Keskkonnaministeerium sai 1. juunil 2006. a Metsamaahalduse Aktsiaseltsi (AS Vestman Varahaldus) nõuetekohase maavara kaevandamise loa taotluse ehitusdolokivi kaevandamiseks Koonga dolokivimaardlas.

Keskkonnaministeerium avalikustas taotluse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 16. juunil 2006. a, millega seoses ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

Menetluse kestel korraldati keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH), mis algatati Keskkonnaministeeriumi 2. oktoobri 2006. a kirjaga nr 6939‑3. Keskkonnamõju hindas OÜ Inseneribüroo STEIGER. Keskkonnaministeerium kiitis 1. juuli 2009. a kirjaga nr 38572‑2/08 KMH aruande heaks. KMH aruandes ning heakskiidukirjas on määratud keskkonnanõuded kavandatavast tegevusest tuleneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või minimeerimiseks. Meetmete määramisel on arvestatud keskkonnamõju hinnanud ekspertide soovitusi.

Taotluse järgi asuvad taotletav Koonga II dolokivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa Pärnu maakonnas Koonga vallas kinnistul Kungla mets (33404:002:0065). Luba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldise teenindusmaa suurus on 15,04 ha, sealhulgas mäeeraldis 11,86 ha; mäeeraldise piirides paikneb 984 000 m³ suurune ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru, mis on kogu ulatuses kaevandatav. Kaevandamise keskmine aastamäär on 100 000 m³ ja loa kehtivusaeg on kümme aastat. Maavaravaru kavandatakse kasutada ehituskillustiku ja ehituskivi valmistamiseks.

Tulenevalt maapõueseaduse § 28 lõikest 3 saadab loa andja (Keskkonnaministeerium) kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu Eesti Maavarade Komisjonile (edaspidi EMK) ja kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele nendelt kirjaliku arvamuse saamiseks.

Keskkonnaministeerium saatis 9. veebruaril 2010. a Koonga Vallavolikogule arvamuse avaldamiseks taotluse ja loa andmise otsuse eelnõu.

Koonga Vallavolikogu otsustas 26. märtsi 2010. a otsusega nr 34 nõustuda maavara kaevandamise loa andmisega täiendavatel tingimustel. Koonga Vallavolikogu otsustas 27. mai 2010. a otsusega nr 43 muuta oma 26. märtsi 2010. a otsust nr 34. Otsusega muudeti osaliselt täiendavaid tingimusi.

Keskkonnaministeerium saatis 8. jaanuaril 2013. a Koonga Vallavolikogule arvamuse avaldamiseks loa andmisest keelduva otsuse eelnõu.

Keskkonnaministeerium teavitas 8. jaanuaril 2013. a taotlejat loa andmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest ning esitas keelduva otsuse eelnõu taotlejale arvamuse avaldamiseks.

Koonga Vallavolikogu märkis 28. märtsi 2013. a otsuses nr 11, et jääb oma 26. märtsi 2010. a otsuses nr 34 toodud seisukoha juurde, milles nõustuti kaevandamisloa andmisega täiendavatel tingimustel.

Keskkonnaministeerium palus 18. aprillil 2013. a Koonga Vallavolikogul täpsustada 28. märtsi 2013. a otsuses nr 11 väljendatud seisukohta, kuna 26. märtsi 2010. a otsus nr 34 ei kajasta seisukohta kaevandamisloa andmisest keeldumise eelnõu kohta, vaid tingimusi kaevandamisloa andmisel.

Koonga Vallavolikogu juhtis 13. juuni 2013. a vastuskirjas Keskkonnaministeeriumi tähelepanu asjaolule, et kaevandamisloa andmisest keeldumise otsuse tegemisel ei ole ehitusmaavaraga varustuskindluse kriteeriumi käsitletud piisavalt põhjalikult.

Keskkonnaministeerium keeldus kantsleri 19. juuni 2013. a käskkirjaga nr 644 Metsamaahalduse Aktsiaseltsile Koonga II dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa andmisest.

Metsamaahalduse Aktsiaselts esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja nr 644 tühistamiseks.

