Võttes aluseks Harju maavanema 19. aprilli 1999. a korralduse nr 1682 „Harju maakonnaplaneeringu I etapp“, Kuusalu Vallavolikogu 19. detsembri 2001. a otsuse nr 68 „Kuusalu valla üldplaneering“ ning Vabariigi Valitsuse 23 oktoobri 2001. a korralduse nr 713‑k „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“, kehtestas Kuusalu Vallavolikogu 31. augusti 2004. a otsusega nr 45 detailplaneeringu (koostaja AS K&H, töö nr 02 DP 45, edaspidi detailplaneering). Kehtestatud detailplaneeringu järgi oli Kuulsalu vallas Suru, Pala, Tõerska ning Kolgu külasse rajatava keskpolügooni maa-ala ca 120 km2, suletaval alal asus 135 erakinnistut. Kinnistute omanikega on peetud läbirääkimisi alates 2001. aastast ning praeguseks on Kaitseministeerium omandanud neist 124 kinnistut ligikaudse kogupindalaga 2300 ha ja ligikaudse kogumaksumusega 4,4 miljonit eurot. Korralduse kehtestamise ajaks on selgunud, et eelnimetatud 135-st eraomandis olevast kinnistust ei pea Kaitseministeerium sundvõõrandama 9 kinnistut, kuna need asuvad harjutusvälja suletavast alast väljaspool ning seetõttu jäetakse need senistele omanikele. Kuigi ülejäänud 2 kinnistu omanikega on peetud läbirääkimisi ja kirjavahetust, ei ole õnnestunud sõlmida kokkulepet Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru külas asuva Pikakäänu kinnistu (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr 1316602, katastritunnus 35206:002:0750, sihtotstarve 75% riigikaitsemaa, 25% maatulundusmaa), millest rajatava keskpolügooni tarbeks on vaja sundvõõrandada 11,8 ha suurune osa, omanikuga ning Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru külas asuva Mikupõllu I kinnistu (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr 1381502, katastritunnus 35206:002:0610, sihtotstarve 75% riigikaitsemaa, 25% maatulundusmaa) kaasomanikega. 5. oktoobri 2010. a kirjadega nr 12.5-3/4100 ja nr 12.5-3/4101 esitas Kaitseministeerium kooskõlas kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (edaspidi KASVS) § 10 lõikega 3 Mikupõllu I kinnisasja kaasomanikele ja Pikakäänu kinnisasja omanikule teate sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta. Nimetatud teadet sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta ei saanud kätte Mikupõllu I kinnistu üks kaasomanikest L. T., millest tulenevalt avaldati teade 11. novembri 2010. a Eesti Päevalehes. Vastuseks teatele sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta esitas R. T. 20. oktoobril 2010. a kirjalikult kinnistu omaniku seisukohad ning nende põhjendused. Mikupõllu I kinnistu kaasomanik L. T. kinnitas 21. märtsi 2011. a e-kirjaga oma nõusolekut kõnealuste seisukohtadega.
Kaitseministeeriumi teatele sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta Pikakäänu kinnistu omanik vastuväiteid ei esitanud.
Kinnistusraamatus puuduvad märked Mikupõllu I kinnistut ja Pikakäänu kinnistut koormavate piiratud asjaõiguste kohta.
2. ÄRAKUULAMINE
Sundvõõrandatava Pikakäänu kinnistu osa omanikule ja Mikupõllu I kinnistu kaasomanikele on esitatud korduvalt ettepanekuid eelnimetatud kinnistu osa ja kinnistu võõrandamiseks poolte kokkuleppel, vältimaks sundvõõrandamismenetlust, kuid kokkulepet ei ole saavutatud. Samuti on sundvõõrandatavate kinnistute omanikke informeeritud kavatsusest algatada sundvõõrandamine, et omandada Kaitseväe keskpolügooni rajamiseks vajalikud kinnistud.
