1. Asjaolud
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2021. a korraldusega nr 151. Teemaplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonna planeeringut2 ning määratakse kindlaks Pärnu jõe ja selle kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Teemaplaneeringu ala piirneb Pärnu jõe ja kaldaala puhul Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu3 alaga.
Teemaplaneeringu koostamise ülesanne tuleneb üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“4, mille tegevuskava5 järgi koostatakse Pärnu jõe teemaplaneering. Teemaplaneeringu koostamisega on arvestatud ka Pärnu maakonna arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“6, milles nähakse ette Pärnu jõe kasutuselevõtt atraktiivse puhke- ja turismiobjektina. Teemaplaneeringu koostamisel on analüüsitud jõe ja mereala vahelisi seoseid ja arvestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu lahendusega.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS-i § 71 lõike 1 kohaselt kehtestab maakonnaplaneeringu Vabariigi Valitsus korraldusega.
2. Mõjude hindamine
Tulenevalt PlanS-i § 55 lõikest 3 on maakonnaplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KSH peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi teemaplaneeringu koostamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng. KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida pole võimalik leevendada.
Tuginedes PlanS-i § 4 lõike 2 punktile 5, hinnati lisaks KSH-le planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Asjakohaste mõjude hindamise käigus on tasakaalustatult arvestatud sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi mõjusid ja pakutud välja olulisi negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude hindamise tulemustega on arvestatud, need kajastuvad planeeringulahenduses.
Enne teemaplaneeringu algatamist koostati KSH eelhinnang, mille raames viidi läbi Natura eelhindamine – protseduur, mis aitab otsustada, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib avaldada mõju Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele. Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsat mõju kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole võimalik välistada järgmiste Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala, mistõttu viidi nende alade suhtes läbi Natura asjakohane hindamine. Hindamise tulemusel leiti, et teemaplaneeringuga ei kavandata rajatisi ega tegevusi, mis võiks avaldada loodusaladele killustavat mõju või mõjutada muul viisil alade terviklikkust. Samuti leiti, et puuduvad ebasoodsad mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele.
Teemaplaneeringu alale jäävate ülejäänud loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul välistati ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal ja Natura asjakohane hindamine ei osutunud vajalikuks. Teemaplaneeringu lahenduse analüüsimise käigus jõuti järeldusele, et nimetatud Natura aladele ja nende piirkonda ei kavandata objekte või tegevusi, mis võiksid alade terviklikkust ja kaitse-eesmärkide seisundit mõjutada.
Asjakohaste mõjude hindamise lõpparuanne ja KSH aruanne on kättesaadavad teemaplaneeringu seletuskirja lisadena.
3. Teemaplaneeringu ülesehitus
Teemaplaneering käsitleb Pärnu jõge Pärnu maakonna ulatuses, Pärnu linna ning Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos mõjualaga 112 000 ha. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaalaga Kurgjalt kuni suubumiseni Pärnu lahte (u 75 km pikkusel lõigul). Planeeringualasse jääb Reiu jõgi laevatatava jõelõigu ulatuses kuni raudteesillani (u 1,2 km). Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni Kalurikülani (u 3 km). Teemaplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu, Sauga ja Reiu jõega seotud teemades, keskendudes valdavalt vahetule kaldaalale. Pärnu maakonna planeeringuga on määratud linnalise asustusega alad – Pärnu jõe ääres hõlmab see Pärnu linna, Paikuse alevit, Sindi linna ja Tammiste küla. Ülejäänud osas jääb Pärnu jõgi maalise asustusega alale. Arvestades maalise ja linnalise asustuse erinevusi, võimalusi, huve ja kasutusintensiivsust, on teemaplaneeringus ruumilise arengu suunised ja tingimused määratud maalises ja linnalises piirkonnas eraldi.
]]>Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonisest (põhijoonis) ning selle juurde kuuluvad lisad (KSH aruanne, asjakohaste mõjude hindamise aruanne, kultuuriväärtuslike objektide nimekiri, jõe puhastamise ja süvendamise uuring, koostöö ja kaasamise koondtabelid).
