Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629, Harju maakond, Tallinn, Lelle tn 22, edaspidi taotleja) esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 27. veebruaril 2010. a viis veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22⁶ lõike 2 kohast hoonestusloa taotlust avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamadega Liivi lahe piirkonnas Kihnu ja Ruhnu saare ning Häädemeeste valla rannajoone läheduses (pabertaotlused nr TEE-111, TEE-112, TEE-113, TEE-114 ja TEE-115).

Taotleja esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30. augustil 2010. a ja 30. juunil 2015. a muudetud ning täpsustatud hoonestusloa taotlused. Muudetud taotluse kohaselt taotletakse hoonestusluba Kihnulõuna alale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikest 1 Eesti Energia Aktsiaseltsi hoonestusloa menetluse üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 92² kohaselt võib hoonestusloa anda vaid elektriettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses.

Taotleja põhitegevuseks on äriregistri andmetel elektrienergia müük, ettevõtte kapital on 621 645 750 eurot. Majandustegevuse registri andmetel on taotlejal esitatud 23. jaanuaril 2019. a majandustegevusteade nr ELM000085 elektrienergia müügi tegevusalal. Seega vastab taotleja ELTS §-s 92² sätestatud nõuetele.

Taotluse kohaselt on meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga, kuni 1000 MW võimsusega ning koormatava ala suurusega 183 189 290 m². Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Meretuulepark koosneb järgmistest osadest:
   1) kuni 160 avamere tuulikut, pargi koguvõimsusega kuni 1000 MW;
   2) tuulemõõdumast;
   3) merel paiknevad alajaamad;
   4) merel paiknevatesse alajaamadesse ühendatud elektrikaablid;
   5) elektri ülekandesüsteem kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama).

Mere ja maismaa ühenduskaabel suunduks merealajaamast lääne–ida-suunaliselt Pärnu maakonda Häädemeeste piirkonda. Üks kuni mitu sisemist merealajaama on kaabliga omavahel ühendatud ning maismaale kulgeb nendest üks ühenduskaabel. Tuulikute, alajaamade ja tuulemõõdumastide täpne arv, paiknemine ning ülekandeliini trassi lõplik asukohavalik selgub keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusena. Tuulikute ja kaabli asukoha valikul tuleb arvestada 17. aprillil 2017. a kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus seatud tingimusi.

Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks küsiti VeeS § 22⁷ lõike 2 kohaselt seisukohti Keskkonnaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Veeteede Ametilt, Lennuametilt, Muinsuskaitseametilt, Rahandusministeeriumilt ja Keskkonnaametilt. Seisukohti küsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2010. aastal ning uuesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2017. aastal.

Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluseid ei tuvastatud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas VeeS § 22⁷ lõike 3 kohaselt hoonestusloa menetluse algatamise kavatsuse teate Ametlikes Teadaannetes, oma veebilehel ja ajalehes Eesti Päevaleht 10. mail 2010. a. Ühtegi teist taotlust käesolevas taotluses märgitud merealale hoonestusloa taotlemiseks VeeS § 22⁷ lõikes 4 nimetatud 20-päevase tähtaja jooksul teate avaldamisest ei esitatud.

Korralduse sisu, sealhulgas hoonestusloa menetluse algatamise tingimusi, on taotlejale tutvustatud ning taotlejal vastuväiteid ei ole.

2. Õiguslikud järeldused

Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks VeeS § 22⁷ lõike 2 kohaselt küsitud Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti, Muinsuskaitseameti, Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaameti seisukohtadest ei tuvastatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Teised isikud ei ole esitanud hoonestusloa taotlust sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks.

VeeS § 22⁸ lõike 1 kohaselt keeldutakse hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu, ja lõike 2 kohaselt siis, kui taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või kui taotletaval alal on algatatud maakonnaplaneering ja planeeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud. VeeS § 22⁸ lõige 1 hõlmab juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse esitamisel on ilma pikema menetluseta selge, et taotlust rahuldada ei ole võimalik. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole taotletava ala suhtes algatatud teist hoonestusloa menetlust ega maakonnaplaneeringut. Planeeritav meretuulepark jääb 17. aprillil 2017. a kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus märgitud võimaliku tuuleenergeetika arenduspiirkonda. Seetõttu on põhjendatud hoonestusloa menetluse algatamine Eesti Energia Aktsiaseltsi taotluse alusel.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktidest 5 ja 17¹ ning § 11 lõikest 3 tuleb algatada keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise algatamisest tulenevalt peatub hoonestusloa menetlus KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt kuni KeHJS § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni.

