1. Kinnitada Rahandusministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 1993. a. määruse nr. 79 "Rahandusministeeriumi põhimääruse kinnitamise kohta" (RT 1993, 14, 232; RT I 1994, 4, 48) punkt 1.
Peaminister Tiit VÄHI
Rahandusminister Mart OPMANN
Riigisekretär Uno VEERING
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
3. detsembri 1996. a.
määrusega nr. 305
Rahandusministeeriumi põhimäärus
I. ÜLDSÄTTED
1. Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.
2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.
4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Suur-Ameerika 1, EE 0100 Tallinn.
II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED
6. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi finants-, samuti riigi tolli- ja kindlustustöö ning väärtpaberituru järelevalve kavandamine ja kavandatu elluviimine, riigi kõigi tulude ja kulude eelarve eelnõude koostamine, riigieelarve täitmise korraldamine, riigilaenu ja riigi garantiiga investeeringud ja riiklik statistika ning riigivarade arvestusega seotud tegevus ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
7. Ministeerium riigi finantspoliitika elluviimisel:
1) koostab Vabariigi Valitsusele ülevaateid Eesti majanduse olukorrast ja esitab makroökonoomilisi arvutusi järgmiste aastate majanduskasvu ning riigi tulude kujunemise hindamiseks;
2) koordineerib Eestile antavat välisabi;
3) korraldab omandireformi läbiviimise finantseerimist ja erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise süsteemi rakendamist ning töötab välja sellekohaste õigusaktide eelnõusid;
4) valmistab ette maksuseaduste eelnõusid;
5) analüüsib täidesaatva riigivõimu asutuste koosseise, riigivalitsemise kulude ja rahaliste vahendite vajadust ning töötab välja avalike teenistujate töötasustamise alused ja teeb ettepanekuid muudatuste tegemiseks riigiasutuste süsteemis;
6) töötab välja oma tegevusvaldkonna rahvusvaheliste lepingute eelnõusid ja jälgib võetud kohustuste täitmist;
7) korraldab hasartmängudealast tegevust ja valmistab ette vastavate õigusaktide eelnõusid;
8) teeb ettepanekuid konkurentsipoliitika põhisuundade väljatöötamiseks ja kaitseb konkurentsivabadust ausa äritegevuse arendamise eesmärgil.
8. Ministeerium riikliku statistika tootmisel, tolli- ja kindlustustöö ning väärtpaberituru järelevalve kavandamisel ning kavandatu elluviimisel:
1) korraldab riikliku statistika alaste õigusaktide väljatöötamist;
2) teeb ettepanekuid Eesti tollipoliitika elluviimiseks;
3) koordineerib ja edendab Eesti kindlustustegevust ning kapitali- ja väärtpaberiturgu;
4) korraldab väärtpaberituru infrastruktuuride väljakujundamist.
9. Ministeerium riigieelarvega seotud tegevuse korraldamisel:
1) koostab kooskõlastatult teiste valitsusasutustega riigieelarve eelnõu ning esitab selle koos ülevaatega riigi majanduse olukorrast Vabariigi Valitsusele;
2) vaatab läbi ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel;
3) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest, ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande;
4) korraldab maksuseaduste täitmist;
5) kontrollib riigieelarve täitmist valitsusasutuste ja teiste riigiasutuste poolt;
6) korraldab kontrolli Eestis registreeritud juriidiliste isikute kohustuste täitmise üle riigieelarve ees;
7) korraldab riigieelarveliste asutuste kassalist teenindamist Riigikassa kaudu;
8) koostab riigieelarve täitmise aruande ja esitab selle Vabariigi Valitsusele.
10. Ministeerium siseriiklike ja välislaenude võtmise ning nendele riigigarantiide andmise korraldamisel:
1) peab läbirääkimisi Vabariigi Valitsusele vajalike välislaenudega seotud küsimuste üle;
2) peab riiklike välislaenude ja riigigarantiide arvestust ning jälgib riigi avaliku sektori laenukoormust;
3) analüüsib siseriiklike laenude taotlusi, annab arvamuse nende põhjendatuse kohta ja peab nende arvestust;
4) analüüsib kavandatud riiklike investeeringute otstarbekust.
11. Ministeerium riigivaraga seotud küsimuste korraldamisel:
1) on riigivara registri pidaja;
2) töötab välja omandireformialaste õigusaktide eelnõusid ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katmise süsteeme ning korraldab nende rakendamist;
3) valitseb riigile kuuluvaid aktsiaid riigi osalusega äriühingutes;
4) valitseb ministeeriumile riigivara seadusega või selle alusel kehtestatud korras valitseda antud riigivara.