Teemaplaneeringu seletuskirja esimeses peatükis antakse ülevaade planeeringu eesmärgist, planeeringualast, selle keskkonna- ja looduskaitselistest väärtustest. Seletuskirja teises peatükis on esitatud planeeringuala ruumilise arengu visioon ja eesmärgid. Seletuskirja kolmas ja neljas peatükk sisaldavad maa- ja veealade kasutamise suuniseid ja tingimusi, sh eraldi suuniseid ja tingimusi kliimamuutustega arvestamiseks ja nendega toime tulemiseks. Tegemist on planeeringu lahendusega, milles on käsitletud järgmisi teemasid ja valdkondi: jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused maalises ning linnalises piirkonnas; puhkealad ja puhkemajandus, sh puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas, puhke- ja külastuskeskkond, veematkateed, matkarajad ja -marsruudid, puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad, avalikud supluskohad; väärtuslikud maastikud; kultuuriväärtused; rohevõrgustik; liikuvus ja tehniline taristu, sh jõe veeala kasutus, laevatatavad jõed, veeskamiskohad ja sildumisalad, sadamad, teedevõrk, sillad ja jõeületuskohad, kergliiklusteede võrgustik, liikumine kaldal ja juurdepääs kallasrajale, turvalisus ja päästevõimekus ning taastuvenergeetika; kliimamuutused, üleujutusohuga ja lihkeohtlikkusega arvestamine. Seletuskirja viiendas peatükis on toodud KSH aruandest tulenevad meetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Seletuskirja kuuendas peatükis on selgitatud teemaplaneeringu elluviimisega seonduvat.
PlanS-i § 3 lõike 4 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Kuna tegemist on üldise astme planeeringuga, mis on aluseks eelkõige üldplaneeringute koostamisele, ning kõik planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused koostavad praegu uusi üldplaneeringuid, ei peetud otstarbekaks välja töötada eraldi tegevuskava ja seada tegevuste järjekorda. Maakonnaplaneeringu lahendus rakendub eelkõige üldplaneeringu ja sellele järgnevate detailplaneeringute ning projektide kaudu, mis on ehitustegevuse aluseks. Lahenduse elluviimist on selgitatud teemaplaneeringu seletuskirja kuuendas peatükis.
4. Teemaplaneeringu koostamise menetluse käik
Teemaplaneeringu algatamise järel koostati teemaplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus, mille eelnõu koos planeeringuala kirjeldusega saadeti 16.09.20217 koostöötegijatele ning kaasatavatele ettepanekute saamiseks. Laekunud ettepanekute alusel täiendati teemaplaneeringu dokumente ja avalikustati need Rahandusministeeriumi veebilehel.&
Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus ajavahemikul
16.01– 23.02.2023. Planeeringu dokumentidega sai tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel ning lisaks Vihtra külakeskuses, Tori Vallavalitsuse teenuskeskuses ning Pärnu riigimajas kohapeal. Samades asukohtades toimusid jaanuari lõpus (25.–27.01.2023) eelnõusid tutvustavad avalikud arutelud ning märtsi lõpus (21.–23.03.2023) avalikustamise tulemusi tutvustavad avalikud arutelud. Ühel ajal avaliku väljapaneku toimumisega esitati 27.12.20228 teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõud koostöötegijatele ja kaasatavatele ettepanekute ja arvamuste saamiseks.
Avaliku väljapaneku käigus esitasid planeeringumaterjalide kohta kirjalikke arvamusi 15 asutust ning neli eraisikut. Eraisikud tegid ettepanekuid kaldatee paiknemise kohta Tammiste ja Uuemetsa elamupiirkonnas ning tõid esile veeliiklusest tuleneva müra probleemi. Asutuste ettepanekud puudutasid valdavalt kavandatud teid ja kaldateed, veeliikluse korraldamist, sh Pärnu jõe laevatatava osa pikendamist, veeskamiskohtade olulisust päästetöödeks, jõkke jahutus- ja küttesüsteemide kavandamist, jõe süvendamist ja setete eemaldamist, suplus- ja puhkekohti, puhkemetsi (rohealasid), kallasrajale ja jõele juurdepääse ning kliimamuutusi. Arvamuste alusel täiendati nii teemaplaneeringu kui ka KSH aruande eelnõusid. Teemaplaneeringu koostamisel ei arvestatud ettepanekuid, mis puudutasid looduskaitseala loomist, kaldatee täpse asukoha määramist ja mootorsõidukite liikluse korraldamist, kuna tegemist ei ole teemaplaneeringu tasandil lahendatavate ülesannetega9.
Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitati koostöötegijatele kooskõlastamiseks ja kaasatavatele arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumi 20.06.2023 kirjadega10. Lähtuvalt laekunud ettepanekutest täiendati teemaplaneeringut ja KSH aruannet ning KSH tulemused kanti teemaplaneeringu lahendusse11.
Teemaplaneering võeti vastu Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 2024. a korraldusega nr 2712. Vastuvõtmise otsusega kinnitati, et Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering vastab õigusaktidele, et teemaplaneering on koostatud vastavuses Pärnu maakonna ruumilise arengu eesmärkidega ning teemaplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi.
Teemaplaneeringu vastuvõtmise järel toimus ajavahemikul 21.02–21.03.2024 teemaplaneeringu avalik väljapanek, mille ajal oli kõigil isikutel võimalik teemaplaneeringu materjalidega tutvuda ja avaldada nende kohta arvamust. Planeeringumaterjalidega sai tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel ning lisaks Vihtra külakeskuses, Tori Vallavalitsuse teenuskeskuses ning Pärnu riigimajas kohapeal.
Avaliku väljapaneku käigus esitasid planeeringumaterjalide kohta kirjalikke arvamusi kaks asutust ja neli eraisikut. Eraisikute esitatud arvamustes käsitleti veemotospordiala arengut, linnalise piirkonna piire, Pärnu jõe puhketee lahendust, tuuleparkide mõjude käsitlemist, looduskaitsealadele puhvervööndite määramist ning teemaplaneeringu täpsusastet. Asutuste arvamused puudutasid selgitusi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsaalade arendamise kohta ja Kliimaministeeriumi poolseid väiksemaid mõistete ning sõnastuse täpsustusi. Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimus 06.05.2024 Pärnu riigimajas. Arvamuste alusel täpsustati kasutatud mõisteid ja sõnastust ning teemaplaneeringu lahendust veemotospordi ja RMK metsaalade arendamise teemadel. Ülejäänud teemades selgitati arvamuse andjatele teemaplaneeringu eesmärki, lahendust ja täpsusastet13.
Koostöö ja kaasamine teemaplaneeringu koostamisel toimus vastavalt PlanS-is toodud nõuetele. Teemaplaneeringu menetlusega seotud avalikud teated avaldati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (kuni 01.07.2023 Rahandusministeeriumi) veebilehel, Ametlikes Teadaannetes, maakonnalehes Pärnu Postimees, kohaliku omavalitsuse üksuste veebilehtedel ja kohalikes ajalehtedes Tori Valla Teataja ning Põhja-Pärnumaa valla infoleht.
Koostöötegijad teemaplaneeringu koostamisel olid Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maaeluministeerium (alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Koostöötegijatega on planeeringu koostamise vältel läbivalt koostööd tehtud, küsitud on seisukohti, peetud töökoosolekuid ja teavitatud avalikest väljapanekutest. Teemaplaneering esitati koostöötegijatele kooskõlastamiseks 20.06.202314 ja 24.04.202415. Kõik koostöötegijad on teemaplaneeringu kooskõlastanud.
Kaasatavate isikute ring on planeeringu koostamise vältel ajas täienenud, tulenevalt välja töötatud lahendustest ning isikute ja asutuste huvist. Teemaplaneeringu koostamisse on kaasatud isikud ja asutused, kes on oma huvist teada andnud, ning isikud ja asutused, kellel võib olla planeeringulahenduse vastu põhjendatud huvi või kelle huvisid võib planeeringulahendus puudutada. Isikute ja asutustena, kellel on planeeringulahenduse vastu põhjendatud huvi, on käsitletud muu hulgas katastriüksuste omanikke, keda planeeringulahendus võib tulevikus mõjutada. Seetõttu on planeeringulahenduse koostamisse personaalselt kaasatud isikud ja asutused, kelle maaüksustel asuvad rippsillad ja veeskamiskohtade võimalikud asukohad, kelle maaüksused jäävad perspektiivselt pikendatava laevatatava jõelõigu äärde ning kelle maaüksused on olulised puhke- ja peatuskohtade sõlmpunktide ning puhke- ja kergliiklusteede võrgustiku arendamiseks. Lisaks on planeeringulahenduse koostamisse kaasatud Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Türi Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Pärnumaa Arenduskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, TTÜ Särghaua õppekeskus, SA Pärnu Muuseum, Sõudeklubi Pärnu, Pärnu Sõudekeskus Kalev, Eesti Harrastuskalastajate Liit MTÜ, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Sauga Kaluriküla (Fishing Village), Soomaa Turism MTÜ, Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskus, Pärnu Sadam AS, MTÜ Pärnu Jahtklubi, JAPS AS, Tucuruvi OÜ Lustipark, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Pärnu Ülejõe Selts MTÜ, Keskkonnaagentuur, OÜ Pärnu Loovlinnak Haldus, OÜ Rail Baltic Estonia, Suurejõe Rahvamaja, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ning kutseliste kalurite ja veemotosportlaste esindajad.
