Kultuuriminister käskkiri algtekst avaldamine avaldatud 2024-12-02 192 RT III2024-12-1820244318122024004 1 2024-12-04 yksikakt_1_10.02.2010.xsd 318122024004 4 2024-12-17 Maret Mauer Üksikakti raamskeem XML struktuuri koostamiseks Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa) Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel: 1 Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseksolemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Haapsalu Jaani kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15394; asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kooli tn 4, KÜ 18301:005:044) lahutamatute osadega:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

16110

Joachim Jacobi hauaplaat, 1587 (paas)

kkultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 6

16111

Bürgermeister Ledeburi hauaplaat, 1569 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 7

16144

Jürgen Mackeprangi hauaplaat, 1603 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 85

]]> 2 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 6-7 ja 85. 3 Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Koluvere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15454, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Koluvere küla, KÜ 34202:001:0211, 34202:001:0164, 34202:001:0212, 34202:001:0182, 34202:001:0950, 34202:001:0338, 34202:001:0202, 34202:001:0336, 34201:001:0400, 44101:001:0655) lahutamatute osadega:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15455

Koluvere mõisa pargi piirdemüür

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 68

15456

Koluvere mõisa pargipaviljon

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 69

15457

Koluvere mõisa koeramonument

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 70

]]> 4 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 68-70 ja kultuuriministri 24.08.2005 käskkirja nr 265 punkti 3 alapunkti 18 tabeli read 3-5. 5 Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kullamaa kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15465, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kabeli, KÜ 34202:001:0229) lahutamatute osadega:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

16260

Hauaplaat, 17.saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 14

16261

Hauaplaat, 17.saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 15

16262

Hauaplaat, 17.saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16

16263

Hauaplaat, 17.saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 17

16264

Hauaplaat, 17.saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 18

16289

Hauaplaat, 17.saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 127

16290

Hauaplaat, 16/17.saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 128

16291

Hauaplaat, 17.saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 129

16292

Hauaplaat Württembergi printsessile, 1788 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 130

16297

Skulptuur „Ingel“ portaali detail, 13/14. saj. (dolomiit)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 273

]]> 6 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 14-18; 127-130 ja 273. 7 Muudan Kultuuriministri 19. märtsi 1997. a. määruse nr. 3 punkti 76 ja lisan ajaloomälestisele Kullamaa kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4059, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, KÜ 34202:001:0331, 34202:001:0229, 34202:001:0222, 34202:001:0186, 34201:001:0406, 34202:001:2490, 34202:001:0457) mälestise liigi „ehitismälestis“. 8 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 79. 9 Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kullamaa kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4059, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kabeli, KÜ 34202:001:0331, 34202:001:0229, 34202:001:0222, 34202:001:0186, 34201:001:0406, 34202:001:2490, 34202:001:0457) lahutamatute osadega:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15466

Kullamaa kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 80

15467

Kullamaa kirikuaia kabel

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 81

16265

Ratasrist, 1621 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 19

16303

Paul Sieversi rist ja hauaplaat, 1880 (marmor, dolomiit)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 279

16304

Walter ja Marie von Mogenschildti hauatähis, 19. saj (graniit)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 280

16305

Karl Bleimani hauatähis piirdeaiaga, K. Bleiman, 19. saj. lõpp (raud)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 281

16306

Jaan Veidermanni hauatähis, H. Halliste, 1933 (graniit, pronksbareljeef)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 282

27315

Hauaplaat rõngasristiga

kultuuriministri 7.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.16

16307

Karl Tulmini hauatähis, A. Adamson, 20. saj I pool (graniit, pronks)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 283

]]> 10 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 80-81, kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 19 ja 279-283, kultuuriministri 7.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 2 alapunkti 16 ning kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 46 tabeli read 6 ja 7. 11 Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Martna kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15535, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, Kiriku, KÜ 45202:001:0038) lahutamatute osadega:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

16345

Hauaplaat, 17. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 159

16346

Hauaplaat, 17. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 160

16347

A. L. Geisselsi hauaplaat torni jalamil, 1761 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 161

16348

Hauaplaat naise figuuriga, 17. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 162

16349

Hauaplaadi katke, 17. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 163

16350

Piiskopiõiguse vapikivi, Reynken, 1500 (dolomiit)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 164

16353

Rist, 14. saj.? (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 288

16354

Hauaplaat evangelistide sümbolitega, 17. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 289

]]> 12 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 159-164 ja 288-289. 13 Muudan Kultuuriministri 19.03.1997. a. määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 89 ja lisan ajaloomälestisele „Martna kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4072, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, KÜ 45202:001:0038, 45202:001:0016, 45201:001:0328) mälestise liigi „ehitismälestis“. 14 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 152. 15 Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Martna kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4072, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, Kiriku, KÜ 45202:001:0038, 45202:001:0016, 45201:001:0328) lahutamatute osadega:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15536

