I peatükk
Üldsätted

Paragrahv 1. Seadus sätestab õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul.

Paragrahv 2. Täiskasvanute koolitusasutused on asutused ja organisatsioonid, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on täiskasvanute koolitus.

Paragrahv 3. (1) Sõltuvalt eesmärgist on koolitus käesoleva seaduse kohaselt:

1) tasemekoolitus;
2) tööalane koolitus;
3) vabahariduskoolitus.

(2) Tasemekoolitus võimaldab õhtuses- ja kaugõppevormis või eksternina omandada põhi-, kesk- või kõrgharidust, samuti taotleda akadeemilist kraadi. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom.

(3) Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.

(4) Vabahariduskoolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis.

Paragrahv 4. (1) Tasemekoolitust võimaldavate koolide tegevusele laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning kõrgkooliseadus.

(2) Tööalane koolitus toimub kas riiklike õppekavade alusel, kursustena või individuaalõppe korras. Riiklike õppekavade alusel tööalast koolitust võimaldavate koolide tegevusele laieneb kutseõppeasutuse seadus.

(3) Vabahariduskoolituse kursusi võidakse korraldada kõikides täiskasvanute koolitusasutustes.

(4) Täiskasvanute koolitust võimaldavate erakoolide tegevusele laieneb erakooliseadus, kui õppetsükli pikkus on vähemalt kuus kuud.

II peatükk
Õppimisvõimaluste tagamine

Paragrahv 5. Õppimisvõimaluste tagamine ning täiskasvanute koolitussüsteemi kujunemise ja arengu kindlustamine toimub Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsusorgani tegevuse ja koostöö tulemusena.

Paragrahv 6. Vabariigi Valitsus :

1) võtab vastu täiskasvanute koolitust reguleerivaid õigusakte;
2) näeb riigieelarve eelnõus ette vahendeid riiklikult eelistatud valdkondades toimuvaks täiskasvanute koolituseks ;
3) korraldab täiskasvanute koolitusega seotud uuringuid;
4) koordineerib maakondades toimuvat koolitustegevust ja sidustab seda maakonna arenguga.

Paragrahv 7. Kohalikud omavalitsusorganid :

1) tagavad omavalitsusüksuse territooriumil alaliselt elavatele isikutele võimaluse põhi- ja keskhariduse omandamiseks ja soodustavad tööalast ning vabahariduskoolitust, tehes vajaduse korral koostööd teiste omavalitsusüksustega;
2) toetavad puuetega ja sotsiaalselt vähekindlustatud õppijate osavõttu kursustest.

Paragrahv 8. (1) Töölepingulises vahekorras olevaile isikuile võimaldab tööandja koolituses osalemiseks õppepuhkust.

(2) Õppepuhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras.

(3) Tasemekoolituse korral antakse töötaja soovil õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks kuni üheks kuuks õppeaasta jooksul.

(4) Tasemekoolituse puhul antakse õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust:

1) põhihariduse omandamise puhul neli nädalat;
2) keskhariduse omandamise puhul viis nädalat;
3) kõrghariduse omandamise või bakalaureuse kraadi kaitsmise puhul kuus nädalat;
4) magistri- ja doktorikraadi kaitsmise puhul seitse nädalat.

(5) Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale säilitab tööandja keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses.

(6) Tööalaseks koolituseks annab tööandja töötaja soovil õppepuhkust vähemalt kümneks tööpäevaks aastas tööandja ja töötaja vastastikuse kokkuleppega määratud ajal keskmise palga säilitamisega.

(7) Vabahariduskoolituseks antakse poolte kokkuleppel õppepuhkust vähemalt viieks tööpäevaks aastas.

(8) Tööandja osalus koolitusega seotud täiendavate kulutuste katmises sätestatakse töö- või kollektiivlepingus.

(9) Koolitusest osavõtuks esitab töötaja tööandjale koolitusasutuse poolt antud teatise õppe toimumise aja ja sisu kohta.

Paragrahv 9. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel.

III peatükk
Koolituse korraldamine

Paragrahv 10. Täiskasvanute koolituse korraldamist suunab Haridusministeerium.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)

Paragrahv 11. Omandivormist olenemata on täiskasvanute koolitusasutus õppetegevuse korraldamisel, koolitusvormide, õppekavade ja -meetodite valikul ning vahendite kasutamisel haridusalaste õigusaktidega sätestatud piires iseseisev.

IV peatükk
Koolituse finantseerimine

Paragrahv 12. Tasemekoolituse finantseerimisele laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning kõrgkooliseadus, erakoolides erakooliseadus.

Paragrahv 13. (1) Riiklike õppekavade alusel toimuvale tööalase koolituse finantseerimisele laieneb kutseõppeasutuse seadus, erakoolides erakooliseadus.

(2) Kursustena või individuaalõppe korras toimuva tööalase koolituse eest tasub koolitusest huvitatud füüsiline või juriidiline isik.

(3) Tööotsijate ja töötute koolituse kursused tellib ja nende eest tasub Sotsiaalministeerium. Vahendeid selleks võib eraldada ka kohaliku omavalitsuse täitevorgan kohalikust eelarvest.

(4) Tööalase koolituse võimaluste tagamiseks võidakse vahendeid ette näha kohalikus eelarves.

(5) Riigiasutuste töötajate ja pedagoogide tööalaseks koolituseks nähakse ette vahendid riigieelarves, kusjuures vahendeid eraldatakse vähemalt kolme protsendi ulatuses nimetatud töötajate ja pedagoogide aastasest palgafondist.

(6) Kohaliku omavalitsuse töötajate tööalaseks koolituseks nähakse ette kulud omavalitsusüksuse eelarves.

Paragrahv 14. (1) Vabahariduskoolituse eest tasub sellest huvitatud füüsiline või juriidiline isik.

(2) Vabahariduskoolituse toetuseks võidakse ette näha vahendid riigi- ja kohalikus eelarves, kusjuures riigieelarve vahenditest toetatakse Haridusministeeriumi kaudu vaid pedagoogide ja koolitusasutuste juhtide töötasu.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)

Paragrahv 15. Riigieelarvest täiskasvanute koolituseks vahendite taotlemise ja finantseerimise korra, samuti nõuded koolitusasutustele, kes neid vahendeid võivad taotleda, kehtestab Vabariigi Valitsus.

V peatükk
Rakendamine

Paragrahv 16. Käesoleva seaduse paragrahv 7 punkt 1 ja paragrahv 13 5.lõige jõustuvad 1995.aasta 1.jaanuaril.

Paragrahv 17. Tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV töökoodeksi (ENSV Teataja, 1972, 28, lisa 1; 1986, 11, 143; 1986, 27, 387) paragrahvid 191-201 ja 203-207.

Õiend
Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, parandatud vorming.