II. KAALUTLUSED
Teemaplaneering arvestab kõrgema tasandi planeeringutest tulenevate arenguvajaduste ja suundadega ning täpsustab Pärnu maakonna planeeringut Pärnu jõe ja kaldaalaga seotud teemade osas. Teemaplaneering vastab üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ ja Pärnu maakonna planeeringule, samuti on arvesse võetud kehtivat Pärnumaa arengustrateegiat „Pärnumaa 2030+“. Teemaplaneering on kooskõlas asjakohaste keskkonda käsitlevate eesmärkide ja arengudokumentidega. Vastav ülevaade on antud teemaplaneeringu lisaks oleva KSH aruande peatükis 5.
Pärnu jõe teemaplaneeringu puhul on riigi olulisemad huvid pääs jõelt merele; jõe ja kallaste avalik kasutus ning juurdepääs kaldaalale; Pärnu sadama toimimine (kaubasadam, reisisadam ja ühendused saartega); väikesadamate võrgustiku ja väikelaevaliikluse arenemine; jõe ja mere kasutajate turvalisuse tagamine; rohevõrgustiku toimimine; maastikuväärtuste säilimine; asustuse kestlik areng; säästvate liikumisviiside soodustamine; kliimakindluse ja veekogu hea seisundi tagamine.
Teemaplaneeringu koostamisel analüüsiti Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus seatud eesmärke ja käsitleti mereala seoseid planeeringuala jõgedega. Seosed merega avalduvad teemaplaneeringu alal eelkõige sadamate ja laevaliikluse, merele pääsu, merepääste, puhke- ja harrastustegevuse ning merest tuleneva üleujutuse kaudu.
Kõigi eeltoodud huvidega on planeeringulahenduse koostamisel arvestatud ning antud suuniseid ja seatud tingimusi üldplaneeringute koostamiseks ja teistes arengudokumentides arvestamiseks. Näiteks on antud suunis, et Pärnu Sadama akvatooriumi alal arvestataks eelkõige nende kasutajatega, kelle huviks on pääseda merele, ja tagataks selliste aluste liikumisvõimalused, kes Kesklinna sillast ülesvoolu ei pääse. Toodud on esile vajadus kavandada merele pääsuks ja päästetöödeks veeskamiskohti. Välja on selgitatud laevatatava veeala pikendamise võimalused Pärnu ja Sauga jõel. Seatud on suunis haarata jõgede üleujutatavad lammialad rohevõrgustiku koosseisu. Määratud on jõe puhkeväärtuslik ala Pärnu linnalises piirkonnas ja antud suunised puhkevõrgustiku arendamiseks maalises piirkonnas. Antud on suunised kliimamuutustega arvestamiseks ning seatud meetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Kliimamuutustega arvestamise suunised ja tingimused käsitlevad maakasutuse ja taristu kavandamisel kliimariskidega arvestamist, linnalises piirkonnas haljasalade säilitamist ja juurde loomist, üleujutusest tulenevate kahjulike mõjude ja lihkeohu vältimist.
Vastavalt PlanS-i § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Lähtuvalt PlanS-i §-s 10 toodud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on teemaplaneeringus riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalikkuse koostöös kokku lepitud Pärnu jõe kui kogu piirkonna jaoks olulise telje edasised arengusuunad. Praegu koostavad kõik planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused uusi üldplaneeringuid ning teemaplaneering toetab üldplaneeringute koostamist tervikliku ja kohaliku omavalitsuse üksuste ülese Pärnu jõe vee- ja kaldaala käsitlusega. Teemaplaneering annab uute üldplaneeringute koostamiseks suuniseid ja seab tingimusi. Kõigi planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksustega on tehtud planeeringu koostamisel koostööd, kohaliku omavalitsuse üksused on esitanud ettepanekuid, mida on kaalutud, vajaduse korral selgitatud ning võimaluse korral arvestatud. Kõik planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused on teemaplaneeringu kooskõlastanud.