Martna kirikuaia kabel

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 153

15537

Martna kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 154

16355

Perekond Hansen'ite hauasammas, 1918/20 (graniit)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 290

16356

Rist, 19. saj. II pool (raud)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 291

16357

Rist, 19. saj. (raud)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 292

16358

Rist, 19/20. saj. (raud)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 293

]]> 16 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 153-154 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 290-293 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 47 tabeli read 3 ja 4. 17 Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Suure-Lähtru mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15541, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Suure-Lähtru küla, KÜ 45201:001:0220, 45201:001:0331, 45201:001:0127, 44101:001:0876) lahutamatu osaga:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15542

Suure-Lähtru mõisa pargi piirdemüür

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 159

]]> 18 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 159 ja kultuuriministri 24.08.2005 käskkirja nr 265 punkti 3 alapunkt 23 tabeli rea 3. 19 Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Noarootsi kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15547, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis, KÜ 52001:004:0006 ) lahutamatu osaga

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

16392

Ahi, Rootsi töö, 20. saj. algus (metall)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 322

]]> 20 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punkti 322. 21 Muudan Kultuuriministri 19.03.1997. a. määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 89 ja lisan ajaloomälestisele „Noarootsi kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4074, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, KÜ 52001:004:0006, 52001:004:0014) mälestise liigi „ehitismälestis“. 22 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 165. 23 Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Noarootsi kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4074, Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis, KÜ 52001:004:0006, 52001:004:0014) lahutamatute osadega:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15548

Noarootsi kirikuaia kabel

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 166

15549

Noarootsi kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 167

16374

Ratasrist Tevese Martini ja Anna haual, 1822 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 179

16375

Ratasrist Anna Granfeldi haual, 1800 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 180

16378

Ketasrist Magdaleena Blocki haual, 1795 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 183

16379

Ketasrist Johani haual, 1797 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 184

16380

Ratasrist Hindrik Matzoni haual, 1759 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 310

]]> 24 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 166-167 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 179-180; 183-184 ja 310. 25 Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Ridala kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15587, asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kolila küla, Ridala kirik, KÜ 67401:007:0941) lahutamatute osadega:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

16420

Seinamaali fragmendid, 14.-15. saj. (secco)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 5

16435

Hauaplaat, 17. saj. (dolomiit)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 239

]]> 26 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 5 ja 239. 27 Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Ridala kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4083, asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kolila küla, KÜ 67401:007:0941, 67401:007:0177) lahutamatute osadega:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15588

Ridala kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 207

16421

Hauaplaat ratasristi ja kahe elupuu kujutisega, 13.-14. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 33

16422

Hauaplaat ratasristidega, 13.-14. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 34

16423

Hauaplaat süvistatud ristiga peatsis, 13.-14. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 35

16437

Trapetsikujuline hauaplaat kahe katusristiga, 13/14. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 241

16438

Ratasrist Simu Pavelile, 1844 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 242

16439

Ratasrist, 1843 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 243

16440

Rist reljeefse topeltristiga, 14. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 244

16441

Rist, 15/16. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 245

16442

Rist, 15. saj. (paas))

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 246

16451

Rist, 17/18. saj. (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 352

16452

Kivitahvel, 1782 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 353

]]> 28 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 207 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 33-35; 241-246 ja 352-353 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkt 49 tabeli rea 4. 29 Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Lääne-Nigula kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4092, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Nigula küla, KÜ 77601:001:0146) lahutamatute osadega:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15595

Lääne-Nigula kirikuaia kabel

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 215

15596

Lääne-Nigula kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 216

16495

Ratasrist Ietzede perekonna haual, 1644 (paas)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 153

16496

Ratasrist Kappeli perekonna haual, 1815 (dolomiit)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 154

16504

Hauaplaat rõngasristiga, 13/14. saj. (dolomiit)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 301

16505

Rist, 13/14.saj (dolomiit)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 302

]]> 30 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 215-216; 153-154 ja 301-302 ja kultuuriministri 13.07.2006 käskkirja nr 218 punkti 1 alapunkt 25 tabeli read 3 ja 4. 31 Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vormsi kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15598, asukoht Lääne maakond, Vormsi vald, Hullo küla, Kiriku, KÜ 90701:002:1531) lahutamatute osadega:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

16513

Mensa, 15. saj.? (kivi)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 354

16514

Laemaalid, 14/15. saj. (secco? fresko?)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 355

16516

Skulptuur "Püha Olaf", V. Mets, 1990 (dolomiit, polükroomia)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 357

16523

Vitraaž, Soome töö, 1990 (klaas, tinaraam)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 364

16526

Hauaplaat, 1599 (dolomiit)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 367

