1. Kinnitada Põllumajandusministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1994. a. määrus nr. 488 "Põllumajandusministeeriumi põhimääruse kinnitamine" (RT I 1995, 9, 72).
Välisminister peaministri ülesannetes Siim KALLAS
Põllumajandusminister Ilmar MÄNDMETS
Riigisekretär Uno VEERING
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
12. novembri 1996. a.
määrusega nr. 282
Põllumajandusministeeriumi põhimäärus
I. ÜLDSÄTTED
1. Põllumajandusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.
2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.
4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress
on Lai 39/41, EE0100 Tallinn.
II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED
6. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi põllumajanduse arengukavade koostamine ja elluviimine ning vastavate abinõude ellurakendamine, põllumajandussaaduste töötlemise ja põllumajanduse turukorralduse, teravilja kõrgpaljundusseemne ja toiduteravilja riigireservialase tegevuse korraldamine, toidukontroll ja -järelevalve, taimekaitse, veterinaaria, tõu- ja sordiaretuse, maaparanduse, põllumajandusteaduse, -hariduse ja -koolituse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
7. Oma ülesannete täitmiseks ministeerium:
1) prognoosib põllumajandusliku tootmise mahtusid ning lähtudes siseturu vajadustest (elanikkonna toiduainetega varustatus) ja välisturu võimalustest, kujundab oma valitsemisalas oleva tootmise ratsionaalset ülesehitust;
2) kavandab koos teiste valitsusasutustega riiklikke investeeringuid; määrab kindlaks põllumajandusele eraldatavate riiklike vahendite kasutamise korra ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise; töötab välja või osaleb põllumajanduslikku tootmist puudutava maksu-, krediidi-, hinna-, tulu- ja tollipoliitika väljatöötamisel; analüüsib põllumajandustootjate finantsmajanduslikku olukorda ja prognoosib nende arengut;
3) osaleb põllumajandusalase statistilise aruandluse ja põllumajandusliku monitooringu ning informatsioonisüsteemi väljatöötamisel;
4) aitab kaasa talude ja ühistegevuse taastamisele ning külade sotsiaalsele arengule, asundustegevuse laiendamisele ning tootmisstruktuuride ratsionaalsemale ja efektiivsemale kasutamisele; soodustab maamajanduslikuks tootmiseks sobiva maa, metsa ja teiste loodusressursside säästlikku kasutamist ja koordineerib kooskõlas ühtse metsanduspoliitikaga põllumajandusliku tootmisega seotud erametsandust, osaleb riigi regionaalpoliitika väljatöötamisel ja ellurakendamisel;
5) koordineerib põllumajanduslikke teadusuuringuid ja katsetöid; korraldab teaduslik-tehnilise informatsiooni kogumist ja levitamist ning vastavate registrite ja andmepankade moodustamist ja kasutamist; arendab ja suunab nõuandeteenistust;
6) koordineerib ja korraldab põllumajandusalast kõrg-, keskeri- ja kutseharidust ning täiendkoolitust ja ümberõpet ministeeriumile pandud ülesannete piires;
7) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas välissuhtlemise seadusega kehtestatud korras;
8) koordineerib oma valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste rahvusvahelist koostööd;
9) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande, tagab riigieelarvevahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise;
10) vaatab läbi oma valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel;
11) kontrollib ja analüüsib valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste finantsmajanduslikku olukorda ning riigieelarvest eraldatud investeeringute kasutamist;
12) moodustab ministeeriumi hallatavaid riigiasutusi, korraldab neid ümber ja lõpetab nende tegevuse, kui seadusega või selle alusel ei ole sätestatud teisiti;
13) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel;
14) abistab teisi ministeeriume ja kohalikke omavalitsusi oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel ning teeb nendega koostööd;
15) valitseb ministeeriumile valitseda antud riigivara ning tagab selle säilimise ja otstarbeka kasutamise riigivaraseadusega või selle alusel kehtestatud korras;
16) töötab välja ministeeriumi valitsemisala reguleerivate õigusaktide eelnõusid ning vastutab nende rakendatavuse ja vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele;
17) sooritab õigustoiminguid oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja täitmiseks;
18) täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.