Planeeringu koostamisel on lähtutud PlanS-i §-de 8 ja 12 kohasest elukeskkonna parendamise ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttest. Teemaplaneeringuga on maakonnaplaneeringu täpsusastmes loodud eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Asustuse arengu suunamisel jõe kallastel on linnalise ja maalise asustusega alasid käsitletud eraldi ning määratud suunised lähtuvalt ehitatud keskkonna ja looduskeskkonna tasakaalustamise vajadusest. Näiteks on olulist tähelepanu pööratud linnalises keskkonnas jõeäärsete puhkealade säilitamisele ja tervikliku puhkealade võrgustiku loomisele. Soodustatakse varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist, nagu linnalises piirkonnas jõeäärsetele tootmisaladele uue sobiliku kasutuse leidmist, sadama akvatooriumi alal merega seotud tegevuste eelistamist, keskuste sidumist jõega, jõeäärsete külakeskuste tugevdamist ning olemasolevate maastiku-, kultuuri- ja puhkeväärtuste esiletoomist jms. Soodustatakse säästvaid liikumisviise nii asustuse arengu suunamise kui ka kergliiklusteede võrgustiku ja mitmeliigiliste transpordisõlmede kavandamise kaudu. Käsitletud on jõgedes taastuvenergia tootmise võimalusi.
Teemaplaneeringu koostamisel on lähtutud PlanS-i § 11 kohasest teabe piisavuse põhimõttest. Teemaplaneeringu algatamise eel ja selle koostamise käigus on tehtud mitu uuringut, nagu „Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring“16, „Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seos merega“17, „Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“18, millega teemaplaneeringu koostamisel on arvestatud. Esimesed kaks uuringut on olnud aluseks planeeringulahenduse väljatöötamisele, neis on iseloomustatud planeeringuala, käsitletud planeeringuala väärtusi, piiranguid, eeldusi, kasutushuve ja -vajadusi ning -võimalusi. Süvendamise uuringu põhjal on välja selgitatud süvendamisega kaasnevad mõjud ja laevatatava veeala pikendamise võimalused.
Teemaplaneeringu koostamisega samal ajal viidi läbi asjakohaste mõjude hindamine ja KSH koos Natura asjakohase hindamisega. Kui KeHJS-i käsitleb mõjude avaldumist looduskeskkonna kaudu, siis asjakohaste mõjude hindamine tähtsustab eelkõige sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke teemasid.
KSH käigus on analüüsitud mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele, rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule, pinna- ja põhjaveele jms; mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh asustusele, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele, põllumajandusmaale, puhkealadele ja turismile; mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuripärandile ja maastikele.
Mõjude hindamise käigus on välja pakutud olulisi negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude hindamise tulemustega on teemaplaneeringu koostamisel arvestatud ja need kajastuvad teemaplaneeringus.
Arvestades Pärnu jõe loodusala ulatust ja iseloomu ning võimalikke leevendusmeetmeid, ei põhjusta planeeringuga kavandatud suunised ja tingimused loodusalale ja selle veekeskkonnale ning ökosüsteemidele olulisi negatiivseid mõjusid. Edasiste kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel tuleb konkreetsete loodusala mõjutada võivate arenduste kavandamisel hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Teemaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Ebasoodsad mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad. Jõe vee- ja kaldaala säästlikku ja keskkonnahoidlikku kasutust soodustavatel tegevustel/regulatsioonidel on Pärnu jõe loodusalale pigem positiivne mõju.
Reiu jõe loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline, kuna ei kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Planeeringualale jääva kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi seisundile ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele teemaplaneeringuga kavandatuga ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Edasiste kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel tuleb konkreetsete loodusala mõjutada võivate arenduste või tegevuste kavandamisel hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ja negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ning võimalused.
Planeeringuga kavandatavaga ei avaldu negatiivseid mõjusid Rannaniidu ja Tori põrgu loodusaladele, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile.
