2. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2ⁱ.

Käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse lisaks Maa-ameti kaardile.

Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ja viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ettepaneku Linnamäe hüdroelektrijaama mälestiseks tunnistamiseks tegi ehitise omanik Jõelähtme Vald. Ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet Linnamäe hüdroelektrijaama mälestiseks tunnistamise menetluse, kaalus ettepanekut ning leidis, et mälestise tunnused on kogu kompleksist Linnamäe hüdroelektrijaama paisul. Samale järeldusele jõudis 31.03.2016. a koosolekul Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Linnamäe hüdroelektrijaama pais kultuurimälestiseks.

Vastavus mälestise tunnustele

Linnamäe hüdroelektrijaama pais on suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis. Paisu on projekteerinud tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. a, valmis ehitati see aastatel 1922-1924. Linnamäe hüdroelektrijaama pais on silmapaistev insenertehniline rajatis, mis peale valmimist tituleeritud Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp on suures osas algsel kujul säilinud.

Eestis on üle 900 paisu, neist muinsuskaitse all on 56. Kaitsealuste paisude seas on üks hüdroelektrijaama pais: Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga. Ülejäänud kaitsealused paisud on osa kaitsealustest vesiveskitest. Kunda hüdroelektrijaam koos paisuga on väärtuslik kui esimene hüdroelektrijaam Baltikumis. Linnamäe paisu väärtus seisneb eelkõige selle mastaapsuses ja kõrgetasemelises insenertehnilises lahenduses, mis teeb sellest Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistva näite.

Kaitsevööndi määramine

Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndiks määratakse Tammi maaüksus (katastritunnus 24505:002:0030). Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.

Menetlusosaliste seisukohad

Objekti mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord.”

Kohalik omavalitsus, kes on ehitise omanik, on ise kaitse alla võtmise ettepaneku tegija. Kohalikule omavalitsusele on antud võimalus tutvuda eksperdihinnanguga ja avaldada selle kohta arvamust. Jõelähtme Vald on hoone mälestiseks tunnistamisega nõustunud. Kohaliku omavalitsuse jaoks on paisjärv ja selle ümbrus olulise sotsiaalmajandusliku väärtusega puhkemajanduspiirkond. Paisjärve säilimise eelduseks on paisu säilimine.

Ehitise valdaja on AS Eesti Energia, kes on samuti olnud menetlusse kaasatud ning andnud nõusoleku ehitise mälestiseks tunnistamist. AS Eesti Energia korrastas 2002. a Linnamäe hüdroelektrijaama hüdrorajatised ja rajas turbiinihoone, paisu kohale ehitati rippsild (uue hoone ja silla arhitekt Raine Karp) ja paisule avati juurdepääs kõigist külgedest.

Kuna paisu näol on tegu vooluveekogu tõkestusrajatisega, kaasas Muinsuskaitseamet menetlusse ka Keskkonnaameti. Keskkonnaamet ei esitanud tulenevalt pädevusvaldkonnast seisukohta paisu kaitse alla võtmise kohta, kuid esitas mitu täpsustust eksperdihinnangu sisu kohta, mille Muinsuskaitseamet arvesse võttis. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu ka Jägala jõe keskkonnanõuetele, mille täitmine võib olla võimatu või raskendatud, kui Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistatakse kultuurimälestiseks.

II KAITSE ALLA VÕTMINE

Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.

Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.

Linnamäe pais ja paisutamise mõjuala ulatus jääb Jägala jõe hoiualale ning seondub Jägala loodusala kaitse eesmärkidega. Vee, sh jõgede hea seisukorra nõue tuleneb Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist. Kaitsealuste vesirajatiste või muu avaliku huvi olemasolu korral on siiski võimalik teha erandeid (raamdirektiivi artikkel 4(3)), kui veekogu looduslikuna taastamine avaldaks negatiivset mõju keskkonnale laiemalt, sh kultuuripärandile või inimeste muule võrdselt tähtsale püsivale arendustegevusele. Euroopa kohtupraktikas on ülekaalukat avalikku huvi sisustatud nt taastuvenergia tootmisega (Euroopa Komisjon vs Austria Vabariik, kohtuasi C 346/14, 4. mai 2016). Erinevate eesmärkide vastandumisel on liikmesriigil õigus kaaluda ja langetada sellest tulenev otsus. Kaalutlusõiguse näeb ette veeseaduse § 17 lg 4¹ (01.07.2016. a jõustunud muudatus). Keskkonna mõju hindamise sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, mille kohasaelt on mõju kultuuripärandile oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda haldusorganile teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamisega seoses ei ole kavandatud olemasoleva paisu rekonstrueerimist ulatuses, mis tõstaks veetaset, samuti ühegi uue paisu rajamist ega veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmist. Linnamäe hüdroelektrijaama paisust mõned kilomeetrid ülesvoolu asub Jägala juga, mis on siirdekalade looduslik rändetõke.

Käesolevas käskkirjas toodud kaalutluste alusel leiab Kultuuriministeerium, et Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimine, mis omakorda on eelduseks Linnamäe paisjärve ja 90 aasta jooksul piirkonnas väljakujunenud maastiku säilimisele, on põhjendatud ja  oluline avalik huvi samaväärselt looduskaitseliste eesmärkidega. Kultuuripärandi säilimine on kaalukas põhjus, mida tuleb arvesse võtta loodukaitselistele eesmärkidele saavutamisel. Linnamäe hüdroelektrijaama pais on erakordselt kõrgetasemeline ja mastaapne insenertehniline rajatis, mis on autentsena säilinud. Kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon on väärtuslik tööstusarhitektuuri näide ning väärib säilitamist.

Ehitise mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust. Ehitis ei paikne miljööväärtuslikul alal ega muinsuskaitsealal. Üksnes pool paisu jääb Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Seetõttu on väärtusliku ehitise säilimise tagamiseks otstarbekas rakendada riiklikku kaitset.

Linnamäe hüdroelektrijaam on heas seisukorras ning jätkuvalt kasutuses hüdroelektrijaamana. Pais toimib oma algses funktsioonis, st hüdroelektrijaamas toodetakse taastuvenergiat. Menetluse käigus selgitas Jõelähtme Vald, et on huvitatud Linnamäe hüdroelektrijaama paisu jätkuvast kasutamisest elektri tootmiseks ning osana turismi- ja puhkealast. Vastavalt Jõelähtme valla üldplaneeringule on hüdroelektrijaama ümbrus määratud väärtuslikuks puhkealaks. Mälestiseks tunnistamine ei piira omaniku ega valdaja võimalust kasutada ehitist elektri tootmiseks ega vaatamisväärsusena ka edaspidi. Sobiva funktsiooni olemasolu, sealjuures eriti majanduslikult tasuva funktsiooni olemasolu on kultuuriväärtusega ehitise säilimise parimaks eelduseks.

[i]   Mälestise asukoht ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).