III. PÕLLUMAJANDUSMINISTER
8. Ministeeriumi juhib põllumajandusminister (edaspidi minister).
9. Minister:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele asutustele või ametnikele;
4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ministeeriumi kantslerile;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorid, ministeeriumi asekantsleri, ministeeriumi osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, kantsleri ettepanekul sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
7) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;
8) kinnitab ministeeriumi ametnike ja abiteenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;
9) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning hallatavate riigiasutuste juhtidelt;
10) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra;
11) võib moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töögruppe ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra;
12) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole sätestatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega;
13) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
14) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
15) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi ning vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest riigivaraseadusega või selle alusel kehtestatud korras;
16) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise;
17) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;
18) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja;
19) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
20) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.
10. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele.
11. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.
IV. KANTSLER
12. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.
13. Kantsler:
1) juhib vahetult asekantsleri tööd; juhib vahetult osakonnajuhatajate kaudu ökonoomikaosakonna, maamajandusosakonna, veterinaaria- ja toiduosakonna, juriidilise osakonna, üldosakonna ja kantslerile alluvate nõunike tööd; juhib asekantsleri kaudu välissuhete osakonna, teaduse ja koolituse osakonna, regionaalse arengu osakonna ja ministeeriumi pressitalituse tööd;
2) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
7) sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;
8) kinnitab vastavalt osakondade põhimäärustele ja osakondade juhatajate ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
9) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires;
10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku;
11) pärib aru ministeeriumi osakondade juhatajatelt, valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ja teeb ministrile ettepanekuid neile ergutuste kohaldamiseks või distsiplinaarkaristuste määramiseks;
12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra või teeb ministrile ettepaneku vastava korra kehtestamiseks;
13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks;
14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
15) korraldab ministeeriumi osakondade, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;
16) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires;
17) täidab muid ministri poolt antud ülesandeid.
14. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi töötajate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, osakondade töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks.
15. Ministeeriumi osakondade juhtimisel annab ministeeriumi kantsler osakondade juhatajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja kantakse dokumendiregistrisse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.
16. Ministeeriumi kantsleri ja asekantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ja asekantsleri ülesanded ühele osakonnajuhatajatest või ministeeriumi nõunikest.
V. ASEKANTSLER
17. Ministeeriumi koosseisus on asekantsleri ametikoht.
18. Asekantsler:
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu välissuhete osakonna, teaduse ja koolituse osakonna ning regionaalse arengu osakonna ja ministeeriumi pressitalituse tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajatele ergutuste kohaldamiseks või distsiplinaarkaristuste määramiseks;
3) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
4) esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires;
5) asendab kantslerit viimase äraolekul;
6) koordineerib Euroopa Liiduga ühinemiseks tehtavat tööd;
7) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle;
8) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.
19. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle alluvate osakondade juhatajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras.
VI. OSAKONNAJUHATAJA
20. Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise;
2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest;
3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;
4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
5) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele osakondadele;
7) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt osakondadelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;
8) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, osakonna teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;
9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
10) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks;
11) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
12) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
13) osakonnajuhatajat asendab tema äraolekul osakonnajuhataja asetäitja või osakonnajuhataja poolt esitatud ning kantsleri poolt kinnitatud osakonna ametnik.
21. Ministeeriumi osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.
22. Osakonna koosseisu kuuluva talituse ja büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses.
VII. OSAKOND
23. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
24. Ministeeriumi osakonnad on:
1) ökonoomika osakond - koostab ministeeriumi eelarve eelnõu ja korraldab selle täitmist; kavandab põllumajanduse eelarve kulud ja määrab kindlaks maamajanduse finantseerimise; osaleb maamajandust puudutava maksu-, krediidi-, hinna-, tulu-, kaubandus- ja tururegulatsiooni- ning tollipoliitika väljatöötamisel; osaleb maamajanduse statistilise, ökonoomilise, raamatupidamisaruandluse, toiduainete turuinfo- ja analüüsisüsteemi ning maamajanduse monitooringu ning info- ja infoanalüüsisüsteemi väljatöötamisel; analüüsib põllumajandustootjate ja -töötlejate ning kaubanduse majandussuhteid, finantsmajanduslikku olukorda ja prognoosib nende arengut;
