Kultuuri-
mälestiste
registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

12229

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3281

12230

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3282

12231

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3283

12232

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3284

12233

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3285

12234

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3286

12235

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3287

12236

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3288

12237

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3289

12238

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3290

12239

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3291

12240

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3292

12241

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3293

12242

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3294

12243

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3295

12244

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3296

12245

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3297

12246

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3298

12247

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3299

12248

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3300

12249

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3301

12250

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3302

12251

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3303

12252

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3304

12253

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3305

12254

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3306

12255

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3307

12256

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3308

12257

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3309

12258

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3310

12259

Kivikalme

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 punkt 3311

1,1, Kirjalikes allikates valdavalt Piila kalmevälja nime kandev arheoloogiamälestis avastati 19. sajandil. 1839. aastal uuris mitut kivikalmet professor Friedrich Kruse, aastatel 1868 ja 1872 on kolme kalmet omakorda uurinud harrastusarheoloog Jean Baptiste Holzmayer. Uuringute käigus saadud arvukad leiud (savipotitükid, odaotsad, kirved, käevõrud, sõrmused, keed, aga ka nt 895. aastal vermitud araabia münt jne) anti hoiule Riia ja Kuressaare muuseumidele.¹

1.2. Ajalooliselt Piila ja Õha külade maadele jäävat kivikalmistut ehk kalmevälja on kirjeldatud 1922. aasta Kaarma kihelkonnakirjeldustes.² Kirjelduse järgi jäi Õha ja Keskvere külade vahelise maantee, Piila õigeusu surnuaiast (kultuurimälestiste registri nr 4105) lõuna ja edela poole kivikalmistu, mille lõunapiiriks on Õha küla Kustavi vabadikukoht, põhjapiiriks Piila küla Torni talu ning idapiiriks õigeusu surnuaed ja Sihi talu põld. Läänepiir on kalmistul ebaselge, kuna osaliselt on kalme ala juba põlluks haritud. Kihelkonnakirjelduse järgi olla kivikalmistu alal hinnanguliselt olnud algselt 40–50 kivikalmet, millest 1920ndateks aastateks olevat paremini säilinud vaid 10–15.

1.3. 1980.–90. aastatel on Piila kalmevälja arheoloogiliselt uuritud kolmel korral.³ Uuringute tulemusena on selgunud, et matmispaigana on muistsete põldude alale jäävat kalmevälja kasutatud hilisviikingiajal, millele osutavad arvukad esemeleiud (hoburaudsõled, käevõrud, sõrmused, ketid, spiraalid, noad, naastud, pandlad, vikat, rauast võti jmt.), lisaks eristus kalmestruktuuride all ajaarvamise vahetusse dateeritav asulakiht, samuti ei ole välistatud veelgi varasem ehk kivi- ja pronksiaja inimtegevus.

1.4. Tänapäevastelt reljeefkaartidelt on võimalik selgelt eristada kalmevälja juures muistsete põldude struktuure, sealhulgas nii põllupeenraid kui ka põllukivihunnikuid. Kuigi esineb teatud erinevusi, näiteks struktuuride suuruses ja kujus, ei ole ilma põhjalikemate uuringuteta võimalik põllukivihunnikutel ja kivikalmetel üheselt vahet teha, mistõttu tuleb mälestise koosseisu puhul arvestada mõlema muistisetüübi tunnustega.

1.5. Esmakordselt kanti kalmeväli riiklike mälestiste nimekirja 1925. aastal ja selle kohta koostati topograafiline kirjeldus, mis ühtib Kaarma kihelkonnakirjelduses mainitava infoga. Nõukogude perioodil kanti kalmeväli mälestistena 1952. aastal vastu võetud vabariikliku tähtsusega mälestiste nimekirja (Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1. novembri 1952. a määruse nr 863 lisa nr 1 „Eesti NSV territooriumil asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate vabariikliku tähtsusega arheoloogiamälestiste nimekiri“) järjekorranumbriga 416. 1964. ja 1973. aasta riiklike tähtsusega mälestiste nimekirja Piila kalmevälja teadmata põhjustel ei kantud.