12. Ministeerium oma valitsemisalasse kuuluvate muude küsimuste lahendamisel:
1) informeerib elanikkonda ajakirjanduse, raadio, televisiooni ja uudisteagentuuride kaudu ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevusest, üritustest ja kavadest;
2) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite, inspektsioonide ja hallatavate riigiasutuste personalialast tööd;
3) suunab ja koordineerib koolituse, sealhulgas täiend- ja ümberõppe korraldamist ministeeriumi valitsemisalas;
4) suunab, koordineerib ja vahendab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste välissuhtlemist, sealhulgas koostööd välisriikide vastavate asutustega;
5) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust riigivara valitsemisel ja majandamise korraldamisel;
6) kontrollib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste finantstegevust;
7) kooskõlastab teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõusid ja annab nende kohta arvamusi;
8) ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.
III. RAHANDUSMINISTER
13. Ministeeriumi juhib rahandusminister (edaspidi minister).
14. Minister:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle, vajadusel teeb teenistusliku järelevalve korraldamise ülesandeks ministeeriumi kantslerile;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, ministeeriumi asekantslerid ja osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
7) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse;
9) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;
10) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt;
11) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra;
12) võib moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra;
13) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused ning kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;
14) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
15) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
16) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseadusega või selle alusel kehtestatud korras;
17) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või teenuste tellimise riigihanke pakkumismenetluse korraldamisega;
18) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;
19) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
20) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja;
21) kehtestab ministeeriumi vapipitsati kasutamise korra;
22) sõlmib lepinguid või volitab selleks vajaduse korral kantslerit või teisi isikuid;
23) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.
15. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele.
16. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.
IV. KANTSLER
17. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.
18. Kantsler:
1) juhib vahetult asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtide kaudu rahapoliitikaosakonna, maksupoliitikaosakonna, riigivalitsemise asutuste arendusosakonna, juriidilise osakonna, koordineerimise ja kontrolliosakonna, haldusosakonna, raamatupidamise osakonna ja informaatika osakonna ning kantslerile alluvate nõunike tööd;
2) koordineerib ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
7) sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;
8) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
9) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires;
10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku;
11) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit;
13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks;
14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
15) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;
16) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires;
17) täidab muid ministri poolt antud ülesandeid.
19. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks.
20. Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab ministeeriumi kantsler struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja kantakse dokumendiregistrisse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.
21. Ministeeriumi kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded asekantslerile riigivara ja omandireformi küsimustes, viimase äraolekul ühele kohalolevatest asekantsleritest. Ministeeriumi asekantslerite äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele osakonnajuhatajatest.
V. ASEKANTSLER
22. Ministeeriumi koosseisus on kolm asekantslerit. Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul.
23. Asekantsler:
1) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
2) korraldab talle alluvate osakondade kaudu seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõude ettevalmistamist ja ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist, õigusaktide süstematiseerimist ning ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide ühtlustamist Euroopa Liidu õigusaktidega;
3) korraldab materjalide ettevalmistamist Vabariigi Valitsuse istungi päevakorrast tulenevates küsimustes;
4) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi aastaeelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
5) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
6) asendab kantslerit viimase äraolekul;
7) asendab kantsleri korraldusel ühte teistest asekantsleritest;
8) valvab talle alluvate ministeeriumi ametiisikute teenistuskohustuste täitmise üle;
9) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.
24. Asekantsleri äraolekul asendab teda teine asekantsler või kantsleri määratud osakonnajuhataja. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga.
25. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse vajadusel ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras.
26. Asekantsler Riigikassa, eelarve ja majandusliku analüüsi küsimustes:
1) juhib vahetult osakonnajuhatajate kaudu riigikassaosakonna, eelarveosakonna ja majanduspoliitika osakonna tööd;
2) jälgib ja analüüsib riigieelarve vaba raha kasutamist ning paigutamise efektiivsust;
3) jälgib ja analüüsib riigieelarve täitmist ning otsustab ministeeriumide ja ametkondade poolt esitatud taotluste alusel Vabariigi Valitsuse reservist täiendavate vahendite eraldamise põhjendatuse ning esitab seisukohavõtu selles küsimuses ministrile.