Tallinna Halduskohus kinnitas 18. veebruari 2014. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-13-1628 Metsamaahalduse Aktsiaseltsi ja Keskkonnaministeeriumi vahel 14. veebruaril 2014. a sõlmitud kompromissi ja lõpetas haldusasja menetluse. Kompromissi järgi tühistas Keskkonnaministeerium 19. märtsil 2014. a kantsleri 19. juuni 2013. a käskkirja nr 644 ning uuendas Koonga II dolokivikarjääri kaevandamisloa andmise menetluse õigusakti eelnõu väljapaneku staadiumist alates.

Keskkonnaministeerium avaldas 16. aprillil 2014. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilises ajalehes Postimees teadaande kaevandamisloa taotluse ja sellele lisatud dokumentide, kaevandamisloa ja kantsleri käskkirja „Metsamaahalduse Aktsiaseltsile maavara kaevandamise loa andmine ehitusdolokivi kaevandamiseks Koonga dolokivimaardla Koonga II dolokivikarjääri mäeeraldisele“ eelnõu jm asjasse puutuvate dokumentide avaliku väljapaneku kohta, nimetatud dokumentide avaliku arutelu toimumise aja ning koha. Keskkonnaministeerium korraldas nimetatud dokumentidega avalikkusele tutvumiseks väljapaneku Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee/1168775 ja Koonga Vallavalitsuses, ajavahemikus 16. aprillist kuni 19. maini 2014. a.

Avalikustatud dokumentide arutamiseks toimus 20. mail 2014. a kell 15.00 Koonga Vallavalitsuses avalik arutelu, kus arutati laekunud ettepanekuid ning küsimusi.

Koonga Vallavolikogu võttis 21. augusti 2014. a otsusega nr 89 tagasi eelnevalt antud nõusoleku kaevandamisloa andmiseks Metsamaahalduse Aktsiaseltsile ning keeldus nõusoleku andmisest.

Kuna kohalik omavalitsus on maavara kaevandamise loa andmisest keeldunud, kuid loa andja hinnangul on kaevandamisloa andmine Koonga II dolokivikarjääri mäeeraldisel riiklikest huvidest lähtuvalt põhjendatud, küsis Keskkonnaministeerium EMK seisukohta taotluse ja taotluse kohta tehtava kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele saatmiseks lähtuvalt maapõueseaduse § 34 lõikest 2.

EMK soovitas 3. novembri 2014. a istungi protokollilise otsusega nr 14-178 Keskkonnaministeeriumil saata Metsamaahalduse Aktsiaseltsile kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele nõusoleku andmise otsustamiseks tingimusel, et loa andmise otsuse eelnõu täiendatakse kohaliku omavalitsuse argumentide käsitlusega ning kaevandamise majandusliku ja sotsiaalse mõju analüüsiga.

2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED

Maapõueseaduse § 34 lõike 1 punkti 16 kohaselt keeldutakse maavara kaevandamise loa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole maavara kaevandamise loa andmisega nõustunud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tohib lõike 1 punktis 16 nimetatud juhul kaevandamisloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Seega ei saa juhul, kui kohalik omavalitsus ei nõustu maavara kaevandamise loa andmisega, anda maavara kaevandamise luba ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 järgi otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Kaevandamisloa andmisele nõusoleku andmisest keeldumise otsuse on vastu võtnud Koonga Vallavolikogu. Seega on arvamuse andnud pädev haldusorgan.

Koonga Vallavolikogu 21. augusti 2014. a otsuses nr 89 (edaspidi otsus nr 89) toodud neli põhilist loa andmisele nõusoleku andmisest keeldumise põhjust on kokkuvõtlikult järgmised:
1) KMH aruandes ei ole arvestatud kohalike elanike huvidega;
2) KMH aruandes ei ole piisavalt analüüsitud karjääri avamisega seonduvat liiklusohutust;
3) Koonga vallal puudub huvi täiendavate dolokivikarjääride rajamiseks valla territooriumile;
4) karjääride avamine Koonga dolokivimaardlas on vastuolus Koonga valla arengukava ja planeeringulahendustega.