1.6. 1980. aastate lõpus kanti Piila kalmeväljale jäävad kivikalmed Kaarma valla kohaliku numeratsiooniga arheoloogiamälestiste nimekirja 32 eraldiseisva kivikalmena (ajutiste numbritega 254-k kuni 283-k). Nimekiri koostati eesmärgiga võtta mälestised rajoonide rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee või maavalitsuse otsustega kohaliku kaitse alla, kuid seoses ühiskonnas valitsenud pöördeliste aegadega seda teha ei jõutud. Kaitse taaskehtestamiseni jõuti 1997. aasta kultuurimälestiste nimekirjaga.

1.7. Kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktidega 3280–3311 tunnistati arheoloogiamälestisteks „Kivikalmed“ asukohaga Saare maakond, Kaarma vald, Piila küla. Mälestised on kantud kultuurimälestiste registrisse numbritega (edaspidi registri nr) 12228–12259.

1.8. Kivikalmed (registri nr 12228–12259) on Maa- ja Ruumiameti avalikus kultuurimälestiste kaardirakenduses kuvatud silmusnelinurksete leppemärkidega. Mälestiste ümber on osaliselt kuvatud muinsuskaitseseadusest tulenev 50 m kaitsevöönd.

1.9. 2025. aastal koostas Muinsuskaitseamet ekspertiisi kivikalmete (registri nr 12228–12259) asukohtade tuvastamiseks ja piiride määramiseks⁴. Ekspertiisi tulemusel järeldati, et kuigi kultuurimälestiste nimekirjaga on Õha külas⁵ kaitse all 32 eraldiseisvat kivikalmet, moodustavad need tervikliku matusekompleksi ehk kalmevälja, suurusega põhja-lõuna sihis umbes 430 m ning ida-lääne sihis umbes 250 m. Mitte kõik kivistruktuurid ei ole omaaegsed kalmed, vaid nende hulgas on muistsete põldudega seotud struktuure (st põllukivihunnikuid ja -peenraid), mis moodustavad koos kalmetega ühise kompleksse ja mitmekihilise muistise, mis on teineteisest lahutamatud. Tulemustest lähtuvalt tehti ettepanekud andmete korrigeerimiseks ja muutmiseks, sealhulgas:
   1.9.1 ühendada Õha ja Keskvere küla kivikalmed ja muistsete põldude struktuurid terviklikuks muistisekompleksiks, asukohaga Kalme (KÜ 43301:001:1001), Õha-Tooma (KÜ 27001:002:0408), Kalmu (KÜ 27001:002:0385), Kadaka (KÜ 27001:002:0081), Kivirauna (KÜ 27001:002:0386), Tammiku (KÜ 27001:002:0111) ja Sihi-Põllu (KÜ 27001:002:0335) kinnistud;
   1.9.2 nimetada muistsete põldude alale jääv kalmekompleks ümber nimetusega „Kalmeväli ja muistsed põllud“.

1.10. 13.01.2026 otsustas Muinsuskaitseamet algatada kultuurimälestise andmete muutmise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise menetluse, mille tulemusena liidetakse muistsete põldude alale jäävad kivikalmed terviklikuks kalmeväljaks, kehtestatakse mälestise (registri nr 12228) piir ning muudetakse selle nimetust, asendades varasema nimetuse „Kivikalme“ uue nimetusega „Kalmeväli ja muistsed põllud“.

2. Mälestise koosseis ja piir

2.1. Mälestise „Kalmeväli ja muistsed põllud“ (registri nr 12228) koosseisu kuuluvad nii kalmevälja kui muistseid põlde iseloomustavad struktuurid: kivikalmed, põllukivihunnikud, kividest kuhjatud põllupiirded ning pinnasest ja kividest kokku kuhjatud põllupeenrad. Mälestise koosseisu kuuluvad objektid on maa peal reeglina nähtavad.