2) raamatupidamise osakond - korraldab ministeeriumi ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste raamatupidamist ja aruandlust; teostab kontrolli majandusressursside sihipärase, efektiivse ja ökonoomse kasutamise üle;
3) juriidiline osakond - koordineerib ministeeriumi valitsemisala reguleerivate õigusaktide väljatöötamist; kontrollib ja tagab õigusaktide täitmist ning seaduslikkust ministeeriumi valitsemisalas; jälgib ministeeriumist väljasaadetavate õigusaktide eelnõude ja ministri õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele; nõustab õigusalastes küsimustes ministeeriumi juhtkonda; koordineerib personali- ja riigivara valitsemise alast tööd;
4) regionaalse arengu osakond - teostab riiklikust maaelu ja maamajanduse arengustrateegiast lähtuvalt regioonide, maaettevõtluse, maapiirkondade infrastruktuuri, põllumajanduse, erametsanduse ja ühistegevuse arendamise poliitikat;
5) välissuhete osakond - koordineerib põllumajandusalast koostööd teiste riikide valitsusasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; korraldab vastavat koostööd välissaatkondade ja Eesti saatkondadega välisriikides; osaleb riikidevaheliste kokkulepete ja koostööprojektide põllumajandusosa ettevalmistamisel ja koordineerimisel; koordineerib välissuhetealast koostööd põllumajanduse valdkonnas Eesti valitsusasutuste, maavalitsuste ja muude organisatsioonidega; valmistab ette ja organiseerib Eesti põllumajanduse Euroopa Liitu integreerimise ja sellega ühinemise protsessi;
6) teadus ja koolitusosakond - koordineerib põllumajanduslikke teadusuuringuid ja katseid; korraldab põllumajandusteadust, -haridust ja -koolitust; koordineerib põllumajandushariduse ja nõuandeteenistuse süsteemi; töötab välja seda valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõud;
7) maamajandusosakond - töötab välja ja analüüsib põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise arengusuundi, arengukavasid ja riiklikke programme ning koordineerib nende rakendamist; korraldab teravilja kõrgpaljundusseemne ja teravilja riigireservi alast tegevust; koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust taimekaitse, veterinaaria, tõu- ja sordiaretuse, kõrgpaljundusseemne ja teravilja riigireservi ning maaparanduse alal; töötab välja seda valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõud;
8) veterinaaria- ja toiduosakond - kavandab ja analüüsib veterinaaria, toidu- ja toitumisolukorda riigis ning töötab selle alusel välja vastavad strateegilised ettepanekud; korraldab toidu kvaliteedi ja ohutuse järelevalvet; töötab välja laborisüsteemi ja koordineerib selle tööd; nõustab toidukvaliteeti ja -ohutust sertifitseerivaid ja katsetavaid asutusi, töötab välja toitumisalaseid seireprogramme ja korraldab nende realiseerimist; töötab välja veterinaaria, toidu- ja toidukäitlemisalaste õigusaktide eelnõusid;
9) üldosakond - korraldab ministeeriumi asjaajamist; tagab selle korrektse, täpse ja õigeaegse täitmise; korraldab ministeeriumi dokumentide säilitamist ja ettevalmistamist arhiivi üleandmiseks; korraldab ministri poole pöörduvate isikute vastuvõtmist ning vastamist nende avaldustele ja märgukirjadele; suunab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste asjaajamist; koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste infotehnoloogiaalast tööd; korraldab ministeeriumi bilansis oleva riigivara majandamist; teenindab ministeeriumi majanduslikult ja tehniliselt.
25. Osakonnal võib olla oma plank ja oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.
26. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi olevad ministri ja ministeeriumi nõunikud, kelle ülesanded ja alluvus määratakse ministri poolt kinnitatavas ametijuhendis.
VIII. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID,
NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD
27. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti.
28. Kantsler võib ministeeriumi osakondade töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone, kui seadusest ei tulene teisiti.
29. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav osakond.
30. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja.
31. Komisjoni teenindav osakond tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.
32. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul.
33. Komisjoni liikmeteks võib määrata ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.
34. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta osakondade põhiülesannete täitmist.
35. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.
36. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi osakondade ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.
37. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu.
38. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad ka teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.
39. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister.
40. Ministri ja kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest.
IX. MINISTEERIUMI SÜMBOLID
41. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM".
42. Ministeeriumil on oma embleem, mis kujutab endast ringi sees asuvat stiliseeritud viljapead. Embleem registreeritakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
43. Ministeeriumi embleemi kasutatakse ministeeriumi uksesildil, kirjaplankide tausttrükina, töötõenditel, külaliskaartidel ja muudel ministeeriumi trükistel ning suveniiridel.
44. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ja kantsleri kirjaplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler ja asekantsler.
45. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele.
X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE
46. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras.
47. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile (või ka osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.
48. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.
Põllumajandusminister Ilmar MÄNDMETS
]]>