Otsuses nr 89 esitatud argumentidega ei saa nõustuda järgmistel põhjustel:

1) Otsuses nr 89 toodud väide, et kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja elukvaliteedi langus on valla elanikele liiga suur, on alusetu ning jäetud sisustamata. Tähelepanu on juhitud asjaolule, et kavandatava tegevusega kaasnevad norme mitteületavad keskkonnahäiringud on ebamõistlikult suured. Viidatakse, et varasem vaikus ja rahu asendub normi piires oleva müraga ja varasem puhas õhk normi piiresse jääva tolmusisaldusega õhuga. Samas leiab volikogu ka ise, et keskkonnahäiringuid tuleb teatud ulatuses taluda.

Kaevandamistegevusega kaasneb alati keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõjuga tegevuse hindamiseks viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, mille alusel tehakse ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Menetluse käigus on tegevusega kaasnevat keskkonnamõju hinnanud seitsmeliikmeline eksperdirühm ja pädev asutus on aruande heaks kiitnud. Keskkonnamõju hinnanud eksperdirühm on leidnud, et kaevandamisega avaldatakse keskkonnale olulist mõju, kuid seda mõju on võimalik keskkonda kaitsvate meetmetega ära hoida või leevendada. Kokkuvõtvalt järeldub KMH aruandest, et kavandatud tegevust on võimalik ellu viia teatud tingimustel. Tingimused on KMH aruandes kindlaks määratud. Tingimustega on kaevandamisloa eelnõu koostamisel arvestatud. Seega ei saa kavandatava tegevuse elluviimisel kaasneda kohalikele elanikele ebamõistlikult suur keskkonnamõju.

KMH algatati 2. oktoobril 2006. a ning aruanne kiideti heaks 1. juulil 2009. a. Nimetatud ajavahemikul hinnati kaevandamise konkreetseid mõjusid keskkonnale, sealhulgas lähedalasuvate majapidamiste elanikele, kaevandamise viisi ning piiranguid. Peale KMH aruande heakskiitmist ei ole kaevandamisloa taotluse menetluse käigus ilmnenud ühtegi olulist asjaolu, miks KMH menetlus oleks vaja ennistada. Tegevusega kaasnev keskkonnamõju oli teada otsustajale ja kohalikule omavalitsusele KMH aruande koostamisel ja heakskiitmisel. Hilisem viitamine KMH aruande mõnedele täiendust võimaldavatele kohtadele ei ole menetlusökonoomiat arvestades asjakohane. Samas ei oleks need täiendused olulised loa andja poolt loa andmise taotluse otsuse langetamisel. Oluline on, et KMH tegemise ajaga võrreldes ei ole ka kaevandamisega kaasneda võivad mõjud keskkonnale, sealhulgas lähedalasuvate majapidamiste elanikele muutunud.

2) Otsuses nr 89 märgitud väide, et KMH aruanne on eksitav kavandatava karjääri avamisega kaasneva liiklusohutuse seisukohalt ning et leevendavaid meetmeid ei ole toodud piisavalt, ei vasta tõele. KMH aruanne kajastab Maanteeameti arvamust karjääri avamise kohta. Otsuses nr 89 ei ole toodud, millisele olulisele keskkonnamõju tegurile pole leevendavat meedet määratud. KMH aruande koostamise ajal ei näinud Maanteeamet ega KMH eksperdirühma liikmed liiklusohutuse seisukohalt probleeme. Maanteeamet ei teatanud Keskkonnaministeeriumile liiklusohutuse tagamise probleemidest ka kaevandamisloa taotluse menetluse uuendamise vajaduse hindamiseks teabe kogumise ajal (8. oktoobri 2013. a e-kirjaga teatati, et vastuväiteid ei ole). Lisaks märgime, et arendajal tuleb koostada enne väljaveotee rajamist liiklusohutuse audit, mis annaks suunised edasistele tegevustele ja oleks aluseks projekteerimistingimuste väljastamiseks. Tee ehitamise huvides vajalike lubade tingimused lahendab ja kooskõlastab Maanteeamet.