2.2. Kalmeväli ja muistsed põllud“ on maa-alaline mälestis, mille puhul on MuKS § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt vajalik kehtestada piir.

2.3. Mälestiseks tunnistamise õigusaktis (kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“) on selle asukohaks märgitud „Piila küla“. Nende andmete põhjal ei ole võimalik mälestise piiri täpselt maakatastrisse kanda, kuna puudub täpne viide mälestise asukohale ja ulatusele.

2.4. Mälestise piiri kehtestamisel on tuginetud 1989. ning 1997–1998. aastatel toimunud väliuuringutel saadud mõõdistamisandmetele, 2025. aastal koostatud ekspertiisile, reljeefkaardil tuvastatavatele struktuuridele, katastriüksuste piiridele ja maastikuloogikale.

2.5. Mälestise „Kalmeväli ja muistsed põllud“ 7,5 ha suurusele alale jääb nii riigi- kui ka eraomandis olevaid kinnistuid. Mälestise ala hõlmab kõiki Õha ja Keskvere küla Kalme (KÜ 43301:001:1001), Õha-Tooma (KÜ 27001:002:0408), Kalmu (KÜ 27001:002:0385), Kadaka (KÜ 27001:002:0081), Kivirauna (KÜ 27001:002:0386), Tammiku (KÜ 27001:002:0111) ja Sihi-Põllu (KÜ 27001:002:0335) kinnistutel esinevaid kivistruktuure ja nende lähiümbrust. Ala kattub suuresti ajaloomälestisena kaitse all olevast Piila kalmistust (registri nr 4105) lääne poole jääva metsatukaga, mis omakorda on põhja ja lääne pool ümbritsetud haritavatest põllumassiividest. Mälestise lõunapiir kulgeb piki Sihi-Põllu kinnistule jäävat omaaegset kiviaeda. Mälestise idapiir kulgeb piki Piila kalmistu läänepiiriks olevat kiviaeda, arvestades seejuures tänapäevase katastripiiriga.

2.6. Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 1.

3. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1. MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus) sätestatud kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

3.2. Mälestise „Kalmeväli ja muistsed põllud“ (registri nr 12228) vastavust mälestise kriteeriumitele ei ole hinnatud, kuna mälestis vastab jätkuvalt nii riikliku kaitse üldistele kui ka arheoloogiamälestise kriteeriumitele. Riiklik kaitse jätkub, kuid mälestise piiride kehtestamine tagab parema mälestise kaitse ning selguse kaitse ulatuse kohta. Kultuurimälestise andmete muutmise eesmärk on üheselt mõistetavate andmete kättesaadavaks tegemine avalikkusele.

3.3. „Kivikalmete“ (registri nr 12229–12259) vastavust mälestise kriteeriumitele ei ole hinnatud, kuna need kuuluvad mälestise „Kalmeväli ja muistsed põllud“ (registri nr 12228) koosseisu ehk on selle lahutamatuks osaks.

4. Menetlusosaliste arvamused

4.1. 26.01.2026 teavitas Muinsuskaitseamet e-kirja teel mälestise andmete muutmise ja mälestiseks olemise lõpetamise menetluse algatamisest ja ühtlasi edastas tutvumiseks õigusakti eelnõu Saaremaa Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maa- ja Ruumiametile, OÜ-le Saare Saba ja Sarved ning puudutatud kinnistute (7) eraomanikele. Arvamuse esitamise tähtajaks seati 09.02.2026.

4.2. 27.01.2026 esitas Sihi-Põllu kinnistu omanik JP küsimuse, milles soovis teada, miks kavandatakse mälestise ala Sihi-Põllu kinnistul just välja pakutavas ulatuses, samuti sooviti teada, miks ei ole mälestise piiridesse arvestatud kogu Kalme kinnistu ning osa Torni kinnistut, kus samuti kivihunnikuid esineb. Täiendavalt juhiti tähelepanu, et vähemalt üks reljeefikaardil välja toodud pinnasekuhjatistest on maaomaniku enda poolt abihoone vundamendiaugu kaevamisega seoses kuhjatud.