]]> 32 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 354-355; 357; 364 ja 367. 33 Lõpetan järgmiste mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vormsi kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 14434, asukoht Lääne maakond, Vormsi vald, Hullo küla, KÜ 90701:002:1531) lahutamatu osaga:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

15599

Vormsi kirikuaia piirdemüür

kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 220

]]> 34 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 220 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 51 tabeli rea 5. 35 Lõpetan järgmiste mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Nõva kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4078, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Nõva küla, KÜ 53101:001:0376, 53101:001:0362, 53101:001:0234, 53101:001:1410) lahutamatu osaga:

Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

16418

Sepisaed, 19/20. saj (raud)

kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 330

]]> 36 Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punkti 330. 37 Muudan kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktis 181 kunstimälestise (kultuurimälestiste registri nr 16376, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Ratasrist Martini haualt, 1844 (paas)“. 38 Muudan kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktis 182 kunstimälestise (kultuurimälestiste registri nr 16377, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Ratasrist Helda haualt, 1824 (paas)“.
Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

Mälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail. Maa-alalised mälestised, nagu näiteks park, kirikuaed või kalmistu on terviklik kooslus, mille väärtusliku ansambli/keskkonna lahutamatuks osaks on seal asuvad ajaloolised rajatised, haljastuselemendid, struktuur ja arhitektuursed väikevormid (näiteks piirdemüür, värav, paviljon, kabel ja ajaloolised hauatähised).

Muinsuskaitseamet kogus kokku Läänemaal asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist, aga ka arhiiviallikaid, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni.

Ülevaatuse tulemusena leiti, et 75 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Nendest 61 on kunstimälestised, peamiselt kirikutes asuvad hauaplaadid ja kirikuaias paiknevad ristid. Ehitismälestisi on 14, peamiselt kirikuaia piirdemüürid ja kabelid. Käskkirjas nimetatud Lääne maakonnas asuvad mälestised on tunnistatud kultuurimälestisteks aastatel 1997–2004. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad detailid või rajatised. Näiteks on kinnismälestise „Haapsalu Jaani kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15394) lahutamatuks osaks Joachim Jacobi hauaplaat (kultuurimälestiste registri nr 16110) ja see jääb mälestise „Haapsalu Jaani kirik“ osaks“. Samamoodi on „Koluvere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15454) lahutamatuteks osadeks seal asuvad pargi piirdemüür (kultuurimälestiste registri nr 15455), pargipaviljon (kultuurimälestiste registri nr 15456) ja koeramonument (kultuurimälestiste registri nr 15457).

Kuivõrd käskkirjas nimetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist mõju mälestiste kaitse korraldusele. Muudatus on tehniline ning sellega väheneb mälestiste arv kultuurimälestiste registris. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse jätkub senises ulatuses.

Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, mille lahutamatu osa see mälestis on.

Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 23 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse. Mälestiste omanikele selle muudatusega täiendavaid negatiivseid mõjusid ei kaasne. Mälestise käsitlus muutub selgemaks. Hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega ja mälestiste lahutamatute osade osas ei pea eraldi silmas pidama ja arvestama tööde ning tegevuste planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail või rajatis on eraldi kaitse all ja milline ei ole ning kas töödes tuleb või ei tule arvestada samal ajal nii vallas- kui ka kinnismälestisele kehtivaid nõudeid. Mõnevõrra väheneb mälestise omanike halduskoormus ning Muinsuskaitseameti töökoormus.

Lisaks parandatakse ja ühtlustatakse kinnismälestiste nimekujusid. Kultuurimälestise nimetuste kontrollimise käigus tuvastati nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Nii on Kullamaa, Martna ja Noarootsi kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles on sama mälestist nimetatud erinevalt. Sel juhul lisasime ajaloomälestisele ka ehitismälestise liigi ja tunnistasime kehtetuks vastava punkti ehitismälestiseks tunnistamise otsuses. Ühtlasi on täpsustatud käskkirja punktides 34 ja 35 kahe kunstimälestise nimetust. Olemasolevad nimetused: „Ratasrist Helda haual, 1824 (paas)“ ja „Ratasrist Martini haual, 1844 (paas)“ on eksitavad, kuna ratasristid ei paikne haual, vaid on pärit haualt. Kokku täpsustatakse viie kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit.

Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja nimetuste muutmise menetluse ning edastas 03.04.2024 eelnõu tutvumiseks Lääne maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 18.04.2024. Eelnõule laekus üks arvamus, milles Transpordiamet nõustus 15.04.2024 eelnõuga. Muinsuskaitse Nõukogu tutvus ja nõustus ettepanekuga 04.06.2024 toimunud koosolekul.

]]> Kultuuriminister Heidy Purga