Teemaplaneeringu koostamisel on KSH, asjakohaste mõjude hindamine ja planeerimine toimunud tihedas seoses, mõjuhindajate ettepanekuid on jooksvalt arvestatud teemaplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ja kantud planeeringu lahendusse. Lisaks on KSH käigus tehtud täiendavad ettepanekud leevendavate meetmete seadmiseks, mis on lisatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükki 5. Meetmed on määratud järgmiste valdkondade kaupa: Natura alad, kaitstavad loodusobjektid ja elustik, jõgede veekvaliteet, kallaste lihkeohtlikkus, üleujutus, kultuuripärand, maastikud, taristuobjektid, müra ja kliimamuutused.
Teemaplaneeringu KSH toob muu hulgas esile need valdkonnad, mille puhul koostatava maakonna teemaplaneeringu täpsusastmes on hinnangu andmiseks palju määramatust. Planeeringu suure üldistusastme tõttu on suur osa leevendusmeetmetest pigem ettepanekud ja soovitused rakendamiseks järgmistes etappides, kui teave kavandatava tegevuse kohta on täpsem.
Keskkonnaamet on teemaplaneeringu lahenduse kooskõlastanud kahe tingimusega, millest üks puudutas KMH vajadust tahkete ainete vette uputamisel ja teine veeskamiskohtade kavandamist. Tingimustega on planeeringu koostamisel arvestatud ja lahendust on täiendatud.
Teemaplaneeringu koostamisel on järgitud PlanS-ist tulenevaid nõudeid ja vastavalt PlanS-i § 66 lõikele 2 on Vabariigi Valitsus teinud otsuse teemaplaneeringu vastuvõtmise kohta. Pärast vastuvõtmise otsust on korraldatud teemaplaneeringu avalik väljapanek kõigis planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksustes (Pärnu linn, Tori vald, Põhja-Pärnumaa vald). Teemaplaneeringu koostamisse kaasati isikud ja asutused, kes olid oma huvist teada andnud, ning isikud ja asutused, kellel võib olla planeeringulahenduse vastu põhjendatud huvi või kelle huvisid võib planeeringulahendus puudutada. Teemaplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd asjaomaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega, kes on teemaplaneeringu kooskõlastanud. Teemaplaneeringu koostamisel on kaalutud huvitatud isikute esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning võimaluse korral planeeringulahendust täiendatud. Arvestatud ei ole ettepanekutega, mis ei ole koostatava maakonnaplaneeringu ülesanded ning väljuvad maakonnaplaneeringu täpsusastmest või alalt, nagu näiteks tuuleparkide ja looduskaitsealade ning neile puhvervööndite kavandamine, (vee)liikluse korraldamine ja rajatistele täpse asukoha kavandamine.
Olulisemad läbivad teemad, mille kohta teemaplaneeringu koostamise raames arvamust avaldati, puudutasid Pärnu jõe puhkeväärtuslikku ala ning sinna kavandatud jõe puhketeed ja üldist liikluse korraldamist, sh motoriseeritud veespordi tegevusi jõel.
Pärnu jõe puhketee puhul oli osa maaomanike mureks, et puhketee (esialgse lahenduse kohaselt kaldatee) võidakse kavandada läbi nende maaüksuste või Tammiste küla tänavate. Tehti ettepanekuid puhketeele konkreetsete asukohtade määramiseks jõest eemale või sellest loobumiseks. Maakonnaplaneeringu tasandil ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata puhketee asukohta, seda saab kavandada kohaliku tasandi planeeringute ja projektidega sõltuvalt konkreetse asukoha eripärast, piirkonna arenguvisioonist ning kokkulepetest. Samas on Pärnu jõe teemaplaneeringu puhul väga oluliseks peetud Pärnu jõe äärse puhkeala väljaarendamist sidusalt, et võimaldada linnalise piirkonna elanikele vee ääres puhkamist parimal võimalikul moel ja soodustada jõekalda avalikku kasutust. Teemaplaneeringu koostamisel on selgunud, et jõeäärse sidusa puhkealade võrgustiku väljaarendamiseks on linnalises piirkonnas väga head eeldused. Eeldusi arvestades ja edasi arendades on võimalik märkimisväärselt parendada linnapiirkonna elanike veeäärse puhkamise võimalusi, mis on oluline ka kliimamuutuste tingimustes ning parandab selliselt kogu linnalise piirkonna elukeskkonna kvaliteeti. Esitatud ettepanekuid arvestades muudeti maakonnaplaneeringu lahenduse vormi, loobuti Pärnu jõe kaldatee põhimõttelise asukoha näitamisest joonisel, määrati suuremal alal Pärnu jõe puhkeväärtuslik ala, milles puhkealad ja jõe puhketeed täpsustatakse edasiste planeeringute ja projektidega kohalikul tasandil.