4.3. 28.01.2026 vastas Muinsuskaitseamet Sihi-Põllu kinnistu omanikule, et arheoloogiamälestise “Kalmeväli ja muistsed põllud” (reg-nr 12228) piiri kujundamisel on lähtutud mitmete tegurite koosmõjust, sh alast, mida kirjeldati Kaarma kihelkonnakirjelduses; Kaarma kolhoosi majandiplaanist; säilinud kivikonstruktsioonide tuumikalast; maastikuloogikast ja ala hoomatavusest ning kehtivatest katastripiiridest. Muinsuskaitseamet selgitas, et kuigi kivikalmeid on esinenud ka Sihi-Põllu talu hoonete all, ei hõlmata talu hooviala mälestise piiride sisse, kuna hilisema ehitus- ja elutegevuse tulemusena on kalmed hävinenud. Küll aga esineb kalmestruktuure kinnistu loodepoolses osas, mistõttu moodustavad need Kalme kinnistule jääva muistisekompleksiga ühise terviku. Muinsuskaitseamet möönis, et üksikuid kivistruktuure esineb ka Kalme kinnistu kaguosas ning Torni kinnistul, kuid mälestise piiri kehtestamisel on lähtutud erinevate tegurite koosmõjust, mis eelnevalt on välja toodud.

4.4. Teised menetlusosalised õigusakti eelnõu kohta arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud.

5. Kultuurimälestise andmete muutmise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

Mälestiste kultuuriväärtus

5.1. Mälestise „Kalmeväli ja muistsed põllud“ (registri nr 12228) andmete muutmise ning „Kivikalmete“ (registri nr 12229–12259) kultuurimälestiseks olemise lõpetamisega seoses kultuurimälestise kultuuriväärtus ei muutu ning seetõttu ei viidud läbi kultuuriväärtuse täiendavat hindamist.

5.2. Andmete muutmine on vajalik, sest 32 eraldiseisvalt kaitse alla võetud kivikalmet moodustavad tervikliku matusekompleksi ehk kalmevälja, suurusega põhja-lõuna sihis umbes 430 m ning ida-lääne sihis umbes 250 m. Samuti ei ole kõik kivistruktuurid omaaegsed kalmed, vaid nende hulgas on muistsete põldudega seotud struktuure (st põllukivihunnikuid ja -peenraid), mis moodustavad koos kalmetega ühise kompleksse ja mitmekihilise muistise, mis on teineteisest lahutamatud. Riiklik kaitse jätkub samas ulatuses, mis enne muudatust, kuid mälestise piiri kehtestamine tagab mälestise parema kaitse ja aitab kaasa õigusselguse tagamisele. Kultuurimälestise andmete muutmise eesmärk on üheselt mõistetavate andmete kättesaadavaks tegemine avalikkusele.

5.3. Kuna kultuurimälestiste registris olnud varasem teave mälestise „Kalmeväli ja muistsed põllud“ (registri nr 12228) asukoha kohta oli puudulik ning mälestis on Maa- ja Ruumiameti avalikus kultuurimälestiste kaardirakenduses kuvatud eraldiseisvaid kivikalmeid tähistavate silmusnelinurksete leppemärkidega, ei olnud võimalik selle suhtes kehtivaid kitsendusi nõuetekohaselt rakendada.

Avalik huvi

5.4. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on seejuures ühiskonna ühine kohustus. MuKS § 3 lg 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest.