Kuna tuulikuid planeeritakse Läti rannikust 2,6 meremiili kaugusele, võib kaasneda kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju hindamisel lähtuma lisaks KeHJS-le ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise kokkuleppest.

Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab Vabariigi Valitsus VeeS § 22⁷ lõike 7 punkti 3 kohaselt uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Arvestades asjaolu, et keskkonnamõju hindamise täpne ulatus ja sisu, sealhulgas hindamismetoodika, ei ole hoonestusloa menetluse algatamisel veel teada ja see määratakse keskkonnamõju hindamise programmis, siis ei ole käesolevas otsuses võimalik määrata lõplikku uuringute loetelu. Uuringute tegemise täpne vajadus määratakse keskkonnamõju hindamise programmis. Praktikas võib keskkonnamõju hindamisel ilmneda eri asjaolusid, mis võivad mõjutada ka uuringute tegemise tähtaega, kuid arvestades taotleja esitatud teavet ning kavandatavat uuringute tegemise aega, on mõistlik määrata uuringute tegemise tähtajaks viis aastat hoonestusloa menetluse algatamisest. Tehtud uuringud ja nende alusel koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne on hoonestusloa andmise otsuse tegemise üheks aluseks.

3. Otsus

3.1. Algatada hoonestusloa menetlus Eesti Energia Aktsiaseltsi esitatud taotluse alusel kavandatava meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte.

3.2. Algatada meretuulepargi rajamiseks avalikku veekogusse keskkonnamõju hindamine võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude, samuti võimalike piiriüleste mõjude väljaselgitamiseks tuulepargi ehitamise ja käitamise ajal.

3.3. Teha koormatava mereala suhtes tervikuna vähemalt järgmised uuringud:
   1) mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele;
   2) mõju navigatsioonimärkide või -tulede eristamisele veeliiklejate poolt;
   3) ehitiste ja kaabelliinide ümbruse batümeetriat täpsustav uuring;
   4) merepõhja ehitusgeoloogiline uuring;
   5) visualiseering maismaa erinevatest punktidest;
   6) meteoroloogiline uuring jää, lainetuse ja hoovuste mõõtmiseks;
   7) tuulikute ehituseks vajalike tingimuste analüüs (maismaal toimuv ehitustegevus) ja leevendusmeetmed;
   8) allveearheoloogiline uuring;
   9) merevee kvaliteedi uuringud tuulepargi piirkonnas ja ehitustegevuse arvatavasse mõjualasse jääval merealal;
   10) planktonikoosluste olukorra kirjeldamine;
   11) merepõhja elustik – põhjataimestiku ja -loomastiku kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite väljaselgitamine arenduspiirkonnas ja võimaliku mõju alla jääval alal;
   12) uuring tuulepargi ja merekaabli elektromagnetvälja võimaliku mõju kohta kalastikule;
   13) kalastiku uuring (kalastiku ja kudealade inventeerimine arenduspiirkonnas, hüdroakustiline uuring);
   14) linnustiku ning nahkhiirte rände- ja toitumisalade uuring;
   15) mõju hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud, ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed;
   16) sotsiaal-majanduslik analüüs, et hinnata elektrienergia kvaliteeti ja selle parandamise võimalusi Kihnu saarel ning kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele avalduva mõju väljaselgitamiseks;
   17) selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus;
   18) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud.

Uuringud teha viie aasta jooksul keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest arvates.

3.4. Tuulikute täpsete asukohtade valikul teha koostööd Pärnu Sadama, Veeteede Ameti, Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga.

3.5. Tuulikute paigutamisel lähemale kui 2,6 meremiili Läti piirist teavitada asjaolust Läti Vabariiki.

3.6. Võimaliku piiriülese keskkonnamõju tõttu tuleb keskkonnamõju hindamisel täiendavalt lähtuda piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise kokkuleppest.

3.7. Keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele.

3.8. Keskkonnamõju hindamisel, uuringute tegemisel ning ülekandeliini trassi valikul teha koostööd teiste samas piirkonnas planeeritavate tuuleparkide arendajatega.

3.9. Hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimusi ja Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega.

4. Korralduse vaidlustamine

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

5. Korralduse teatavaks tegemine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil teha korraldus Eesti Energia Aktsiaseltsile teatavaks, teavitada keskkonnamõju hindamise algatamisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.