KMH aruanne on piisav, andmaks suunised keskkonnaloa andmisel täiendavate tingimuste seadmiseks keskkonnakaitselistest aspektidest lähtuvalt. Viide väljaveoga kaasnevale keskkonnamõju käsitlemata jätmisele Pärnu-Jaagupi või Ahaste ja Mihkli suunal on asjakohatu, kuna väljaveo põhisuuna jaoks on leevendav meede lähimale külale ümbersõidu rajamise näol ette nähtud. Täiendavate leevendavate meetmete vajadust KMH eksperdirühm vajalikuks ei pidanud. Niisamuti oleks maantee laiuse ebakohasusele viidanud Maanteeamet pädeva asutusena.

Seega ei ole ilmnenud ega otsuses nr 89 täiendavalt esitatud KMH aruande heakskiitmisega võrreldes uut teavet, mis tingiks KMH aruande heakskiitmise tühistamise või uue KMH tegemise vajaduse.

3) Koonga Vallavolikogu ei ole huvitatud uute dolokivikarjääride avamisest Koonga valla territooriumil. Otsuses nr 89 on viidatud toimivatele Tarva, Anelema ja Kurevere karjääridele, mistõttu puudub Koonga Vallavolikogu hinnangul Koonga dolokivimaardlasse uue karjääri avamiseks ülekaalukas huvi, mis kaaluks üles kohalikule kogukonnale põhjustatava ebamugavuse.

Taotletava maavaravaruga varustatust hindab ehitusmaavarade puhul põhjalikult loa andja loa andmise otsuses. Praegusel juhul on loa andja leidnud, et kaevandamisloa andmine Koonga dolokivimaardlas ehitusdolokivi kaevandamiseks on põhjendatud. Vastavad põhjendused on toodud kaevandamisloa andmise otsuse eelnõus. Otsuses nr 89 toodud põhjendused maavaravaruga varustatuse piisavuse kohta tuginevad puudulikele andmetele ja seega valedele järeldustele. Tarva dolokivikarjääris ja Tarva II dolokivikarjääris kaevandatava ehitusdolokivi kvaliteet vastab keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel madalamargilise ehituskivi nõuetele ja selle külmakindlusmark on vahemikus 15 kuni 25 ja survetugevusmark on 400. Koonga dolokivimaardla dolokivi vastab maardlate nimistu samade näitajate järgi kõrgemargilise ehituskivi nõuetele, külmakindlusmark on 25 ning survetugevusmark on 1000. Kurevere maardla karjääridest kaevandatavat maavara ei kasutata Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt suurel määral ehituskillustiku tootmiseks, vaid toormena MgO ja SiO kontsentratsioonil põhinevates tehnoloogilistes protsessides. Seega saab otsuses nr 89 viidatud karjääridest taotletava maavaravaruga veokauguse ja kasutusala poolest võrrelda üksnes Anelema maardlast kaevandatavat maavara. Kaevandamisloa andmise otsuse eelnõus hinnatud prognoosi järgi on kaevandamisloa andmine Koonga II dolokivikarjääri mäeeraldisele varustuskindluse aspektist lähtuvalt õigustatud.

4) Esitatud väited kaevandamise vastuolu kohta Koonga valla arengukava ning planeeringutega on põhjendamata. Otsuses nr 89 ei ole piisavalt selgitatud ja põhjendatud, kuidas täpselt takistaks Koonga II dolokivikarjääris kaevandamine valla üldiste arengueesmärkide saavutamist. Ei ole esitatud ühtegi sisulist argumenti, mis põhjendaks kaevandamisloa andmisega mittenõustumist. Kohaliku omavalitsuse otsuses on viidatud Koonga valla arengukavas toodud inimväärse elukeskkonna säilitamise arvestamise vajadusele. Karjääride rajamisel ei ole see viide asjakohane. Kaevandamine ja sellest tingitud keskkonnamõju on reguleeritud õigusaktidega, vajalik on saada mitmeid keskkonnalubasid ning kaevandamistegevusele tehakse pidevat järelevalvet. Peale maavara väljamist korrastatakse kaevandamisega rikutud ala lähtuvalt hüdrogeoloogilistest tingimustest veekoguks, mis ilmestab maastikku ning loob uusi elupaiku. Seega puudub vastuolu Koonga valla arengukavaga täielikult. Lisaks sellele võeti Koonga valla arengukava aastani 2013 vastu enne kaevandamisloa andmisega nõustumist, selle kehtivusaega pikendati 20. veebruaril 2014. a kuni aastani 2019. Seega ei ole Koonga valla arengukavaga seonduvalt midagi muutunud.