5.5. Avalik huvi Õha ja Keskvere külas asuva mälestise „Kalmeväli ja muistsed põllud“ (registri nr 12228) säilitamiseks jääb alles. Tegemist on väga hästi säilinud muistsete põldude alal oleva hilisviikingiaegse kalmekompleksiga, lisaks esineb kalmestruktuuride all ajaarvamise vahetusse dateeritav asulakoha kultuurkiht. Kalmevälja koosseisu kuuluvates kivikalmetes ja kalmepõhjades säilinud teave on oluline, võimaldades laiemalt uurida hilisrauaaegseid rahvastikugruppe, samuti Saaremaal elanud inimeste tervist, toitumist, mobiilsust, ühiskonnakorraldust ja palju muudki. Kalmevälja ja muistsete põldude säilimine on vajalik piirkonna identiteedi alal hoidmiseks ja kultuurilise järjepidevuse tagamiseks, mis omakorda aitab kaasa ühiskonna tasakaalustatud arengule. Arvestades eeltoodut, seisneb avalik huvi kalmevälja ja sellega seotud muistsete põldude andmete muutmise ja ulatuse täpsustamise suhtes ühiskonna vajaduses säilitada kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.

5,6, Kuna „Kivikalmed“ (registri nr 12229–12259) hõlmatakse mälestise „Kalmeväli ja muistsed põllud“ (registri nr 12228) piiride sisse, puudub avalik huvi nende suhtes eraldiseisva riikliku kaitse säilitamiseks.

Menetlusosaliste huvi

5.7. Omanike jaoks seisneb käesoleva käskkirjaga tehtav muudatus mälestise piiri kehtestamises, millega tagatakse õigusselgus ning omanike jaoks on arusaadavad mälestise ulatus ja sellest tulenevalt piirangute ulatus. Käskkirjaga kaotatakse mälestise kaitsevöönd ehk edaspidi ei kohaldu MuKS-ist tulenevad kaitsevööndi suhtes kehtivad kitsendused.

5.8. Menetlusosaliste arvamused on toodud punktis 4.

Proportsionaalsus

5.9. Kultuuripärand on osa Eesti rahvuskultuurist ning eesmärgid selle säilimiseks õigustavad omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramist. Seega ei ole omandipõhiõigusel teiste põhiseaduslike väärtuste ees igal juhul prioriteeti ning seadusega võib omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust õiglases ulatuses kitsendada, kui see on vajalik muu põhiseadusliku eesmärgi saavutamiseks.

5.10. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 11 sisalduva proportsionaalsuse põhimõtte järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust. Seega peavad omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks olema piirangud proportsionaalsed ehk eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.

5.11. Käskkirjaga seatud piirangute eesmärk on kultuuripärandi kaitse. Seatud piirangud aitavad kaasa arheoloogiapärandi kaitsele, mistõttu on piirangud sobivad. Piirangud on vajalikud, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise puudutatud isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Mälestise säilimise tagamiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa kultuuriväärtuse säilimine on oluline eesmärk. Riikliku kaitse tagamisega ja kultuuriväärtusi hävitavatele tegevustele piirangute seadmisega arheoloogiapärand säilib, kuid kultuuriväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel hävineb. Käskkirjaga seatud piirangud on kehtestatud ulatuses, mis tagab mälestise säilimise ja kaitse. Samas on lahendused proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes ehk mõjutavad õiguste ja vabaduste kasutamist võimalikult minimaalselt.

Kaitsevöönd

5.12. MuKS § 14 lg 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

5.13. Kalmevälja ja muistsete põldude arheoloogiamälestiseks tunnistamise ajal kehtinud MuKS (RT I 1994, 24, 391) § 25 sätestas, et kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kaitsevööndiks oli 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud märgitud teisiti. Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktiga mälestisele eraldi kaitsevööndit ei kehtestatud, tekkis kaitsevöönd seaduse alusel. 01.05.2019 jõustunud MuKS § 95 kohaselt on enne 29.12.2008 ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks tunnistatud mälestiste kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui õigusaktis ei ole määratud teisiti.

5.14. Mälestisele „Kivikalme ja muistsed põllud“ (registri nr 12228) kaitsevööndit ei kehtestata, kuna 2025. aastal koostatud ekspertiisi põhjal on mälestise ulatus täpselt välja selgitatud. Samuti on mälestise koosseisus olevate kivikalmete ja põllukivistruktuuride asukohad reljeefkaardil selgelt tuvastatavad ning need ja nende lähiümbrus, kus võib olla säilinud struktuuridega seotud arheoloogilist kultuurkihti, jäävad mälestise alale. Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud ja seadusest tulenenud mälestiste kaitsevööndi piirang 50 meetri ulatuses.

