades, et ta elab valimisjaoskonnast kaugel ja elektrooniline hääletamine oleks talle ajaliselt ja rahaliselt soodsam.
5. Märt Põder esitas 9. oktoobril 2025 kaebuse. Kaebaja taotleb, et 30. septembri 2025 toiming tunnistataks õigusvastaseks ja korrataks 29. septembril 2025 toimunud privaatvõtme loomise toimingut. Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete võtmeosakuid sisaldavad kiipkaardid umbes 10 minutiks turvateibiga katmata ja järelevalveta, kuna kaardihoidjad liikusid nendega saalis ringi ajal, mil tähelepanu oli suunatud tulemuste ekraanilt lugemisele. Neid samu võtmeosakuid on plaanis kasutada 13. oktoobril algaval elektroonilisel hääletusel. Kaebaja väidab, et selline tegevus on vastuolus turvanõuetega. E-hääletuse käsiraamat näeb ette, et privaatvõtme osakuid sisaldavad kiipkaardid tuleb pärast iga kasutamist turvakleebisega pitseerida. Sarnased põhimõtted peaksid kehtima kõigi andmekandjate puhul, mis opereerivad sama riskiklassiga teabega. Riigi valimisteenistuse töötaja küll juhendas kaarte pitseerimiseks tagastama, kuid seda ei tehtud. Riigi valimisteenistus vastas 6. oktoobril 2025 kaebaja poolt esitatud avaldusele puuduste kohta, et kõrvalekaldeid kehtestatud normidest ei tuvastatud. Kaebaja peab seda ebaõigeks. Ta rõhutab, et riigi valimisteenistuse infoturbepoliitika kohaselt on salajase võtme lekkimine kriitiline risk. Kuna turvamudelis postuleeritud eeldused rikuti kaartide järelevalveta ringikäimisega, ei ole 29. septembril 2025 loodud võtmeosakute kasutamine enam turvaline ja see ohustab hääle salajasust valimistel.
Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek
6. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi Sulev Švilponis, Märt Põder ja riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.
Riigi valimisteenistuse seisukoht
7. Riigi valimisteenistus on seisukohal, et kaebajate poolt esitatud avaldused on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) kohaselt tähtaegselt läbi vaadatud ning neid on tulemustest õigeaegselt teavitatud. Kaebused on esitatud seonduvalt 30. septembril 2025 teostatud toimingutega, tegu on avalikes huvides esitatud ja kaebetähtaega ületavate kaebustega, mistõttu tuleks need jätta läbi vaatamata.
Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht
8. Mõlemad kaebused on esitatud sama valimiste korraldaja (riigi valimisteenistuse) peale ja lähtuvad samast toimingust (proovihääletamisest), mistõttu ei ole nende kaebuste eraldi menetlemine sisuliselt põhjendatud. Vabariigi Valimiskomisjonis kaebuste menetlemise kord on reguleeritud napilt. Samas on menetluse läbiviimisel lubatud kasutada seaduse analoogiat. Siinkohal on kohane kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) põhimõtteid. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on mitu kaebajat esitanud kaebused sama vastustaja vastu, võib liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Mitu isikut võivad ühe kaebusega vaidlustada sama haldusakti või toimingut. Kaebuste liitmine võimaldab lühikeste menetlustähtaegade tingimustes asjade kiiremat ja lihtsamalt läbivaatamist, kuivõrd samale toimingule hinnangu andmine on võimalik koosoleku sama päevakorrapunkti raames ning lahendatav sama otsusega.