1) Mikupõllu I kinnistu
Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2001. a korraldusest nr 713‑k „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“ ning kehtestatud detailplaneeringust, tellis Kaitseministeerium OÜ-lt Baltic Real Estate eksperdihinnangu Mikupõllu I kinnistu turuväärtuse leidmiseks. OÜ Baltic Real Estate eksperdihinnangu nr 406 HS alusel oli kinnistu turuväärtus seisuga 21. märts 2006. a 480 000 krooni. Nimetatud eksperdihinnangu alusel tegi Kaitseministeerium 28. aprilli 2006. a kirjaga nr 12.1.-1.3063 kinnistu kaasomanikele ostupakkumise hinnaga 480 000 krooni.
5. juulil 2006. a vastas Kaitseministeeriumi ostupakkumisele e-kirjaga kinnistu kaasomanik L. T., kes teatas, et ei ole nõus pakutava hinnaga maad võõrandama ning püüab igati vastu seista maa võõrandamisele. Samuti teatas ta, et on nõus kaaluma maatüki asendamist mõnes teises piirkonnas asuva maatükiga. 11. detsembril 2006. a vastas Kaitseministeeriumi ostupakkumisele kinnistu teine kaasomanik R. T., kes teatas, et on nõus kinnistut võõrandama hinnaga 600 000 krooni.
13. detsembril 2006. a tegi L. T. e-kirjaga Kaitseministeeriumile ettepaneku võõrandada kinnistu hinnaga 720 000 krooni. Nimetatud hinna aluseks pakkus L. T. analoogsete müügis olevate maatükkide hinnad teistes Eesti piirkondades. Samuti viitas L. T. vajadusele tellida uus eksperdihinnang. Läbirääkimiste käigus pidas Kaitseministeerium põhjendatuks suurendada eksperdihinnangus nimetatud summat 550 000 kroonini, millest aga kinnistu kaasomanikud keeldusid.
Võttes arvesse L. T. ettepanekut, tellis Kaitseministeerium jaanuaris 2007 Mikupõllu I kinnistu turuväärtuse määramiseks maaüksuse hindamise OÜ-lt Kinnisvaraekspert, kes määras kinnistu turuväärtuseks 14. veebruari 2007. a seisuga 110 000 krooni. Tulenevalt kinnisvaraturul toimunud hinnalangusest ning veendumaks, et algsest eksperdihinnangust oluliselt madalam hind on reaalset kinnisvaraturu olukorda kajastav, tellis Kaitseministeerium eksperdihinnangu Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ-lt (eksperdihinnang nr 1358/078). Nimetatud eksperdihinnang määras Mikupõllu I kinnistu turuväärtuseks seisuga 3. juuli 2008. a 220 000 krooni, mille alusel tehti 18. novembri 2008. a kirjaga nr 12.5.-3./4113 kinnistu kaasomanikele kinnistu ostupakkumine.
Ostupakkumisele vastas 16. detsembril 2008. a L. T., kes teatas, et peab kinnistu väärtuseks 420 000–560 000 krooni. Samuti viidati kinnistu lisaväärtustele ning asjaolule, et Eesti Vabariik ei peaks mõnesaja tuhande krooni säästmiseks suruma peale ebaõiglast tehingut. Kaitseministeerium vastas (telefoni teel), et ei pea võimalikuks tasuda kinnistu eest kinnistu reaalsest väärtusest oluliselt suuremat summat, kuna sellisel juhul ei ole tegemist õiglase väärtusega.