Ka vastuolu kehtivate planeeringutega ei saa olla põhjuseks kaevandamisloast keeldumiseks. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub ka objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 15. oktoobri 2013. a otsuse 3-3-1-35-13 punktis 19 märkinud, et „MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei muuda kaevandamisluba õigusvastaseks [. . .] Kaevandamisluba ei anna reservatsioonideta õigust kaevandamiseks. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte. Juhul kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada“.

Katastriüksuse Kungla mets (33404:002:0065) maa sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Kuid enne kaevandamise alustamist tuleks sihtotstarbeks määrata mäetööstusmaa (Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkt 11). Maakatastriseaduse § 18 lõigete 2 ja 6 kohaselt saab see toimuda vaid üldplaneeringu või detailplaneeringuga. Seega on vaja planeeringus toodud tingimusi muuta. Selleks on vaja koostada uus planeering. Üldplaneeringus toodud tingimusi on võimalik muuta uue üldplaneeringu koostamise ja kehtestamisega või üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringut on võimalik muuta vaid uue detailplaneeringu koostamise ja kehtestamisega. Kuna maapõueseaduse § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga, ei ole see kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseks. Küll aga peab taotleja võimalike vastuoludega edaspidi arvestama. Seda on loa andja taotlejale menetluse käigus selgitanud.

KMH aruandes on käsitletud mõju rohevõrgustiku toimimisele. KMH aruande järgi avaldatakse mõju rohekoridoridele ja vähesel määral rohevõrgustiku tuumalale. Kõige kitsamaks muutub rohekoridor idast läände, kuid selle laiusest piisab ulukite liikumiseks. Piiritletud rohekoridoridele lisaks on looduses veel täiendavat sobivat looduslikku maastikku loomade liikumiseks. Seega jääb rohekoridor KMH aruande hinnangu järgi toimima.

Lähtuvalt ülalpool käsitletust ei anna Koonga Vallavolikogu 21. augusti 2014. a otsuses nr 89 toodud põhjendused õiguslikku alust Metsamaahalduse Aktsiaseltsile kaevandamisloa andmisest keelduda.

Koonga Vallavolikogu on otsuse nr 89 vastuvõtmisel lähtunud kohaliku kogukonna huvidest. Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas 2011–2020 (edaspidi arengukava) toodud riigihuvi käsitlusest lähtuvalt on kaevandamisloa andmine praegusel juhul põhjendatud ja vajalik, kuivõrd kõrgemargilise ehituskivi varustuskindlus taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas pole tagatud rohkemaks kui kümneks aastaks. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“.

Arvestades kaevandamisloa saamiseks ja mäeeraldisel ettevalmistustöödeks ning kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks kuluvat aega, on kriitiliseks loetud olukord, kui ehitusmaavara jätkub vähem kui kümneks aastaks. Arengukavas esitatud meetmete abil rakendatakse eeskätt riigi huvist lähtuvalt ehitusmaavarade kaevandamise korda, jälgides selleks maavarade kaupa ülesehitatud varustuskindluse tagamist ehitusmaavaradega ja võimalikult keskkonnasõbraliku kaevandamise printsiipe. Varustuskindlus näitab, kui kauaks teeninduspiirkonnas maavara jätkub, arvestades viie aasta keskmist kaevandamismahtu.