Läbivalt tekkisid veeliikluse korraldamisega seonduvad küsimused, eelkõige seoses jõe laevatatavas osas liiga kiiresti liikuvate, müra ja/või lainetust põhjustavate veesõidukitega. Teemaplaneeringut koostades on arvestatud jõelõikude erineva kasutusega (näiteks sadama akvatooriumi ala, sõudestaadioni ala) ning hinnatud nende edasise kasutamise suundumusi ja võimalusi, antud vastavad suunised ja seatud tingimused. Samas ei ole maakonnaplaneeringuga võimalik ega ka otstarbekas lahendada konkreetseid korralduslikke küsimusi. Teemaplaneeringus on esitatud suuniseid veeliikluse turvalisuse tagamiseks. Näiteks ohutuse tagamiseks veeliiklust reguleeriva korra rakendamine, vajaduse korral eripiirkondade määramine, info kättesaadavuse tagamine (näiteks infostendid veeskamiskohtade juures). Teemaplaneeringu elluviimise peatükis on esile toodud, et oluline on tagada veeala hea ja selge korraldus, turvaline liiklemine ja ohutu kasutus, mis võib tulenevalt veeliikluse kasvust vajada tulevikus lisavahendeid ja -kokkuleppeid kohaliku omavalitsuse ja riigi veeliiklust korraldavate ning korrakaitset tagavate asutuste vahel. Samuti peab veeliikluse paremaks korraldamiseks ja kõigile kasutajatele turvalise veeala kasutuse tagamiseks parendama kasutajate teadlikkust ja vajaliku teabe kättesaadavust.
Küsimuse all on olnud Papiniidu silla ja Reiu jõe suudme vahelise ala sobivus motoriseeritud veespordi tegevusteks. Veemotosportlaste hinnangul on ala sobilik ning vajalik, kuna võimaldab suunata jetiga sõitjad konkreetsele alale ning edendada spordiala. Pärnu Linnavalitsuse hinnangul ei ole ala enam motoriseeritud veespordi kasutuseks sobiv tulenevalt muutunud oludest ja kaasnevatest häiringutest ning linnavalitsus soovib leida sobivama asukoha. Arvestades jõe veeala ja kallaste kasutust, seda, et Pärnu jõgi on laevatatav kuni Reiu jõe suudmeni ning kuulub Natura loodusalade võrgustikku, ei leitud olemasolevast sobivamat ala Pärnu jõel. Koostöös Pärnu Linnavalitsusega täiendati planeeringu lahendust ja anti suunis, et jõelõigu veeala kasutuse kavandamisel tuleb lähtuda sobivusest olemasoleva elu-, puhke- ja looduskeskkonnaga. Arvestades linnalise asustuse tihenemist kallastel, üldist veeliikluse kasvu ja motoriseeritud veespordi tegevustest tuleneda võivaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale, on otstarbekas kaaluda motoriseeritud veespordi (sh veemotospordi) jaoks alternatiivse asukoha leidmist piirkonnas, kus ei ole vaja rakendada lisapiiranguid elustiku, sh kalastiku (kudeaja), elukeskkonna (müra), veeliikluse (ohutuse) ja kallaste (uhtumise, erosiooni) kaitseks ning mis ühtlasi tagaks head võimalused ka motoriseeritud veespordi tegevuste edasiseks arenguks. Koostöös veemotosportlaste esindajaga täpsustati ala jaoks sobilikud parameetrid. Pärnu jõe teemaplaneeringuga motoriseeritud veespordi (sh veemotospordi) jaoks konkreetset ala jõele ei kavandatud. Olemuselt on tegemist detailsemal tasandil lahendatava korraldusliku küsimusega, mille jaoks on otstarbekam kasutada paindlikumaid vahendeid. Veemotospordiala kavandamata jätmine jõelõigule oli ühtlasi ka Pärnu Linnavalitsuse tingimus kooskõlastuse andmiseks.19
Kõik planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused koostavad praegu uusi üldplaneeringuid ja teemaplaneeringu lahendus toetab üldplaneeringute koostamist jõe ja kaldaala arendamisega seotud teemades. Maakonna teemaplaneering rakendub eelkõige üldplaneeringu ja sellele järgnevate detailsemate planeeringute ning projektide kaudu. Üldplaneeringutele heakskiidu andmisel hinnatakse, kas need on koostatud vastavuses kõrgema astme planeeringutega. Põhjendatud juhul saab üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Vastavalt PlanS-i § 72 lõikele 1 vaatab valdkonna eest vastutav ministeerium maakonnaplaneeringud üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte maakonnaplaneeringu ülevaatamise tulemustest ja kehtestatud üldplaneeringutest.