Vastu tulles kinnistu kaasomanike soovidele, tellis Kaitseministeerium mais 2010 uue eksperdihinnangu Mikupõllu I kinnistu turuväärtuse leidmiseks, et teha kinnistu kaasomanikele õiglane pakkumine. Eksperdihinnangu koostajaks oli 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ (eksperdihinnang nr 0921/0510H) ning kinnistu turuväärtuseks märgiti 115 000 krooni. Kaitseministeerium tegi 18. juuni 2010. a kirjaga nr 12.5-3/2584 eksperdihinnangus nimetatud summaga kinnistu kaasomanikele ostupakkumise. Ostupakkumisele vastas 15. juulil 2010. a L. T., kes seadis kahtluse alla eksperdihinnangu koostajate pädevuse. L. T. tegi ettepaneku kinnistu hinna määramisel lähtuda mitte eksperdihinnangutest ja turuväärtusest, vaid leida kokkuleppesumma, mis ei pea olema faktidega põhjendatud. Samas on Kaitseministeeriumi esindajad korduvalt selgitanud, mille alusel on võimalik Kaitseministeeriumil hinnapakkumisi koostada ning millistest põhimõtetest peab lähtuma tehingutes riigi varaga.
Tulenevalt kinnisvaraturul valitsevast olukorrast ning kaasomanike korduvatest kinnitustest telefonivestlustes, et varem Kaitseministeeriumile esitatud nõudmistest ei taganeta, loobus Kaitseministeerium edasistest läbirääkimistest ning edastas 5. oktoobri 2010. a kirjaga nr 12.5-3/4100 teate Mikupõllu I kinnistu kaasomanikele, et kuna läbirääkimised kinnistu võõrandamiseks Kaitseministeeriumile ei ole andnud soovitud tulemust, loeb Kaitseministeerium läbirääkimised lõppenuks, ning esitab taotluse kinnisasja sundvõõrandamiseks KASVSi § 3 lõike 1 punkti 153 alusel riigikaitselise objekti rajamiseks.
Vastuseks teatele sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta esitas R. T. 20. oktoobril 2010. a e-kirjaga kinnistu omaniku seisukohad ning nende põhjendused. R. T. toob välja, et kinnistu eest tuleks maksta 2006. aastal pakutud hinda, omandi kasutamine on olnud alates 2001. aastast piiratud ning et samas piirkonnas teiste kinnistute eest makstavat hüvitise suurust on tõstetud. Mikupõllu I kinnistu kaasomanik L. T. nõustus 21. märtsi 2011. a e-kirjaga kõnealuste seisukohtadega ning lisas, et peab läbirääkimiste lõppemises süüdlaseks Kaitseministeeriumi.
Kaitseministeeriumi esindajad on kinnisasja kaasomanikele selgitanud, miks ei saa arvestada R. T. 20. oktoobri 2010. a kirjas esitatud seisukohti. R. T. kirjas toodud summa maksmine ei ole praegu põhjendatud, kuna see hind kajastas kinnisasja turuväärtust 2006. aastal. Kinnisasja õiglane hind on hind, mida kinnistu eest, koos kinnistul asuvate päraldiste, oluliste osade ning viljadega, ollakse võõrandamise hetkel nõus tasuma. Kinnisvara hindamise eksperdid on 2010. aastal määranud sama piirkonna analoogsete kinnistute reaalselt toimunud tehingute võrdlemise meetodil kinnistu väärtuseks 115 000 krooni.
Kaitseministeerium on nõus väitega, et omandi kasutamine on olnud piiratud, kuna kinnistul viibivate inimeste ohutust silmas pidades ja võimaliku materiaalse kahju tekkimise vältimiseks on Kaitsevägi palunud kinnistul viibimised ning seal teostatavad tööd kooskõlastada Kaitseväe Keskpolügooniga. Mikupõllu I kasutamine metsamajanduslikul või muul eesmärgil on olnud võimalik. Ei vasta tõele, et analoogsete, samas piirkonnas paiknevate kinnistute väärtus on oluliselt suurem, kui Kaitseministeerium pakub Mikupõllu I kinnistu eest. Kõnealuse kinnistu väärtused on määranud kinnisvara hindamisega tegelevad eksperdid. Koostatud eksperdihinnangud põhinevad analoogsete, samas piirkonnas paiknevate kinnistutega teostatud tehingute võrdlusmeetodil. Lisaks eelnevale on Kaitseministeerium teinud kinnistu kaasomanikele ettepaneku omanikepoolse eksperdihinnangu tellimiseks, aga kaasomanikud ei ole seda teinud või ei ole Kaitseministeeriumile selliseid eksperdihinnanguid esitanud.
