2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid 793-796 ja 798-799.

3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Suuremõisa mõisa park ja alleed“ (kultuurimälestiste registri nr 23623, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suuremõisa küla, Lossi tee 3, KÜ 63902:001:2451, 63902:001:4030, 63902:001:0636, 63902:001:0466, 63902:001:1220, 63902:001:3344, 63902:001:0635, 63902:001:0676, 63902:001:0161, 63902:001:3731, 63902:001:0008, 63902:001:0488, 63902:001:3732, 63902:001:0013, 63902:001:0380, 63902:001:2970, 63902:001:3341, 63902:001:0677, 63902:001:0363, 63902:001:0360, 63902:001:0047, 63902:001:0650, 63902:001:0224, 63902:001:1112, 63902:001:1092, 63902:001:3990, 63902:001:4000, 63902:001:0653, 63902:001:2830, 63902:001:0607, 63902:001:2680, 63902:001:0197, 63902:001:1093, 63902:001:0555, 63902:001:4751, 63902:001:0279, 63902:001:2980, 63902:001:0615, 63902:001:0637, 63902:001:0641, 63902:001:4292, 63901:001:1302, 63901:001:1494, 20501:001:0332, 20501:001:0333,  20501:001:0816, 20501:001:0818, 20501:001:0814, 20501:001:0815, 20501:001:0817, 20501:001:0819, 20501:001:0784, 20501:001:1859, 20501:001:1860, 20501:001:1996, 20501:001:1997) lahutamatute osadega:

4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1999 määruse nr 20 punktid 283 ja 303-305 ning 28.03.2007 käskkirja nr 144 punkti 1 alapunkti 10 tabeli read 7 ja 27-29.

5. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Pühalepa kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 23619, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pühalepa küla, Pühalepa kirik, KÜ 63902:001:0700) lahutamatute osadega:

6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid 673, 767-774 ja 902-904.

7. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Pühalepa kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22293, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pühalepa küla, Pühalepa kirik, KÜ 63902:001:0700) lahutamatute osadega:

8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1999 määruse nr 20 punktid 279-280, kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid 800-819 ning 28.03.2007 käskkirja nr 144 punkti 1 alapunkti 10 tabeli read 3-4.

9. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Käina kiriku varemed“ (kultuurimälestiste registri nr 23540, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Käina alevik, Hiiu mnt 20a, KÜ 36802:002:0020) lahutamatu osaga:

10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punkti 670.

11. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Käina kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22287, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Käina alevik, Hiiu mnt 20a, KÜ 36802:002:0020, 36802:002:0082) lautamatu osaga:

12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punkti 791.

13. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kassari kabeliaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22283, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Esiküla, Kassari kabel, KÜ 36802:003:0228, 36802:003:0212) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Kassari kabeliaed“ koosseisus:

14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1996 määruse nr 20 punkti 177. 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 21 tabeli rida 3.

15. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kärdla kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 32, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hausma küla, Vana kalmistu, KÜ 63901:001:0994) lahutamatute osadega:

16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid 829-856.

17. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Reigi kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22280, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pihla küla, Reigi kirik, KÜ 39201:004:0902, 39201:004:5281, 39201:004:0251, 39201:004:5613, 20501:001:0688) lahutamatute osadega:

18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1996 määruse nr 20 punkti 125, kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punktid 787-789 ning 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 15 tabeli rida 3.

19. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Mänspäe kabeliaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22270, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Mänspe küla, Kalmuaia, KÜ 17501:001:0105, 17501:001:1250) lahutamatute osadega:

20. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 10.09.1996 määruse nr 20 punktid 10-11 ning 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 9 tabeli read 4-5.

21. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kärdla hiiurootslaste kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 22289, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Rannapargi, KÜ 20501:001:0056) lahutamatu osaga:

22. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 Lisa 3 punkti 856.

23. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 9 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23353, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Mänspe küla, KÜ 17501:001:0105) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mänspäe kabel“.

24. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 227 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23882, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Keskväljak 5, KÜ 37101:006:0005) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kärdla Tarbijate Ühistu ärihoone“.

25. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 243 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23585, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Vabrikuväljak 6, KÜ 37101:003:0550) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kalevivabriku „Pikk maja““.

26. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 244 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23586, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Vabrikuväljak 6, KÜ 37101:003:0550) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks Kalevivabriku „Pika maja“ kelder“.

27. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 241 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23583, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Vabrikuväljak 6, KÜ 37101:003:0013) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kalevivabriku elamu“.

28. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 242 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23584, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Vabrikuväljak 6, KÜ 37101:003:0013) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kalevivabriku elamu kelder“.

29. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 239 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23581, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Vabrikuväljak 4, KÜ 20401:001:0290) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kalevivabriku elamu“.

30. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 240 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23582, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Vabrikuväljak 4, KÜ 20401:001:0290) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kalevivabriku elamu kelder“.

31. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 238 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23580, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Vabrikuväljak 2, KÜ 20401:001:0289) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kalevivabriku elamu“.

32. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 237 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23579, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Vabrikuväljak 2, KÜ 20401:001:0289) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kalevivabriku elamu“.

33. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 236 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23578, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Vabaduse tn 3, KÜ 37101:006:0028) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

34. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 226 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23569, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Kalda tn 3, KÜ 37101:006:0161) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

35. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 225 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23568, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Kabeli tn 3, KÜ 37101:012:0136) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Palvemaja“.

36. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 224 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23567, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Hiiu tn 1, KÜ 37101:006:0013) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kärdla tuletõrjedepoo abihoone“.

37. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 223 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23565, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Hiiu tn 1, KÜ 37101:006:0013) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kärdla tuletõrjedepoo“.

38.Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 235 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23577, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Uus tn 4, KÜ 37101:006:0036) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kärdla algkooli hoone“.

39. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 231 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23572, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Sadama tn 11, KÜ 37101:006:0021) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kärdla tütarlastekooli hoone“.

40. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 256 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23597, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kuri küla, Kuri kool, KÜ 63901:001:0141) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kuri õigeusu kihelkonnakooli hoone“.

41. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 195 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23538, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Taterma küla, Sirelituka, KÜ 36801:001:0325) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kuriste õigeusu kihelkonnakooli hoone“.

42. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 192 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23535, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kogri küla, Kooli, KÜ 36803:001:0068) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vaku algkooli hoone“.

43. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 8 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 23352, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Leisu küla, Algkooli, KÜ 17501:002:0870) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Leisu algkooli hoone“.

44. Muudan kultuuriministri 10.09.1999 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 20 punkti 13 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 22278, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõpu küla, Kõpu kalmistu, KÜ 20401:001:0058) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kõpu õigeusu kalmistu“.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

Mälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail. Maa-alalised mälestised, nagu näiteks park, kirikuaed või kalmistu on terviklik kooslus, mille väärtusliku ansambli/keskkonna lahutamatuks osaks on seal asuvad ajaloolised rajatised, haljastuselemendid, struktuur ja arhitektuursed väikevormid (näiteks piirdemüür, värav, paviljon, kabel ja ajaloolised hauatähised).

Muinsuskaitseamet kogus kokku Hiiumaal asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist, aga ka arhiiviallikaid, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni.

Ülevaatuse tulemusena leiti, et 82 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Nendest 72 on kunstimälestised, peamiselt kirikutes asuvad hauaplaadid ja kirikuaias paiknevad ristid. Ehitismälestisi on 10, peamiselt kirikuaia piirdemüürid ja kabelid. Käskkirjas nimetatud Hiiu maakonnas asuvad mälestised on tunnistatud kultuurimälestisteks aastatel 1997–2004. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad detailid või rajatised. Näiteks on kinnismälestise „Pühalepa kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 22293) lahutamatuks osaks „Pühalepa kirikuaia piirdemüür“ (kultuurimälestiste registri nr 23620) ja see jääb mälestise „Pühalepa kirikuaed“ osaks.

Kuivõrd käskkirjas nimetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist mõju mälestiste kaitse korraldusele. Muudatus on tehniline ning sellega väheneb mälestiste arv kultuurimälestiste registris. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse jätkub senises ulatuses.

Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, mille lahutamatu osa see mälestis on.

Lisaks parandatakse ja ühtlustatakse kinnismälestiste nimekujusid. Kultuuri­mälestise nimetuste kontrollimise käigus tuvastati nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Juhul, kui on mälestise nimetuses ära toodud hoone aadress, siis on see otstarbekas eemaldada, kuna aadress võib ajas muutuda. Näiteks muudetakse ehitismälestis „Elamu Kärdlas Kalda 3“ nimetust ja uus nimetus on „Elamu“ (kultuurimälestiste registri nr 23569, asukoht Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Kalda tn 3). Kokku täpsustatakse 22 kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit.

Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine ja nimetuse muudatused hõlmavad 58 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse või nimetust täpsustatakse. Mälestiste omanikele selle muudatusega täiendavaid negatiivseid mõjusid ei kaasne. Mälestise käsitlus muutub selgemaks. Hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega ja mälestiste lahutamatute osade osas ei pea eraldi silmas pidama ja arvestama tööde ja tegevuste planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail või rajatis on eraldi kaitse all ja milline ei ole ning kas töödes tuleb või ei tule arvestada samal ajal nii vallas- kui ka kinnismälestisele kehtivaid nõudeid. Mõnevõrra väheneb mälestise omanike halduskoormus ning Muinsuskaitseameti töökoormus.

Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja nimetuste muutmise menetluse ning edastas 24.04.2024 eelnõu tutvumiseks Hiiu maavalitsusele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 09.05.2024. Eelnõule laekus kaks arvamust. Keskkonnaamet esitas 08.05.2024 e-kirjaga kolm tehnilist tähelepanekut. Muinsuskaitseamet arvestas tähelepanekutega ja korrigeeris eelnõud. Haridus-ja Teadusministeerium kooskõlastas 14.05.2024 saadetud kirjaga eelnõu märkusteta. Muinsuskaitse Nõukogu tutvus ja nõustus eelnõuga 04.06.2024 toimunud koosolekul.