1. EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme esitas 14. oktoobril 2025 kaebuse. Kaebaja väidab, et 29.-30. septembril 2025 toimunud proovihääletamise ja elektroonilise hääletamise võtmete loomise käigus rikuti riigi valimisteenistuse kehtestatud turvaprotokolli. Nimelt lubati võtmete kasutajatel protsessi ajal ruumist lahkuda ning kiipkaarte hoiti pärast kasutamist lühiajaliselt pitseerimata, mis tekitas ohu võtmete kompromiteerimiseks. Kaebaja sõnul võib selline olukord võimaldada kõrvalistel isikutel ligipääsu valijate andmetele ja valimiseelistustele ning tekitada valimistulemusi, mida ei ole võimalik eristada ametlikest tulemustest. Samuti väidab kaebaja, et mõned turvameetmed, nagu PIN-koodide kasutamine kiipkaartidel ja riistvaraliste turvaseadmete rakendamine, jäid seekord rakendamata. Lisaks väidab kaebaja, et tehnoloogiliselt on võimalik kaarte lugeda ja kopeerida ka distantsilt.

2. Kaebaja väidab ka, et Vabariigi Valimiskomisjon tunnistas 9. oktoobril 2025 kehtetuks oma varasemad otsused nr 94 ja 95 (09.02.2024), mistõttu toimub elektrooniline hääletus tema hinnangul ilma seaduses ette nähtud tehniliste nõueteta.

3. Selliselt läbi viidav elektrooniline hääletamine riivab erakonna ja erakonna kandidaatide õigusi.

4. EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme esitas 15. oktoobril 2025 uue kaebuse. Kaebuse kohaselt alustati 13. oktoobril 2025 Eestis kohalike omavalitsuste valimiste eelhääletust, muu hulgas elektroonilist hääletust. Kaebaja arvates on tema õigusi rikutud, kuna valimiste korraldaja ei ole vajaliku hoolsuskohustusega täitnud elektroonilisele hääletamisele Riigikogu valimise seaduse (RKVS) §-s 48² sätestatud nõudeid.

5. Mõlemad esitatud kaebused on esitatud riigi valimisteenistuse toimingute peale ning mõlema kaebusega taotleb kaebaja elektroonilise hääletamise viivitamatut peatamist kuni puuduste kõrvaldamiseni ja seni antud kõigi elektrooniliste häälte tühistamist.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

6. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme, riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ja Vabariigi Valimiskomisjoni kutsutud ekspert Andrei Kargin.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

30. septembri 2025 proovihääletuse toimingud olid seaduse nõuete kohaselt läbi viidud. IVXV elektroonilise hääletamise käsiraamatu (versioon 0.9) järgi kantakse võtmeosakud kiipkaartidele ja neile kleebitakse turvakleebised. Audiitor viibis kohal proovihääletamisel. Toimingu juures viibinud Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed saalist ei väljunud. Proovihääletamisel tehti kindlaks proovihääletamise tulemused ja siis kleebiti võtmeosakuid kandvatele kiipkaartidele uued turvakleebised.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

7. Vabariigi Valimiskomisjon käsitab esitatud kaebusi valimistel kandideeriva Martin Helme kaebustena. Mõlemad kaebused on esitatud sama kaebaja poolt ja lähtuvad 30. septembril 2025 läbi viidud valimistoimingutest. Seetõttu on põhjendatud nende kaebuste ühine menetlemine.

8. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming. KOVVS § 66 lg 1 p 1 sätestab, et kaebus esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates vaidlustatava otsuse või toimingu tegemisest.

9. Esimesena esitatud kaebuse kohaselt vaidlustatakse võtmeosakute hoidmine 30. septembril 2025 korraldatud proovihääletamise käigus. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et proovihääletamise toimingu vaidlustamiseks tulnuks kaebus esitada hiljemalt 3. oktoobril 2025. Kaebus on esitatud 14. oktoobril 2025. KOVVS § 65 lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja on kaebuse esitamise tähtaja lasknud mööda mõjuval põhjusel, ennistab Vabariigi Valimiskomisjon tema põhistatud taotluse alusel tähtaja. Esitatud kaebuses tähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja möödalaskmise põhjuseid esitatud ei ole. Sama sätte kohaselt annab niisugune puudus aluse jätta kaebus läbi vaatamata. Seega jääb 14. oktoobril 2025 esitatud kaebus KOVVS § 65 lg 3 alusel läbi vaatamata.