Kaitseministeeriumi 25. aprilli 2012. a kirjaga nr 12.5-3/12/1659 edastati Mikupõllu I kinnistu kaasomanikele arvamuse avaldamiseks kõnealuse kinnistu sundvõõrandamiseks koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu. Olles tutvunud edastatud dokumentidega, teatas R. T., et Mikupõllu I kinnistu kaasomanikud on seisukohal, et Kaitseministeerium on tekitanud kinnistu omanikele kahju ning et kaasomanikud jäävad oma 20. oktoobril 2010. a esitatud seisukohtade juurde.
2) Pikakäänu kinnistu
Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2001. a korraldusest nr 713‑k „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“ ning kehtestatud detailplaneeringust ja asjaolust, et kõnealune kinnistu on kaetud kasvava metsaga ja hoonestus puudub, tellis Kaitseministeerium kaitseministri 2. mai 2005. a käskkirjaga nr 139 kinnitatud „Maaüksuste ja nendel paiknevate metsade hariliku väärtuse hindamismetoodika Kaitseministeeriumi valitsemisalas“ alusel Pikakäänu kinnistu väärtuse määramiseks eksperdihinnangu Metsanõustamise OÜ-lt. Kõnealusel eksperdihinnangul märgiti kogu kinnistu väärtuseks takseerandmete alusel seisuga 3. november 2005. a 677 428 krooni. Tuginedes hindamisakti andmetele tegi Kaitseministeerium 9. novembri 2005. a kirjaga nr 12.1.-1./8357 kinnistu omanikule E. T-le Pikakäänu kinnistu ostuettepaneku hinnaga 677 428 krooni.
Ostupakkumisele vastas 15. novembril 2005. a E. T. esindaja osaühing Advokaadibüroo Concordia Ott Saame isikus. Vastuses seatakse kahtluse alla hindamismetoodika õiglus ja lükatakse tagasi Kaitseministeeriumi pakkumine, samuti antakse teada, et E. T. on nõus kinnistu Kaitseministeeriumile võõrandama hinnaga 5 000 000 krooni, millest tuleks tasuda 2 500 000 krooni kohe ning 2 500 000 krooni kolme aasta jooksul.
29. detsembri 2005. a kirjaga nr 12.1.-1./8357 edastas Kaitseministeerium osaühingule Advokaadibüroo Concordia hindamismetoodika ning kinnistu hindamisakti koopia.
17. mail 2007. a tellis Pikakäänu kinnistu omanik eksperdihinnangu OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroolt, kuid teatas suuliselt, et ei ole kinnistu müümisest, eksperdihinnangus märgitud summa (turuväärtus 17. mai 2007. a seisuga 1 540 000 krooni) eest, huvitatud.
Kaitseministeerium tellis täiendava eksperdihinnangu Metsanõustamise OÜ-lt, kes määras kinnistu väärtuseks metsamaterjali juurdekasvust lähtudes 1 291 474 krooni. Kaitseministeerium edastas 27. novembri 2007. a kirjaga nr 12.5.-3./8800 E. T-le ostupakkumise hinnaga 1 291 474 krooni, millele vastuseks teatas kinnistu omanik telefoni teel, et ta ei ole endiselt kinnistu müümisest huvitatud.
Metsamaterjali turuhindade muutusi arvesse võttes koostati kaitseministri 2. mai 2005. a käskkirjaga nr 139 kinnitatud „Maaüksuste ja nendel paiknevate metsade hariliku väärtuse hindamismetoodika Kaitseministeeriumi valitsemisalas“ alusel Pikakäänu kinnistu väärtuse määramiseks eksperdihinnang 8. veebruaril 2008. a. Kõnealusel eksperdihinnangul märgiti tervikliku kinnistu võõrandamise väärtuseks takseerandmete alusel seisuga 8. veebruar 2008. a 1 414 850 krooni. Kirjeldatud eksperdihinnangu alusel tehti hinnapakkumine ka E. T-le, kes lükkas ettepaneku tagasi. Vestluses Kaitseministeeriumi esindajaga lepiti kokku, et Kaitseministeerium on nõus võõrandama ka ainult 11,8 ha suuruse osa, ning omanik nõustus mainitud ettepanekut kaaluma.
14. juunil 2010. a tegi Kaitseministeerium E. T-le ettepaneku võõrandada keskpolügooni territooriumil Suru külas asuvast Pikakäänu kinnistust Suru laskeväljal paiknev 11,8 ha suurune osa hinnaga 570 523 krooni (hinnang koostatud 31. juunil 2010. a). Kinnistu müümisel tervikuna on kinnistu hind 1 051 417 krooni (hinnang koostatud 9. juunil 2010. a). Hinnad on määratud kaitseministri 2. mai 2005. a käskkirjaga nr 139 kinnitatud „Maaüksuste ja nendel paiknevate metsade hariliku väärtuse hindamismetoodika Kaitseministeeriumi valitsemisalas“ alusel.
Kuna kõik Pikakäänu kinnistu ja kinnistu osa ostupakkumised on omanik tagasi lükanud, viidates pakkumiste ebaõiglusele ning huvi puudumisele kinnistu võõrandamiseks, teatas Kaitseministeerium E. T-le 5. oktoobri 2010. a kirjaga nr 12.5-3/4101, et läbirääkimised Pikakäänu kinnistu osa võõrandamiseks Kaitseministeeriumile ei ole andnud soovitud tulemust, Kaitseministeerium loeb läbirääkimised lõppenuks ning esitab taotluse kinnisasja osa sundvõõrandamiseks KASVSi § 3 lõike 1 punkti 153 alusel riigikaitselise objekti rajamiseks. Nimetatud kirjale E. T. ei vastanud ning kinnistu omaniku seisukohti ja vastuväiteid kinnistu osa sundvõõrandamise kohta ei esitanud.
Kaitseministeerium edastas 25. aprilli 2012. a kirjaga nr 12.5-3/12/1659 E. T-le arvamuse avaldamiseks kinnistu osa sundvõõrandamiseks koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu. E. T. kinnistu omaniku seisukohti ning vastuväiteid kinnistu osa sundvõõrandamise kohta ei esitanud.
3. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED
KASVSi § 3 lõike 1 punkti 153 alusel võib kinnisasja üldistes huvides sundvõõrandada riigikaitseliste objektide rajamiseks või laiendamiseks. Sama seaduse § 3 lõike 3 järgi ei ole sundvõõrandamine lubatud, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta. Korralduse punktis 4 nimetatud kinnistute omandamiseta ei ole võimalik Kaitseväe keskpolügooni lõpuni välja arendada, samuti ei ole võimalik seda kasutada ning tagada keskpolügooni territooriumil inimeste ohutus.
Kaitseväe keskpolügoon rajatakse Kuusalu Vallavolikogu 31. augusti 2004. a otsusega nr 45 kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringus piiritletud territoorium suletakse Kaitseväe väljaõppe läbiviimise ajaks ning ohutuse tagamiseks piiratakse tsiviilisikute pääs territooriumile. Detailplaneeringu kohaselt ei ole Kaitseväe keskpolügooni võimalik rajada ilma eraomandis olevat kinnisasja ja kinnisasja osa omandamata.
Relvaseaduse § 85 lõike 1 kohaselt on Kaitseväe harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat.
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a korraldusega nr 316-k moodustatud Kaitseväe Keskpolügoon on kaitsejõudude suurim ja olulisim harjutusväli, mis võimaldab läbi viia õppe- ja lahinglaskmisi regioonis paiknevatel üksustel ning õppe- ja lahinglaskmisi spetsiifilistest relvasüsteemidest üle Eesti paiknevatel üksustel, läbi viia suurte kontingentide väljaõpet (tulevikus kuni pataljon), ühendrelvaliigi põhist väljaõpet ja rahvusvahelisi õppuseid Eestis ning katsetada relvi ja tehnikat.
Kaitseväe Keskpolügooni arendamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse kinnitatud sõjalise kaitse arengukava 2009–2018 ja kaitseministri kinnitatud sõjalise kaitse tegevuskava 2011–2014 eesmärkidest.
Võttes arvesse riigikaitseliste objektide rajamise või laiendamise vajalikkust ja tähtsust, on täidetud KASVSist tulenevad sundvõõrandamise lubatavuse eeldused, millest tulenevalt sundvõõrandada alljärgnev kinnisasi ja kinnisasja osa:
1) kaasomandina R. T-le 1/2 suuruses mõttelises osas ja L. T-le 1/2 suuruses mõttelises osas kuuluv, Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru külas asuv Mikupõllu I kinnisasi (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr 1381502, katastritunnus 35206:002:0610). Kinnisasi paikneb Kalajärve meeskonnarelvade ja haubitsate laskmiste tulepositsioonide ohualas. Õppuste ja laskmiste ajal tuleb ohuala sulgeda ja ligipääs alale on keelatud (teoreetiline võimalus füüsiliste kahjustuste tekkimiseks). Peale selle piirneb kinnisasi rekonstrueeritava ratassõidukite tee ja rajatava soomustehnika (sh roomikutega) teega. Kinnisasi sobib taktikaliste harjutuste (liikumised ja laskmised imitatsioonivahendite kasutamisega) korraldamise kohaks. Kinnisasja kaasomanikega kasutuslepingut sõlmida ei ole võimalik, kuna kinnistul asuvat elamut ja abihooneid ei saa edaspidi kasutada senisel otstarbel. Samuti on piiratud võimalik metsamajandamine, sest metsa on kinnisasjal võrdlemisi vähe ja õppuste ajal kinnisasjale ei pääse. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 3.4 kohaselt ei ole lubatud jätta Mikupõllu I kinnisasja eraomandisse, kuna kinnisasi jääb olulise sõjalise objekti (Kalajärve meeskonnarelvade tulepositsioonid ja harjutusvälja põhjaservas asuvad haubitsate tulepositsioonid) territooriumile. Kaitseministeerium taotleb Mikupõllu I kinnisasja sundvõõrandamist koos kinnisasja päraldiste, oluliste osade ning viljadega;
2) E- T-le kuuluvast, Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru külas asuvast Pikakäänu kinnisasjast (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr 1316602, katastritunnus 35206:002:0750) 11,8 ha suurune osa. Pikakäänu kinnisasjast 11,8 ha suurune osa on nii planeeritaval Suru laskeväljal kui ka olemasolevate või rajatavate väljaõppeehitiste ohualal, mis õppuste ja laskmiste ajal tuleb sulgeda ja kuhu ligipääs on keelatud (teoreetiline võimalus füüsiliste kahjustuste tekkimiseks). Kinnisasja omanikuga kasutuslepingut sõlmida ei ole võimalik, sest laskeväljale jääval osal ei lubata metsa majandada, kuna ala kujundatakse ümber riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 3.4 kohaselt muudetakse kinnistu piiri nii, et Suru laskevälja alla jääv kinnistu osa arvatakse Keskpolügooni kinnisasja koosseisu. Kaitseministeerium taotleb Pikakäänu kinnisasja osa sundvõõrandamist koos kinnisasja osa päraldiste, oluliste osade ning viljadega. Pikakäänu kinnisasja osa, mille võõrandamist Kaitseministeerium ei taotle, jääb omaniku kasutusse (piiranguteta) pärast sundvõõrandatavat kinnisasja osa ja omaniku kasutusse jäävat kinnisasja osa eraldava tee valmimist. Nimetatud tee valmimiseni saab omanik talle jäävat kinnisasja osa kasutada, kooskõlastades oma tegevuse Kaitseväega.
Kooskõlas KASVSi § 2 lõikega 1 on kinnisasjade sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest, arvestades ka § 17 lõiget 1, mille kohaselt sundvõõranditasu peab katma kahjud, mida sundvõõrandiandja peab sundvõõrandamise tõttu kandma, kusjuures kinnisasja sundvõõranditasu peab katma nii kinnisasja kui ka koos sellega sundvõõrandatavate päraldiste ja viljade väärtuse. Õiglase hinna all mõistetakse kohalikku keskmist müügihinda ehk asja harilikku väärtust tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Sundvõõranditasu määratakse igale sundvõõrandatava kinnisasja omanikule eraldi, lähtudes maa hindamise seaduse § 8 lõikes 2 kehtestatud korrast.
Vastavalt KASVSi § 15 lõikele 1 peab sundvõõrandisaaja kinnisasja sundvõõrandamise korral maksma sundvõõrandiandjale sundvõõranditasu. Sama seaduse § 16 lõike 1 kohaselt lähtutakse sundvõõranditasu ja hüvitise kindlaksmääramisel erakorralisel hindamisel väljaselgitatud sundvõõrandamisele määratud kinnisasja või piiratud asjaõiguse maksumusest sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise hetke seisuga, sama paragrahvi lõike 4 kohaselt viiakse erakorraline hindamine läbi sundvõõrandamisotsuse jõustumisel. Seega ei ole käesoleva korralduse kehtestamise ajal teada, milliseks kujuneb sundvõõranditasu.
4. SUNDVÕÕRANDAMISE OTSUS
KASVSi § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 1 punkti 153 alusel sundvõõrandada Eesti Vabariigile riigikaitseliste objektide rajamiseks järgmine kinnisasi ja kinnisasja osa:
1) kaasomandina R. T-le (elukoht Tallinn) 1/2 suuruses mõttelises osas ja L. T-le (elukoht Tallinn) 1/2 suuruses mõttelises osas kuuluv, Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru külas asuv Mikupõllu I kinnisasi (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr 1381502, katastritunnus 35206:002:0610, pindala 2,1 ha, sihtotstarve riigikaitsemaa 75%, maatulundusmaa 25%);
2) E. T-le (elukoht Kuusalu vald) kuuluvast, Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru külas asuvast Pikakäänu kinnisasjast (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr 1316602, katastritunnus 35206:002:0750, pindala 21,8 ha, sihtotstarve riigikaitsemaa 75%, maatulundusmaa 25%) 11,8 ha suurune osa.
5. SUNDVÕÕRANDISAAJA
Määrata riigipoolseks sundvõõrandisaajaks Kaitseministeerium (registrikood 70004502, asukoht Sakala 1, 15094 Tallinn). Kaitseministeeriumil korraldada KASVSist tulenevad sundvõõrandamismenetluse toimingud, sealhulgas punktis 4 nimetatud sundvõõrandatavate kinnistute (Mikupõllu I, Pikakäänu) jagamine iseseisvateks kinnistuteks, avalduse esitamine erakorralise hindamise läbiviimiseks sundvõõranditasu määramiseks ning sundvõõranditasu väljamaksmine.
6. VAIDLUSTAMINE
Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS) sätestatud korras ja tähtajal (HKMSi §-s 46 on sätestatud kaebetähtajad) esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule.
7. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE
Riigipoolsel sundvõõrandisaajal Kaitseministeeriumil teha korraldus punktis 4 nimetatud isikutele teatavaks KASVSi § 12 lõikes 2 sätestatud korras.
]]>