Leevendused

5.15. Mälestiseks tunnistamise õigusakti muutmise käskkirjas märgitakse leevendused MuKS § 52 lg-tes 1–3 ja § 62 lg-s 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lg-tes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse.

5.16. Mälestise „Kalmeväli ja muistsed põllud“ alal leevendusi loakohustusest ei tehta, kuna mälestis koosneb maapealsetest kivistruktuuridest ning kivikalmetega ja põllustruktuuridega seotud arheoloogiline kultuurkiht võib ilmneda juba 10 cm sügavusel kivikehandite lähiümbruses. Nii ehitamine, kõrghaljastus-, raie-, kaeve- kui ka muud pinnasetööd mõjutavad otseselt mälestise säilimist. Seega ei muutu mälestise andmete muutmise menetluse käigus kehtivate kitsenduste sisu.

5.17. Kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde puhul arvestatakse nende tavapäraseid üleüldiselt levinud arusaamu, kui õigusaktiga pole mõistet kindlaks määratud. Nii on nt pargiterminite sõnaraamatu järgi kõrghaljastus haljastus, mille moodustavad leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m) põõsad⁶. Kaevetööd on senises Muinsuskaitseameti tegevuspraktikas olnud pigem suuremahulised tööd, näiteks kaabli maasse paigaldamiseks kaablikraavi kaevamine või pinnase teisaldamine. Loa- ega teavituskohustusega ei ole hõlmatud n-ö koduaia väiksemahulised haljastustööd (muru külvamine, lillepeenarde harimine) ja maaharimine (sibulamaa). Kui nende tööde käigus tuleb siiski arheoloogiline leid välja, tuleb sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada anda.

Mõjud ja kitsendused

5.18. Mälestise „Kalmeväli ja muistsed põllud“ (registri nr 12228) ala jääb Õha ja Keskvere külas olevatele katastriüksustele (kinnistute nimekiri käskkirja lisa 1 tabelis 2). Kinnistute sihtotstarbeks on maatulundusmaa, välja arvatud elamumaana kasutatav Sihi-Põllu (KÜ 27001:002:0335) kinnistu.

5.19. Maa-alal kehtib endise Kaarma valla 07.07.2010 kehtestatud üldplaneering, mille kohaselt paikneb mälestis Piila-Õha kohaliku tähtsusega väga väärtuslikul maastikul. Lisaks jääb mälestis 27.09.2018 algatatud Saaremaa valla üldplaneeringu alale.

5.20. MuKS § 3 lg-s 4 sätestatud ettevaatuspõhimõtte üks osa on lahendus, kus juhul, kui ei piisa üldisest igaühe kohustusest kaitsta kultuuripärandit ja hoiduda seda ohustada võivatest toimingutest, tuleb Muinsuskaitseametit teavitada teatud tüüpi tööde tegemisest või taotleda nendeks luba.

5.21. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused vähendama selle hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Ära tuleb hoida olukord, kus tööde tegija võib tahtmatult rikkuda või hävitada märkimisväärse osa kultuuripärandist enne kui märkab tööd peatada ja Muinsuskaitseametit teavitada.

5.22. Mälestise alal ei kehti absoluutne tööde ja tegevuste keeld, vaid seal, kus on põhjendatud ja vajalik, kehtib MuKS-is sätestatud nõue taotleda enne mälestisel kavandatud töid selleks ametilt vastav luba. Seda, kas ning millises ulatuses ja kujul on konkreetsel juhul mälestise alal soovitud töö ja tegevus võimalik, hindab amet loataotluse lahendamisel.

