1. Kinnitada Haridusministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1995. a. määruse nr. 387 "Haridusministeeriumi põhimääruse ja Kultuuriministeeriumi põhimääruse kinnitamine" (RT I 1996, 2, 34) punkt 1.

Välisminister peaministri ülesannetes Siim KALLAS

Haridusminister Jaak AAVIKSOO

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
12. novembri 1996. a.
määrusega nr. 280

Haridusministeeriumi põhimäärus

I. ÜLDSÄTTED

1. Haridusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.

2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.

4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Tõnismägi 9/11, EE0100 Tallinn.

II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED

6. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi hariduse, teaduse ja noorsootöö korraldamine, keeletöö kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

7. Ministeerium hariduse valdkonnas:

1) korraldab hariduse riiklike arenguprogrammide väljatöötamist ja elluviimist;

2) koordineerib ja juhendab kohalikke omavalitsusi ja teisi ministeeriume hariduskorralduse alal;

3) teeb koostööd teiste riikide ja rahvusvaheliste haridusinstitutsioonide ja -organisatsioonidega;

4) suunab laste- ja haridusasutuste (v.a. ülikoolid) õppekavade koostamist ja arendamist, haldab ja peab tasemekoolituse õppekavade registrit;

5) korraldab õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks;

6) koordineerib haridustöötajate põhi- ja täiendkoolitust, kehtestab haridustöötajate atesteerimise ja kutseoskuste täiustamise korra ning suunab haridusasutuste ja pedagoogide metoodilist teenindamist;

7) asutab, korraldab ümber ja lõpetab riigiharidusasutusi (v.a. ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid), kooskõlastab avalike laste- ja haridusasutuste asutamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise ettepanekuid, annab välja koolituslubasid, teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ülikoolide asutamiseks, kui seadusega või selle alusel ei ole sätestatud teisiti;

8) annab välja ja tühistab erakoolide ja teiste koolitusega tegelevate juriidiliste isikute koolituslubasid (tegevuslitsentse);

9) kinnitab riigikoolide ja registreerib ülikoolide põhikirjad;

10) sätestab haridusnõudluse arvestamise erivõimalused ja nende kasutamise koolikohustuse täitmisel (kodu- ja haiglaõpe, arendusklassid, erikoolid jmt.);

11) kehtestab põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra;

12) kehtestab erinevate haridusasutuste tegevuse korraldamisega seotud organite (õppenõukogud, hoolekogud jt.) tegevuse korra;

13) kehtestab haridustöötajate palgakorralduse alused;

14) kehtestab avalike haridus- ja lasteasutuste õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve korra, teostab järelevalvet avalike õppeasutuste ja ülikoolide üle;

15) töötab välja hariduse riikliku finantseerimise normatiivid, sealhulgas õppekulude finantseerimise alused ja koolieelsete lasteasutuste õppe- ja toitlustuskulude piirnormid;

16) teostab riigi- ja munitsipaalasutuste finantseerimist kehtestatud korras ning järelevalvet eelarvevahendite otstarbeka kasutamise üle;

17) toetab riigieelarvest avalik-õiguslikke ja teisi juriidilisi isikuid riigitellimuse osas;

18) kehtestab õppeasutusse uute õpilaste ja üliõpilaste vastuvõtu tingimused ja korra ning õpilas- ja üliõpilaspiletite väljaandmise korra;

19) kehtestab üldhariduskoolis õppetunni kestuse, õpilaste hindamise, tunnustamise ja karistamise korra;

20) kehtestab eksamite läbiviimise korra, määrab kindlaks kohustuslikud riigieksamid, kinnitab vastavad riiklikud komisjonid;

21) võtab osa spetsialistide ja oskustööliste vajaduse prognoosimisest ning koostab nende koolitamiseks riigitellimuse;

22) kinnitab ülikoolide ja rakenduslike kõrgkoolide vastuvõtukvoodid riikliku tellimuse ulatuses, õppesuundade ja erialade avamise ja sulgemise korra;

23) kehtestab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul ülikooli ja nende õppekavade akrediteerimise korra ning registreerib riiklikult tunnustatud lõpudokumente;

24) kehtestab kiitusega diplomi (cum laude) andmise tingimused.