10. Teist kaebust on võimalik mõista selliselt, et kaebaja taotleb 13. oktoobril 2025 alanud elektroonilise hääletamise alustamise tunnistamist õigusvastaseks. 13. oktoobril 2025 alanud ja mõlema kaebuse esitamise ajal jätkuva toimingu osas on kaebused esitatud tähtaegselt.

11. Kaebaja põhjendab elektroonilise hääletamise ebaseaduslikkust ka sellega, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole kehtestanud RKVS § 48² lg 3 p 2 alusel elektroonilise hääletamise tehnilisi nõudeid. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus ja tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks kehtestati 9. veebruaril 2024 otsustega nr 94 ja 95. Riigikohus on valimiskaebusi lahendades juhtinud seadusandja tähelepanu, et sedavõrd olulised nõuded peavad olema kehtestatud seadusega (RKPJKo 5-23-20, p 83). Riigikogu võttis 17. mail 2024 vastu Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (344 SE), millega kehtestati varem Vabariigi Valimiskomisjoni otsustes sisalduv regulatsioon seaduse tasandil (seletuskiri lk 8). Eelnõu menetlemise käigus leidis seadusandja, et elektroonilise hääletamise korraldus võib aja jooksul muutuda, mistõttu peab olema võimalus tehnilisi nõudeid täpsustada või kehtestada täiendavaid nõudeid (teise lugemise seletuskiri lk 15). Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei ole hääletamise korraldus muutunud sedavõrd, et 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise ajaks oleks olnud tarvilik seaduse tasandil reguleeritud tehnilisi küsimusi täpsustada või täiendada.

12. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi. Esitatud kaebustes puudub KOVVS § 65 lg 1 p-s 4 nõutud põhjendus, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav tegevus rikub tema õigusi.

13. Valimisseadused ei võimalda esitada valimiste salajasusega seoses populaarkaebust. Valimiste salajasuse põhimõtte rikkumist saab isik vaidlustada, kui sellega seoses riivatakse tema enda valimisõigust ja rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline (RKPJKo 5-19-7, p 18-19). Kaebaja ei ole ära näidanud, et vaidlustatud toiminguga oleks rikutud tema enda valimisõigust. Väited minetuste kohta elektroonilise hääletamise üldises korralduses on käsitatavad avalikes huvides esitatava kaebusena.

14. Küll aga pidas Vabariigi Valimiskomisjon vajalikuks tegeleda kaebuses esitatud väitega, et tehnoloogiliselt on võimalik kiipkaarte kopeerida ja lugeda ka distantsilt. Nimelt 30. septembril 2025 toimus proovihääletamine. Soovijad said anda oma hääle ning seejärel kontrolliti, kas Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetele väljastatud võtmeosakud toimivad võtmena, s.o neid saab kasutada elektroonilise valimiskasti avamiseks ja häälte lugemiseks. Viis valimiskomisjoni liiget kasutasid järjekorras oma võtmeosakut ning ootasid oma kohal istudes teavet, kas need toimisid nõuetekohaselt. Pärast hääletamistulemuste selgumist pitseeriti võtmeosakud uuesti. Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed istusid saalis viibivate isikute vaateväljas kuid eraldi. Sellegipoolest liikusid toimingu käigus Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete selja tagant läbi mõned isikud. Seetõttu pidas Vabariigi Valimiskomisjon vajalikuks kontrollida kaebaja tõstatatud kahtlust, et võtmeosakuid sisaldavaid kiipkaarte on võimalik distantsilt lugeda. Selleks kaasati menetlusse ekspert.

15. Ekspert selgitas, et distantsilt on võimalik lugeda vaid vastavalt varustatud ja sellisena seadistatud kaarte (NFC-liidestusega kaarte). Neid on võimalik vastava seadmega lugeda kuni 10 cm kauguselt. Koosoleku käigus näitas ekspert, kuidas NFC-liidestusega kaarte ära tunda nii tehnilist lahendust kui ka taskulampi kasutades. Ekspert tegi taskulampi kasutades kindlaks, et kõigi Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete valduses olevad võtmeosakud on kiipkaartidel, mida ei ole võimalik distantsilt lugeda. Selles said veenduda ka koosolekul selleks soovi avaldanud vaatlejad. Arvestades eksperdi arvamust ei tekkinud Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul 30. septembril 2025 isegi mitte teoreetilist ohtu elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisusele ja töökindlusele.

Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
jätta Martin Helme kaebused läbi vaatamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.