5.23. Mälestis „Kalmeväli ja muistsed põllud“ (registri nr 12228) on kinnismälestis ning kinnismälestisel tööde tegemisel järgitavaid nõudeid reguleerivad MuKS-i §-d 49, 50, 52, 54 ja 55, mille kohaselt tuleb arheoloogiamälestisel tehtavate tööde (ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) puhul Muinsuskaitseametile esitada vastavalt tööde tegemise loa taotlus. Lisaks sellele kooskõlastab pädev asutus Muinsuskaitseametiga ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise mälestisel ja kaitsevööndis ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel. Ühtlasi peab Muinsuskaitseamet olema edaspidi kaasatud mälestise alal projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlusse.

5.24. Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust võib amet kinnismälestisel määrata tööde tegemise tingimusi, sh arheoloogilise uuringu tegemise kohustust. Need Muinsuskaitseameti otsused määravad ühtlasi omandikitsenduse ulatuse ja kohustavad leidma õiglast tasakaalu üldise kultuuriväärtuse huvi ja omaniku huvi vahel.

5.25. Mälestise nimetuse muutmine ja piiri kehtestamine ei too kaasa täiendavaid omandiõiguse piiranguid.

5.26. Kalmevälja ja muistete põldude alal olevad piirangud ei muuda seal paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt. Mälestise alal ei ole ka ehitus- või arendustegevus välistatud, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist omandiõiguse intensiivse riivega.

5.27. MuKS-ist tulenevaid omandipõhiõiguste kitsendusi tasakaalustab omaniku õigus taotleda mälestisel teatud tööde tegemisel toetust ja ameti määratud uuringute hüvitamist.

5.28. MuKS-i § 31 lõige 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutumata kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit sõltumata sellest, kas piirkond on riikliku kaitse all või mitte. Kui tööde käigus leitakse arheoloogiline leid, tuleb sellest samuti viivitamatult Muinsuskaitseametile teada anda.

5.29. „Kalmeväli ja muistsed põllud“ (registri nr 12228) andmete muutmise ning „Kivikalme“ (registri nr 12229–12259) kultuurimälestiseks olemise lõpetamise tulemusena korrastatakse kultuurimälestiste nimekirja, mille tulemusel esineb omakorda vähem eksitavat infot piirkonnas säilinud arheoloogiapärandi kohta.

6. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. Enne kultuurimälestise muutmist ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamist kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht. Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 26.03.2026 toimunud koosolekul ja otsustas seda toetada.
________________
¹ Leinbock, H. 1922. Kaarma kihelkond. – Saaremaa ja Muhu muinasjäänused. Tartu Ülikooli Arkeoloogia Kabineti toimetused, II. Tartu, lk 20.
² Leinbock, F. 1922. Kaarma kihelkonna muinasjäänused. Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg.
³ Mägi, M. 1997. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Piila kiviringidega kalmistul Saaremaal, Kaarma kihelkonnas 7.-19. juulil 1997 (Aruanne MKA arhiivis);
  Mägi, M., Allmäe, R., Maldre, L. 1998. Viking Age Graveyard at Piila, Saaremaa. – Arheoloogilised Välitööd Eestis, 1997, 99–116;
  Mägi, M. 1999. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Piila kiviringkalmetega kalmistul Saaremaal Kaarma kihelkonnas, 28. juuni – 2. august 1998. (Aruanne MKA arhiivis);
  Mägi, M., Rudi, A. 1999. New Stone Circle Graves at Piila Cemetery, Saaremaa. – Arheoloogilised Välitööd Eestis, 1998, 39–49;
  Mägi, M., Saluäär, U. 1998. Aruanne arheoloogilisest proovikaevamisest Piila asulakohal (Kaarma khk) 30. juunist kuni 14. juulini 1998. aastal. (Aruanne MKA arhiivis).
⁴ Heinloo, E. 2025. Kivikalmed reg-nr 12228–12259. Mälestiste asukohtade ja piiride ekspertiis. Link: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia_ekspertiisid/12228_12259.pdf
⁵ Külade piirid on ajas muutunud. Nii jääb ajalooliselt Piila küla territooriumil paiknenud kalmeväli tänapäeval Õha ja Keskvere küla territooriumile.
⁶ Nurme. S, Nutt. N. 2012. Pargiterminite seletussõnaraamat. Lk 33.