Vabariigi Valitsus korraldus algtekst avaldamine avaldatud 2021-09-24 332 RT III2021-09-2420213324092021003 2021-09-27+03:00 1 2021-02-22 yksikakt_1_10.02.2010.xsd 324092021003 5 2021-09-24 Maret Mauer Üksikakti raamskeem XML struktuuri koostamiseks Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ja Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 ja § 28 lõike 2 punktide 3 ja 5 ning lõike 6 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 ja § 28 lõikes 8 sätestatut: 1 Sõnastada Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 4 alapunkt 21 järgmiselt: „21) kes on kuni 18-aastane isik ja kes pärast Eestisse saabumist 10 kalendripäeva jooksul võtab osa lapsehoiuteenuse osutamisest või koolieelses lasteasutuses või üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest ning noorsootööst või huviharidusest ja huvitegevusest, milles osalevad üksnes samad isikud, kes võtavad osa lapsehoiuteenusel, koolieelses lasteasutuses või üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppe- ja kasvatustegevusest. Käesolevas alapunktis sätestatud eneseisolatsioonist vabastus kehtib ainult nimetatud tegevustes osalemiseks või nimetatud kohtadesse liikumiseks ning juhul, kui isik on teinud kolmandal päeval pärast Eestisse saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi, mille tulemus on negatiivne. Käesolevas alapunktis sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks.“. 2 Sõnastada Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ punkti 4 alapunktid 9 ja 10 järgmiselt: „9) kui ta on kuni 12-aastane isik, kelle lähikontakt haigega leidis aset lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses või üldhariduskoolis ning kui ta selle järel võtab osa üksnes lapsehoiuteenuse osutamisest, koolieelses lasteasutuses või üldhariduskoolis läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest ning noorsootööst või huviharidusest ja huvitegevusest, milles osalevad üksnes samad isikud, kes võtavad osa lapsehoiuteenusel, koolieelses lasteasutuses või üldhariduskoolis õppe- ja kasvatustegevusest; 10) kui ta on 12–18-aastane isik, kelle lähikontakt haigega leidis aset üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, kes on teinud viivitamatult SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus peab olema negatiivne, ja kes võtab osa üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest ning noorsootööst või huviharidusest ja huvitegevusest, milles osalevad samad isikud, kes võtavad osa üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppe- ja kasvatustegevusest. Nimetatud isik on kohustatud mitte hiljem kui 72 tundi pärast lähikontaktsuse tuvastamist tegema SARS-CoV-2 RT-PCR kordustestimise, mille tulemus peab olema negatiivne. Käesolevas alapunktis sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks.“. 3 Korraldus jõustub 27. septembril 2021. a. 4 Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee. Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata, arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, näiteks õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid ning NETS § 27 lõigete 1 ja 3 alusel võib Vabariigi Valitsus kehtestada  nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks karantiini, kui nendega kaasnevad oluline mõju ühiskonnale või majandusele.

Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega; Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta; abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue; abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Korralduses piirangute ja piirkondlike erandite kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1, või saastunud pindade ning näiteks saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Samuti on SARS-CoV-2 viirusega nakatumise oht õues, kus viibitakse paljude inimestega lähedases kontaktis.

Käesoleva korraldusega tehakse järgmised muudatused:

Käesoleva korraldusega laiendatakse laste ja noorte ligipääsu huviharidusele, huvitegevusele ning noorsootööle, mis toimub lastehoius, lasteaias, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses. Juhul, kui laps või noor on puutunud kokku COVID-19 haigega, ei pea ta jääma lähikontaktsena karantiini, ning rakendada võib senist lihtsustatud karantiinikorda. Samuti tehakse samalaadne erisus riigipiiri ületamise järel.

Korralduse nr 305 punkti 4 alapunkti 21 täiendatakse viitega noorsootööle, huviharidusele ja huvitegevusele, milles osalevad üksnes samad isikud, kes võtavad osa lapsehoiuteenusel, koolieelses lasteasutuses või üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppe- ja kasvatustegevusest. Seega on kuni 18-aastasel isikul, kes saabub Eestisse riskiriigist ning kelle vanem või saatja ei ole vaktsineeritud ega läbi põdenud COVID-19 haigust või ei esine muud õiguslikku alust eneseisolatsioonist vabastamiseks, ning õpilasel, kes ise ei ole vaktsineeritud, võimalus osaleda lisaks lastehoiu, lasteaia või kooli õppe- ja kasvatustööle ka huvitegevuses ja huvihariduses, milles osalevad samad isikud, kellega isik puutub kokku ka eelmainitud õppe- ja kasvatustegevuse raames. Selle eelduseks on alapunkti 21 kohaselt, et alla 18-aastane isik teeb reisilt saabumisest kolmandal päeval COVID-19 PCR testi, mille tulemus on negatiivne.

Korralduse nr 212 punkti 4 alapunkte 9 ja 10 täiendatakse samuti selliselt, et need hõlmaksid lisaks lapsehoiuteenuse osutamisele, koolieelsele lasteasutusele, üldhariduskoolile ja kutseõppeasutusele ka huviharidust ja huvitegevust või noorsootööd, milles osalevad üksnes samad isikud, kes võtavad osa lapsehoiuteenusel, koolieelses lasteasutuses või üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppe- ja kasvatustegevusest. Sellest tulenevalt on edaspidi lastel, kes puutuvad COVID-19 haigega kokku lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli või kutseõppeasutuse läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse käigus, võimalus osaleda lisaks lapsehoiu, lasteaia või kooli õppe- ja kasvatustegevusele ka samas asutuses korraldatavas noorsootöös, huvitegevuses või huvihariduses. Seda aga üksnes samade isikutega koos, kellega puututi kokku õppe- ja kasvatustegevuse käigus. Alla 12-aastaste lähikontaktsete puhul on tingimuseks, et neil ei esine haigussümptomeid, ning 12–18-aastasted (ka isik, kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks) peavad selleks sooritama viivitamatult SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja mitte hiljem kui 72 tundi pärast lähikontaktsuse tuvastamist SARS-CoV-2 RT-PCR kordustesti. 

Põhjendused meetmete ja piirangute muutmise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted

]]> Peaminister Kaja Kallas Riigisekretär Taimar Peterkop