27. Asekantsler riigivara ja omandireformi küsimustes:
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu riigivarade osakonna ja omandireformi osakonna tööd;
2) jälgib ja analüüsib riigivara arvestuse täpsust ja sellega tehtavate tehingute efektiivsust;
3) koordineerib omandireformialaste õigusaktide väljatöötamist, erastamisväärtpaberite väljaandmist ning riigi- ja munitsipaalvara erastamise andmebaasi pidamist.
28. Asekantsler välislaenude, rahvusvahelise koostöö ja eurointegratsiooni küsimustes:
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu välislaenude ja -abi osakonda ning rahvusvahelise suhtlemise osakonda;
2) jälgib laenude kasutamist ja koordineerib Eestile antavat välisabi;
3) koordineerib Eesti Euroopa Liitu integreerumise üldküsimusi ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes.
VI. OSAKONNAJUHATAJA
29. Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise;
2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest;
3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;
4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
7) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;
8) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu või töökorralduse muutmiseks, teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramiseks ning ergutuste kohaldamiseks;
9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
10) taotleb osakonna töötajatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks;
11) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
12) annab arvamusi ja teavet ka ministeeriumivälistele isikutele;
13) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
14) vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest.
VII. OSAKOND
30. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
31. Ministeeriumi osakonnad on:
1) eelarveosakond, mis prognoosib riigieelarve tulude piirsumma ja teeb selle alusel ettepanekud riigieelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks. Osakond töötab välja riigieelarvet käsitlevate õigusaktide eelnõusid. Osakond analüüsib valla- ja linnaeelarvete tulude prognoose ning koostab ettepanekuid kohalike omavalitsuste eelarvetele vajaliku toetussumma eraldamiseks riigieelarvest, koostab riigieelarve täitmise kohta perioodilisi aruandeid ning organiseerib ministeeriumide ja ametkondade poolt esitatud taotluste alusel täiendavate vahendite eraldamist Vabariigi Valitsuse reservist. Osakond teeb ettepanekuid eelarveseadusega sätestatud korras ja ulatuses valitsusasutuste, organisatsioonide ja ürituste finantseerimiseks. Osakond juhendab ja koordineerib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd riigieelarve eelnõude koostamisel ja riigieelarve täitmisel, annab arvamuse kõigi riigieelarve tulusid ja kulusid puudutavate õigusaktide eelnõude kohta. Osakond koordineerib riigi abi puudutava informatsiooni kogumist ja edastamist Euroopa Komisjonile;
2) riigikassaosakond, mis korraldab riigieelarve ning riigi sise- ja välisvõla kassalist teenindamist, riigi likviidsete varade valdamist ja arvestust ning koostab riigieelarve täitmise aruande;
3) majanduspoliitika osakond, mis analüüsib rahvamajanduse kui terviku ja selle institutsionaalsete sektorite seisundit ning koostab vastavaid ettekandeid. Osakond valmistab ette kesk- ja lühiajalisi prognoose ning osaleb majanduse arengut suunavate ettepanekute, otsuste ja õigusaktide väljatöötamisel;
4) maksupoliitika osakond, mis analüüsib riigi majanduse seisu ja valmistab ette riigi majanduse arengutasemele vastava, edasiarengut ja teiste riikidega majanduslikku koostööd soodustava maksu-, tolli- ning siseturukaitsepoliitika kavandamiseks ja elluviimiseks vajalike õigusaktide eelnõud. Osakond valmistab ette õigusaktide eelnõusid hasartmängudealase tegevuse korraldamiseks. Osakond analüüsib maksusoodustuste otstarbekust ja teeb vastavaid ettepanekuid;
5) rahapoliitika osakond, mis kavandab ja suunab rahapoliitika elluviimiseks vajalike õigusaktide eelnõude ettevalmistamist ning väärtpaberituru ja kindlustustegevuse alase riikliku majandusregulatsiooni ellurakendamise abil pangandust, kapitaliliikumist, kindlustustegevust ja raharinglust ning korraldab siseriiklike laenude ja garantiide andmise ettevalmistamist;
6) omandireformi osakond, mis töötab välja omandireformialaseid õigusakte, analüüsib erastamise ja omandireformi kulgemise ning selle eri valdkondade vahelisi seoseid, korraldab omandireformi läbiviimise finantseerimist, töötab välja erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra ning korraldab selle rakendamist ja järelevalvet selle üle;
7) välislaenude ja -abi osakond, mis analüüsib Vabariigi Valitsuse poolt planeeritud välislaenude otstarbekust, peab nendes küsimustes läbirääkimisi, valmistab ette laenulepingute projekte ja teeb ettepanekuid laenudele riikliku garantii andmiseks, peab arvestust ja järelevalvet välislaenude tagastamise üle. Osakond koordineerib välisabiga seotut selle taotlemisest kuni selle kasutamiseni ja tal on vastav andmepank;
8) rahvusvahelise suhtlemise osakond, mis koordineerib suhtlemist rahvusvaheliste majandusinstitutsioonidega, tegeleb ministeeriumi puudutavate, Euroopa Liitu integreerumisega seonduvate küsimustega. Osakond valmistab ette rahvusvahelisi kohtumisi ja koostab nendeks vajalikke dokumente;