Kokkuvõtteks
Maakonnaplaneering on koostatud eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Teemaplaneeringu menetlus on läbi viidud lähtuvalt PlanS-is sätestatud nõuetest ning koostöö ja kaasamise abil on teemaplaneeringu lahenduses väljendatud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ülesed huvid seoses Pärnu jõe piirkonna arenguga.
Teemaplaneeringuga antakse üldised suunised ja seatakse tingimused kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute ja teiste arengudokumentide koostamiseks, arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. Teemaplaneering ei ole ehitusprojekti koostamise otsene alus, kuna ehitustegevuseks määratakse tingimused kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringu või projekteerimistingimustega, lähtudes õigusaktides ettenähtust. Teemaplaneering ei ole oma üldisest täpsusastmest tulenevalt maade omandamise või avalikku kasutusse määramise alus. Maade omandamise või avalikku kasutusse määramise vajaduse korral sõlmitakse kokkulepped maade omanikega või võõrandatakse need konkreetse planeeringu või projekti alusel, mille kaudu on võimalik välja selgitada maa-ala täpne vajadus ja ruumiline ulatus.
Teemaplaneeringu ja KSH eesmärgiks on vältida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist järgmistel detailsematel planeerimistasanditel ning toetada planeeringuala jätkusuutlikku ja tasakaalustatud ruumilist arengut ja positiivseid muutusi.
III. OTSUS
Lähtudes eeltoodust ja PlanS-i § 71 lõike 1 alusel ning kooskõlas KeHJS-i § 45 lõikega 2 otsustab Vabariigi Valitsus:
1. Kehtestada Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“.
2. Maakonnaplaneeringu koostamise korraldajal avaldada käesolev korraldus koos seletuskirjaga ja punktis 1 nimetatud teemaplaneering koos kõigi lisadega riigiplaneering.ee veebilehel.
3. Maakonnaplaneeringu koostamise korraldajal teavitada punktis 1 nimetatud teemaplaneeringu kehtestamisest vastavalt PlanS-i § 71 lõigetele 2–4.
IV. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.
_____________
1 Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldus nr 15.
2 Pärnu maakonna planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74.
3 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152.
4 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368.
5 Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ tegevuskava, uuendatud 2020. a.
6 Pärnumaa arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“.
7 16.09.2021 kiri nr 14-11/6472-1.
8 27.12.2022 kiri nr 15-2/10190-1.
9 Kõigi esitatud arvamuste ja Rahandusministeeriumi vastustega on võimalik tutvuda teemaplaneeringu lisas 5 esitatud koondtabelis 1.
10 20.06.2023 kiri nr 15-2/4415-1 ja 20.06.2023 kiri nr 15-2/4414-1.
11 Kõigi kooskõlastuste ja kooskõlastamise etapis antud arvamustega on võimalik tutvuda teemaplaneeringu lisas 5 toodud koondtabelites 2 ja 3.
12 Vabariigi valitsuse 05.02.2024 korraldus nr 27.
13 Kõigi esitatud ettepanekute ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastustega on võimalik tutvuda teemaplaneeringu lisas 5 esitatud koondtabelis 4.
14 20.06.2023 kiri nr 15-2/4415-1.
15 24.04.2024 kiri nr 14-2/524, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, kellega koostöö vajadus ilmnes hiljem.
16 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, Maves OÜ, 2019.
17 Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seos merega, Ruumab OÜ, 2021.
18 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus, Maves OÜ, 2022.
19 Pärnu Linnavalitsuse 21.09.2023 kiri nr 8-3/8251-11, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 20.10.2023 kiri nr 14-3/2502-1 ning Pärnu Linnavolikogu 16.11.2023 otsus nr 45.