9. KOVVS § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi.
10. Riigikohtu praktika kohaselt on isikul, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, õigus esitada avaldus puuduse kohta valimiste korralduses riigi valimisteenistusele (KOVVS § 62 lg 1). Riigi valimisteenistus korraldab avalduse läbivaatamise ja sellele vastamise (KOVVS § 62 lg 1). Pärast avalduse läbivaatamist riigi valimisteenistuse poolt on isikul õigus esitada kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile (KOVVS § 66 lg 1 p 2; RKPJKo 5-25-16, p 12). Kui avalduse on esitanud isik, kes ei vaidlusta enda õiguste rikkumist, vaid pöörab tähelepanu sellele, et valimiste korraldaja on rikkunud seadust muul viisil, saab ta vaidlustada riigi valimisteenistuse toiminguid või otsust vaid menetluslikust aspektist, s.o osas, mis puudutab tema avalduse läbivaatamist (RKPJKo 5-25-19, p 12; RKPJKo 5-25-29/3, p 5). Isikul on õigus vaid enda pöördumise korrakohasele menetlusele (RKPJKo 5-25-19, p 13). See tähendab eelkõige avalduse tähtaegset menetlemist ja avalduse esitaja teavitamist selle tulemusest (RKPJKo 5-25-19, p 13). Avalduse esitajal ei ole õigust nõuda konkreetsete meetmete kasutuselevõttu ega vaidlustada valimisteenistuse seisukohti, isegi kui riigi valimisteenistus on andnud ekslikult vale vastuse (RKPJKo 5-25-19, p 13). Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole isikul põhiseadusest (§ 15 lg 1) ega valimisseadustest tulenevat õigust avalikes huvides kaebusi esitada (RKPJKo 5-25-16, p 10; RKPJKo 5-25-19, p 12). Kui kaebaja on saanud riigi valimisteenistuselt vastuse oma avaldusele, on tema menetluslikud õigused piisavalt tagatud. Asjaolu, et kaebaja saadud vastusega ei nõustu, ei tähenda, et riigi valimisteenistus ei oleks tema avaldust läbi vaadanud (RKPJKo 5-25-29/3, p 8). Praegusel juhul on kaebajad vaidlustanud riigi valimisteenistuse vastuse sisu (ehk hinnangu, et toimingutes ei esinenud normidest kõrvalekaldeid), mitte menetluslikku külge (nt avalduse tähtaegne läbivaatamine), seega puudub neil õigus riigi valimisteenistuse seisukohti vaidlustada (RKPJKo 5-25-19, p 13) ja kaebused jäävad läbi vaatamata. Sulev Švilponise väited, et avaldused puuduste kohta valimiste korralduses tuleb dokumendiregistris registreerida, valimisseadused ei toeta.
11. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et võtmete loomise toimingu peale tulnuks kaebus esitada 2. oktoobril 2025 ja proovihääletamise toimingu vaidlustamiseks 3. oktoobril 2025. Kaebused on esitatud 9. oktoobril 2025.
12. Seega jäävad taotlused, mis puudutavad proovihääletamist ja sellega kaasnevaid taotlusi, KOVVS § 65 lg 3 alusel läbi vaatamata, sest need on esitatud kaebetähtaega rikkudes ega riku ka kaebajate subjektiivseid õigusi.
13. Vabariigi Valimiskomisjon mõistab kaebuste esitamise eesmärki sellisena, et kaebajate hinnangul on esinenud asjaolud, mis annaksid Vabariigi Valimiskomisjonile aluse teha RKVS § 9 lg 2 p 4 kohaselt otsus elektroonilise hääletamise mittealustamiseks (kaebuste esitamise aja seisuga) või elektroonilise hääletamise peatamiseks või lõpetamiseks (kaebuste läbivaatamise aja seisuga). Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei sisalda kaebused väiteid, mis võimaldaksid järeldada elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisuse või töökindluse puudumist. Kaebajate väited võimaliku turvariski ja võtmeosaku juurdepääsu kaotamise kohta on hüpoteetilised ja tõendamata. Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed hoidsid turvakleebisteta võtmeosakuid kuni oli vajalik hääletamistulemuste kindlaks tegemiseks ja seeläbi veendumaks, et võti toimis korrektselt. Võtmeosakute hoidjad olid kogu aja ruumis, kus viibisid nii audiitor kui ka vaatlejad. Tegevust salvestasid mitmed kaamerad. Kaebaja väide, et elektroonilist hääletamist ei ole võimalik ilma Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud tehniliste nõueteta korraldada, ei vasta tõele, kuna elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded on seaduses ammendavalt reguleeritud.
Lähtudes KOVVS § 65 lg-st 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
Liita Sulev Švilponise ja Märt Põdra kaebused ühte menetlusse.
Jätta Märt Põdra ja Sulev Švilponise kaebused läbi vaatamata
Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu..