1. Kaspar Kartanas esitas 11. detsembril 2025 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, millega vaidlustas riigi valimisteenistuse 8. detsembril 2025 häälte hävitamise toimingu.

2. Kaebaja põhjendab rikkumist sellega, et e-häälte avamise võtmete hävitamise protseduuri käigus ei hävitatud üht vigast kiipkaarti, mis tekkis süsteemi võtmepaari loomisel 29. septembril 2025. Varasemalt oli audiitori ja riigi valimisteenistuse töötajate poolt kinnitatud, et ka see kiipkaart märgendatakse, hoitakse koos muude valimisvahenditega ning hävitatakse koos teiste kiipkaartidega võtmete hävitamise päeval. Sellest hoolimata ei olnud vigane kiipkaart hävitamise hetkel kohal ega hävitatud. Kaebaja hinnangul rikuti sellega e-hääletamise käsiraamatus sätestatud turvaprotseduure. Kuigi kiipkaart oli nimetatud vigaseks ja ei võetud kasutusele, on tegemist andmekandjaga, millel on mälu ning millele oleks teoreetiliselt saanud salvestada kriitilist infot, sh süsteemi privaatvõtmeid. Käsiraamatu kohaselt on võtmete loomise arvuti võrgust eraldatud ning keelatud on mälupulkade ja muude salvestusseadmete kasutamine just selleks, et vältida võtmete väljaviimist süsteemist muul viisil kui osakuteks jagatud kiipkaartidel. Vigase kiipkaardi eraldi käitlemine ja selle mittekohaldamine samadele turvanõuetele kui kasutuses olnud kiipkaartidele loob kaebaja hinnangul siseründe riski ning võib ohustada valimiste salajasust ja süsteemi turvalisust. Seetõttu leiab kaebaja, et rikuti võtmete loomise ja hävitamise turvaprotseduure ning audiitori järelevalve all toimuva hävitamise põhimõtet.

3. Kaebaja leiab, et rikutud on tema õigusi kolmes rollis. Esiteks, vaatlejana on rikutud tema õigust vaadelda valimistoiminguid, kuna tal ei võimaldatud jälgida vigase kiipkaardi analüüsi ja/või hävitamist. Teiseks, valijana on rikutud tema õigust hääle salajasusele, sest vigase kiipkaardi kaudu võis teoreetiliselt lekkida süsteemne võti, mis võimaldaks krüpteeritud hääletussedelite dekrüpteerimist ja seeläbi nii tema kui ka teiste valijate häälte sisu avalikuks saamist. Kolmandaks, kandidaadina on rikutud tema õigust vabadele, üldistele, ühetaolistele, otsestele ja salajastele valimistele.

4. Kaebaja hinnangul rikuti riigi valimisteenistuse infoturvapoliitika punkti 7.1, kuna kriitiliste andmete ja seadmete kaitseks ei rakendatud piisavaid füüsilisi ja loogilisi turvameetmeid. Samuti Riigikogu valimise seaduse § 19⁴ lõiget 1, mis tagab igaühe õiguse vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. Põhiseaduse § 156, mis sätestab hääletamise salajasuse ning vabade ja üldiste valimiste põhimõtte. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 1, mis tagab kandidaatidele õiguse vabadele, üldistele, ühetaolistele, otsestele ja salajastele valimistele.

5. Kaebaja taotleb, et vigase kiipkaardi käitlemisprotseduur tunnistataks õigusvastaseks, selle käitlemisega seotud protseduurid avalikustataks ning juhul, kui kiipkaarti on analüüsitud, tehtaks avalikuks analüüsi tulemused ja analüüsi läbiviinud isikud. Samuti taotleb kaebaja vigase kiipkaardi hävitamist.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

6. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi Kaspar Kartanas ning riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

7. Infoturvapoliitika p 6.2.5 kohaselt tuleb hävitada häälte avamise võti ja kiipkaartidele salvestatud võtmeosakud. Vaidlusalusel kaardil võtmeosakuid ei olnud ja seda ei tulnud hävitada koos teiste kiipkaartidega, millel olid võtmeosakud. Tegemist oli tehniliselt vigase kiipkaardiga, mida ei olnud võimalik kasutada ning kuhu ei laetud ega saanudki laadida mingeid andmeid, sest andmeid ei olnud selleks ajaks veel loodud. Vigane kaart selgus kiipkaartide ettevalmistamise käigus, kui ühte kiipkaartidest ei õnnestunud alglähtestada vahendi MyEID Minidriver Utility abil käsuga „Initialise card“. Kõnealune kiipkaart ei olnud süsteemi osa ega kasutatud seda süsteemi võtmepaari loomisel, e-häälte avamisel ega muudes e-hääletamise protseduurides. Seetõttu ei sisaldanud vigane kiipkaart süsteemseid võtmeid, võtmeosakuid ega muud valimistega seotud teavet. Kiipkaardi kaudu ei olnud võimalik edastada ega talletada andmeid ning puudus igasugune risk hääletamise salajasuse, valimistulemuste usaldusväärsuse või valimiste turvalisuse kahjustamiseks. Arvestades eeltoodut, ei ole vigase kiipkaardi käitlemine mõjutanud kaebaja õigusi vaatleja, valija ega kandidaadina ning puudub alus väitele, et oleks rikutud kehtivaid turvaprotseduure või õigusnorme.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

8. KOVVS § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi.

9. Kaebaja vaidlustab seda, et 8. detsembril 2025 elektrooniliste häälte ja nende avamise võtme ning elektroonilises hääletamissüsteemis olevate isikuandmete hävitamise käigus ei hävitatud kiipkaarti, mis osutus 29. septembril 2025 elektrooniliste häälte avamise võtmete loomise käigus vigaseks. Sellega tekkis kaebaja hinnangul võimalus andmelekkeks. Vigaseks osutunud kiipkaardile andmeid ka hüpoteetiliselt tekkida ei saanud, kuna vigase kiipkaardi arvutisse sisestamise ajaks ei olnud elektrooniliste häälte ja nende avamise võtme andmeid veel loodud.

10. Valimiskaebemenetluses saab isik kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi. Kaebus on esitatud üldistes huvides ja jääb seetõttu läbi vaatamata.

Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Kaspar Kartanase kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.