8. Ministeerium teaduse valdkonnas:

1) korraldab riigi poolt finantseeritavate teadusasutuste töö hindamist;

2) töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele teadustegevuse strateegia ja poliitika alaseid ettepanekuid;

3) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid riigi teadus- ja arendusasutuste ning riiklike fondide asutamise ja nende tegevuse kohta;

4) koordineerib oma valitsemisala teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri väljatöötamist ja korraldab finantseerimist;

5) korraldab teadustegevuse sihtfinantseerimist ja riiklike toetuste eraldamist;

6) registreerib teadus- ja arendusasutuste põhimäärused ning peab vastavat registrit.

9. Ministeerium keeletöö valdkonnas:

1) koordineerib ja korraldab riigi keelepoliitika elluviimist;

2) korraldab keeleseaduse ja teiste keelealaste õigusaktide täitmist;

3) teostab keelealaste õigusaktide ja riiklike keelestandardite täitmise järelevalvet, teeb ettekirjutusi ja kohaldab halduskaristusi;

4) kogub, töötleb ja analüüsib keelepoliitilist, sotsiolingvistilist ja keeledemograafilist teavet, avalikustab seda ja loob vastavad andmepangad;

5) osaleb keeleprojektide väljatöötamises ja kehtestab nende teostamise korra;

6) koordineerib keelekorraldusega tegelevate asutuste tööd;

7) koordineerib täiskasvanute keeleõpet, reguleerib täiskasvanute tööalase eesti keele eksami korraldamist.

10. Ministeerium noorsootöö valdkonnas:

1) toetab noorte ühenduste ning liitude tegevust;

2) koordineerib laste ja noorte huvialast tegevust, koolivälist noorsoosporti, vaba aja ning tervistava puhkuse ja üleriigiliste õpilas- ning noorsooürituste korraldamist;

3) analüüsib ja koordineerib kriminaalpreventsioonialast tegevust noorsoo hulgas;

4) korraldab riigihuvialakoolide tegevuse hindamist ning noorsootööalaste riigitellimuste esitamist.

11. Ministeerium muudes valdkondades:

1) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ning haridusministri määruste eelnõude väljatöötamist;

2) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusaktidega;

3) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamist;

4) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavatele õigusaktide eelnõudele;

5) informeerib elanikkonda, ajakirjandust, raadiot ja televisiooni ning uudisteagentuure ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate asutuste tegevusest, töötulemustest, üritustest ja kavadest;

6) arendab välissuhtlemist ja koostööd välisriikide vastavate ametkondade ning rahvusvaheliste organisatsioonidega ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates valdkondades;

7) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas välissuhtlemise seadusega ettenähtud korras;

8) koordineerib ja juhendab kohalikke omavalitsusi ja vabariigi teisi ministeeriume haridus-, keele- ja teaduskorralduslikes ning noorsooalase töö küsimustes, kooskõlastab nendega avalike haridus- ja teadusasutuste asutamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise ettepanekud vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale;

9) vaatab läbi hallatavate asutuste riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel;

10) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande;

11) valitseb ministeeriumile valitseda antud riigivara seadusega ettenähtud korras;

12) kogub, töötleb ja säilitab oma valitsemisalas olevatelt asutustelt saadud informatsiooni;

13) analüüsib olemasolevat õppeasutuste võrku ja kavandab riigi õppeasutuste võrgu korrastamist, suunab ja kontrollib riiklike investeeringute kasutamist;

14) varustab õppeasutusi riiklike haridust tõendavate dokumentide blankettidega, annab asutustele õiguse nende väljastamiseks ja teostab järelevalvet dokumentide väljastamise üle;

15) peab õigusaktidega kehtestatud korras registreid;

16) täidab teisi seadustest ja Vabariigi Valitsuse määrustest tulenevaid ülesandeid.

III. HARIDUSMINISTER

12. Ministeeriumi juhib haridusminister (edaspidi minister).

13. Minister:

1) juhib ministeeriumi, otsustab ja korraldab ministeeriumi pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;

2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;

3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele asutustele või ametnikele;

4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;

5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle ning vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ministeeriumi kantslerile;

6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, ministeeriumi osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, ministeeriumi kantsleri ettepanekul sõlmib töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;

7) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;

8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse;

9) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;

10) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt;

11) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra;

12) võib moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töögruppe ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra;

13) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused ning kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole sätestatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega;

14) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;

15) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;

16) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseadusega või selle alusel kehtestatud korras;

17) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise;

18) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;

19) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;

20) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja;

21) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.

14. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele.

15. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

IV. KANTSLER

16. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.

17. Kantsler:

1) juhib vahetult struktuuriüksuste juhatajate kaudu osakondade ja kantslerile alluvate nõunike tööd;

2) koordineerib ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;

3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;

4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;

5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;

6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;

7) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;

8) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;

9) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse ulatuses;

10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku;

11) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;

12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;

13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks;

14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;

15) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;

16) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires;

17) täidab muid ministri poolt antud ülesandeid.

18. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks.

19. Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab ministeeriumi kantsler struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja kantakse dokumendiregistrisse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

20. Ministeeriumi kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele osakonnajuhatajatest või mõnele teisele tema poolt ametisse nimetatud ametnikule.

V. OSAKONNAJUHATAJA

21. Osakonnajuhataja:

1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise;

2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest;

3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;

4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;

5) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;

6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;

7) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;

8) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuse teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;

9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;

10) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks;

11) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;

12) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla osakonna kirjaplangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui teisiti ei näe ette seadus.

22. Ministeeriumi osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.

23. Osakonna koosseisu kuuluva talituse ja büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses ning talituse ja büroo juhataja ametijuhendis.

24. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

25. Ministeeriumi osakonnad on:

1) üldhariduse osakond;

2) teaduse ja ülikoolide osakond;

3) kutsehariduse osakond;

4) noorsoo ja huvihariduse osakond;

5) eelarve ja planeerimise osakond;

6) üldosakond.

26. Üldhariduse osakond loob tingimused riigi hariduspoliitika elluviimiseks üldhariduse valdkonnas.

27. Teaduse ja ülikoolide osakond loob tingimused riigi hariduspoliitika elluviimiseks ülikoolihariduse valdkonnas ning viib ellu rahvuslikke eesmärke ja tingimusi arvestavat teaduspoliitikat.

28. Kutsehariduse osakond loob tingimused riigi hariduspoliitika elluviimiseks kutse- ja täiskasvanute hariduse valdkonnas.

29. Noorsoo ja huvihariduse osakond loob tingimused riikliku noorsoopoliitika elluviimiseks.

30. Eelarve ja planeerimise osakond kogub, töötleb, analüüsib ja säilitab ministeeriumi valitsemisala kohta statistilist ja finantsilist informatsiooni, koordineerib ministeeriumi eelarvekava koostamist, riiklike investeeringute planeerimist ja tööd välisprojektidega.

31. Üldosakond korraldab ministeeriumi valitsemisala asutuste ja ministeeriumi asjaajamist, arhiivi- ja personalitööd, ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemist ja majandab ministeeriumi.

32. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank ja pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.

33. Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood vastavalt osakonna põhimäärusele. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses.

34. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi olevad ministri ja ministeeriumi nõunikud, kelle ülesanded ja alluvus määratakse ametijuhendites.

VI. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD

35. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti.

36. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone, kui seadusest ei tulene teisiti.

37. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ning teenindav struktuuriüksus.

38. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja.

39. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

40. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul.

41. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende endi või nende poolt esindatava organisatsiooni juhtorgani ettepanekul.

42. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist.

43. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

44. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.

45. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu.

46. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.

47. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister.

48. Ministri ja kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest.

VII. MINISTEERIUMI SÜMBOLID

49. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "HARIDUSMINISTEERIUM".

50. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele.

51. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ja kantsleri käskkirja plangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister ja kantsler.

52. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil, kantsleri käskkirja plangil, osakondade kirjaplangil ja ministeeriumi autasudel kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangid trükitakse tavaliste ja turvaplankidena vastavalt valitsusasutuste asjaajamiskorras kehtestatud haldusdokumentide vorminõuetele.

VIII. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

53. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras.

54. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või mõnele teisele tema poolt ametisse nimetatud ametnikule ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.

55. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.

Haridusminister Jaak AAVIKSOO