9) riigivalitsemise asutuste arendusosakond, mis töötab välja avalike teenistujate töötasustamise alused, analüüsib valitsusasutuste ja riiklike teenuste osutamiseks loodud riigiasutuste süsteemi, nende koosseise, struktuuri ja töötasusummade jaotamist. Osakond koordineerib ja korraldab haldusjuhtimisega seotud uuringuid ning avalike teenistujate koolitust ministeeriumi valitsemisalas;
10) riigivarade osakond, mis peab riigivara registrit, registreerib riigivara ja sellega teostatavaid tehinguid, korraldab riigivaraga teostatavate tehingute kooskõlastamist, lahendab äriühingutes riigi osalusega seotud küsimusi, kontrollib ministeeriumi valitsemisalas olevate osaühingute aktsiatest ja osadest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist, analüüsib riigivara majandamise kavasid ja koostab riiklike investeeringute programmi. Osakond korraldab väärismetalltoodete tulunduslikuks valmistamiseks, kokkuostmiseks ja müümiseks vajalike registreerimistunnistuste ja tegevuslitsentside väljaandmist ning teostab järelevalvet kogu sellealase tegevuse üle;
11) koordineerimise ja kontrolli osakond, mis korraldab ja täidab ministeeriumile pandud kontrolli funktsiooni, koostab ja avalikustab informatsiooni ministeeriumi ning tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste kohta ning suhtleb ajakirjandusega. Osakond koordineerib ja korraldab ministeeriumi osakondade ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste, samuti ministeeriumi ja teiste valitsusasutuste koostööd;
12) juriidiline osakond, mis osaleb ministeeriumi poolt ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja annab koos ministeeriumi teiste osakondadega arvamuse ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud eelnõude kohta. Osakond valmistab ette kohtusse esitatavaid materjale;
13) haldusosakond, mis toimetab ja korraldab ministeeriumi asjaajamist, korraldab ministeeriumi personalitööd ja juriidilist teenindamist ning ajab kohtuasju osakonna pädevuse piires, peab arhiivi ja toimetab muid üldiseloomuga asju, mis on vajalikud ministeeriumi häireteta töö tagamiseks, peab ministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara arvestust;
14) raamatupidamise osakond, mis korraldab raamatupidamist ja raamatupidamisaruandlust ministeeriumi halduskulude eelarve, Vabariigi Valitsuse reservist sihitusega eraldatud vahendite ja omatulu kasutamise üle ning tagab selle vastavuse seadusele;
15) informaatika osakond, mis koordineerib arvutustehnika soetamist ja ühtse infosüsteemi loomist ning korraldab infotöötlusalast koolitust.
32. Osakondade täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustes.
33. Ministeeriumi osakonna koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused ja bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses.
34. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses.
35. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvus määratakse ministri poolt kinnitatavates ametijuhendites.
VIII. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID,
NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD
36. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid).
37. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone.
38. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.
39. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja.
40. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.
41. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul.
42. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.
43. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta osakonna põhiülesannete täitmist.
44. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.
45. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.
46. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu.
47. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.
48. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastava struktuuriüksuse minister, kelle valitsemisalasse kuulub komisjonile antud ülesanne.
49. Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest.
IX. MINISTEERIUMI SÜMBOLID
50. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "RAHANDUSMINISTEERIUM".
51. Ministeeriumil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujunduselemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist.
52. Väikese riigivapi kujutist kasutatakse Rahandusministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ning ministri ja kantsleri käskkirja plangil.
53. Ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumendid kannavad ministri, kantsleri, asekantsleri allkirja; ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumentidele alla käesoleva põhimääruse punkti 29 alapunktis 13 ettenähtud korras.
54. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile trükitud dokumentidele alla käesoleva põhimääruse punkti 29 alapunktis 13 ettenähtud korras.
55. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele.
X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE
56. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras.
57. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile.
Rahandusminister Mart OPMANN
]]>