Gasum Oy (Soome registrikood 0969819-3) esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 14. mail 2013. a hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks ning maagaasi torujuhtme merepõhja paigaldamiseks.

Taotluse kohaselt kavandatakse Soome lahte rajada Balticconnectori-nimeline maagaasi torujuhe koos juurdekuuluvate rajatistega (edaspidi torujuhe). Torujuhe ühendab Soome ja Eesti gaasi ülekandesüsteemid, mis parandab tunduvalt riikide maagaasi tarnimise valikuvõimalusi, varustuskindlust ja gaasi regionaalset kättesaadavust, samuti energiaülekannete töökindlust erinevate olukordade tarbeks nii Soomes kui ka Balti riikides.

Torujuhtme projekt on osa Euroopa Liidu üleeuroopalisest energiavõrgustikust TEN-E, mille eesmärk on tagada ühendusesisese energiaturu efektiivne toimimine energiavarustuse töökindluse ja mitmekesistamise kaudu.

Eestis jõuab torujuhe maale Pakri poolsaarel Paldiski linna territooriumil (praegu on sobivateks kohtadeks Kersalu või Pakrineeme). Torujuhtme maale jõudmise koht, torujuhtme asetus kompressorjaamani ning kompressorjaama asukoht kajastuvad Paldiski linna üldplaneeringu teemaplaneeringus „Maagaasi D-kategooria torustiku paiknemine Paldiski linna territooriumil“, mille Paldiski Linnavolikogu kehtestas 22. detsembri 2011. a otsusega nr 66. Torujuhtme maale jõudmise koht Pakrineemel ja torujuhtme asetus planeeritavast Paldiski LNG terminali alast kuni Kersalu kompressorjaamani kajastuvad Paldiski LNG terminali teemaplaneeringus, mille Paldiski Linnavolikogu kehtestas 27. septembri 2012. a otsusega nr 51.

Soomes jõuab torujuhe maale Inkoos.

Torujuhtme aastane gaasi ülekandevõimsus on 2 miljardit m3, maksimaalne tunnivõimsus on 300 000 m³.

Hoonestusloa algatamine kooskõlastati veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22⁷ lõike 2 kohaselt Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseametiga.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas VeeS § 22⁷ lõike 3 kohaselt hoonestusloa menetluse algatamise teate Ametlikes Teadaannetes 4. oktoobril 2013. a, üleriigilise levikuga päevalehes Eesti Päevaleht 8. oktoobril 2013. a ning oma veebilehel 14. oktoobril 2013. a. Ühtegi teist taotlust käesolevas taotluses märgitud merealale hoonestusloa taotlemiseks VeeS § 22⁷ lõikes 4 nimetatud 20-päevase tähtaja jooksul teate avaldamisest ei esitatud.

Käesoleva korralduse sisu, sealhulgas hoonestusloa menetluse algatamise tingimusi, on taotlejale tutvustatud.

2. Õiguslikud järeldused

Hoonestusloa menetluse algatamise kooskõlastamisel VeeS § 22⁷ lõike 2 kohaselt Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseametiga ei tuvastatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Teised isikud ei ole esitanud hoonestusloa taotlust sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks.

VeeS § 22⁸ lõike 1 kohaselt keeldutakse hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu, ja lõike 2 kohaselt siis, kui taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või kui taotletaval alal on algatatud maakonnaplaneering ja planeeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud. VeeS § 22⁸ lõige 1 hõlmab juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse esitamisel on ilma pikema menetluseta selge, et taotlust rahuldada ei ole võimalik. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole taotletava ala suhtes algatatud teist hoonestusloa menetlust ega maakonnaplaneeringut. Seetõttu on põhjendatud hoonestusloa menetluse algatamine Gasum Oy taotluse alusel.

Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 46 lõikele 1 ja lähtudes asjaolust, et avalikku veekogusse maagaasi torujuhtme ehitamisel on tegu kõrgendatud avaliku huviga tegevusega, mis eeldab võimalikult paljude huvitatud poolte kaasamist ja ärakuulamist ning põhjendatud seisukohtadega arvestamist, tuleb hoonestusloa taotlust menetleda avatud menetluse raames.

Tulenevalt asjaolust, et torujuhtme merepõhja paigaldamisega kaasnevad Eesti vetes merepõhja süvendamistööd pinnase mahuga rohkem kui 10 000 m³ ja merepõhja täitetööd tahkete materjalide uputamise näol mahuga rohkem kui 10 000 m³, peab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktist 17 ja § 11 lõikest 3 tulenevalt algatama keskkonnamõju hindamise.

Keskkonnamõju hindamise algatamisest tulenevalt peatub hoonestusloa menetlus KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt kuni keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. Eeldatavalt kaasneb kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju hindamisel lähtuma lisaks KeHJS-le ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelisest piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkuleppest.

Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab Vabariigi Valitsus VeeS § 22⁷ lõike 7 punkti 3 kohaselt uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Arvestades asjaolu, et keskkonnamõju hindamise täpne ulatus ja sisu, sealhulgas hindamismetoodika, ei ole hoonestusloa menetluse algatamisel veel teada ja see määratakse  keskkonnamõju hindamise programmis, siis ei ole käesolevas otsuses võimalik määrata lõplikku uuringute loetelu. Kuivõrd torujuhtme rajamisega seotud uuringud tuleb teha keskkonnamõju hindamise koosseisus, siis uuringute tegemise täpne vajadus määratakse keskkonnamõju hindamise programmis. Uuringute tegemiseks tuleb määrata mõistlik tähtaeg, mille jooksul tuleb taotlejal keskkonnamõju hindamise käigus teha kõik vajalikud uuringud. Praktikas võib keskkonnamõju hindamisel ilmneda erinevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada ka uuringute tegemise tähtaega, kuid arvestades taotleja esitatud teavet ning kavandatavat uuringute tegemise aega, on mõistlik määrata uuringute tegemise tähtajaks kolm aastat hoonestusloa menetluse algatamisest. Tehtud uuringud ja nende alusel koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne on hoonestusloa andmise otsuse tegemise üheks aluseks.

3. Otsus

3.1. Algatada Gasum Oy esitatud taotluse alusel hoonestusloa menetlus kavandatava maagaasi torujuhtme rajamiseks Soome lahte.

3.2. Viia hoonestusloa menetlus läbi avatud menetlusena.

3.3. Algatada maagaasi torujuhtme rajamiseks veekogusse keskkonnamõju hindamine.

3.4. Teha maagaasi torujuhtmega koormatava mereala suhtes tervikuna vähemalt järgmised uuringud:
1) rajatise alal teaduslikud mereuuringud;
2) setete ja merepõhjaelustiku uuring;
3) kalastiku ja kudealade uuring;
4) linnustiku uuring;
5) kutselise kalapüügi uuring;
6) mereimetajate uuring;
7) allveearheoloogilised uuringud;
8) uuringud rajatise mõju kohta keskkonnale ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele;
9) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud.

Uuringud teha hiljemalt kolme aasta jooksul käesoleva menetluse algatamise otsuse tegemisest arvates.

4. Korralduse vaidlustamine

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

5. Korralduse teatavaks tegemine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus Gasum Oy-le teatavaks.