Koonga II dolokivikarjääri mäeeraldis paikneb geoloogiliselt sellises piirkonnas, kus tinglikult lõuna suunas avaneb Devoni ladestu. Ehitusdolo- ja ehituslubjakivi kuuluvad karbonaatsete kivimite hulka, mis levivad Devoni ladestu all paiknevates Siluri ja Ordoviitsiumi ladestutes. Sellises situatsioonis lasuvad lubja- ja dolokivi piisavalt sügaval maapõues ja nende kaevandamine ei ole majanduslikult ega keskkonnakaitselistest aspektidest otstarbekas paksu maavara katendi tõttu. Seepärast ei asugi taotletavast alast lõuna pool Pärnu ja Viljandi maakonnas dolo- ega lubjakivi maardlaid ega ka vastavaid mäeeraldisi. Seega ulatub taotletava mäeeraldise teeninduspiirkond lõuna ja kagu suunas kuni riigipiirini.

Sellest järeldub, et teeninduspiirkonnas karjääri laiuskraadist lõunas teadaolevalt kaevandatavat kõrgemargilist ehituskivi ei levi. Eelnevalt nimetatud teeninduspiirkonnas paiknevad samaväärse maavaraga Anelema dolokivikarjäär, kus kaevandab aktsiaselts Reiden Dolomiit, ja Anelema II dolokivikarjäär, kus kaevandab OÜ NURME TEEDEEHITUS. Mõlemad karjäärid paiknevad taotletava mäeeraldisega ligikaudu samal laiuskraadil. Erinevate asjaolude ja põhjuste kokkulangemisel võib tekkida olukord, kus Anelema dolokivimaardlas tuleb kaevandamine peatada. Sellisel juhul on kõrgemargilise ehituskiviga ühtlane varustamine terves teeninduspiirkonnas häiritud ning maavara tuleb transportida ebamõistlikult kaugelt. Selliseid juhtumeid on Pärnu maakonnas viimase viie aasta jooksul olnud enne Anelema II dolokivikarjääri avamist. Uue maardla avamine tagab turul tõhusama konkurentsi ja ühtlustab piirkonna varustatust kõrgemargilise ehituskiviga.

Loa andja on analüüsinud taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas sama maavara kaevandamiseks antud mäeeraldiste varu koosmõju varustuskindluse tagamisele. Optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km pikkust veokaugust mäeeraldisest, sõltumata haldusjaotusest. Taotletava karjääri teeninduspiirkonda jäävad arvestades reaalset veokaugust ja maavara kvaliteeti vaid Anelema dolokivikarjääri ja Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldised. Mäeeraldised paiknevad veokauguselt taotletavast alast hinnanguliselt 30 km kaugusel idas, mida saab arengukava kohaselt lugeda optimaalseks veokauguseks. Kokku on nendes karjäärides ehitusdolokivi kaevandatavat jääkvaru 31. detsembri 2013. a seisuga 2 mln m³. Arvestades Keskkonnaministeeriumis menetluses oleva osaühingu Lindamäe maavara kaevandamise loa taotlusega ehitusdolokivi kaevandamiseks Koonga dolokivikarjääris, tuleb loa andmisel teeninduspiirkonna ehitusdolokivi jääkvarule lisada Koonga dolokivikarjääri varu kogus (567 000 m³). Seega paikneb taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas hinnanguliselt 2,5 mln m³ kaevandatavat kõrgemargilist ehituskivi.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Maanteeametist ja Tehnilise Järelevalve Ametist kogutud alusandmete põhjal on Keskkonnaministeerium koostanud Pärnu maakonnas vajamineva ehituskivi prognoosi kuni aastani 2030. Loa andmise põhjendatust analüüsides jõudis loa andja tulemuseni, mille järgi on Pärnu maakonna kõrgemargilise ehituskivi kogunõudluseks aastani 2020 hinnanguliselt 1,9 mln m³ ja kuni aastani 2030 hinnanguliselt 4,8 mln m³. Arvestades piirkonna kaevandatavat varu koos taotletava Koonga dolokivikarjääri mäeeraldise varuga (2,5 mln m³), saadi kõrgemargilise karbonaatse ehituskiviga varustuskindluseks arvestades veokauguseid 8,3 aastat, mida loetakse arengukava järgi varustuskindluse seisukohalt kriitiliseks. Seega on arengukavas käsitletud varustuskindluse aspektist lähtuvalt õigustatud kaevandamisloa andmine Koonga II dolokivikarjääri mäeeraldisele. Loa andmine on kooskõlas riigi huviga, et tagada piirkonnas kõrgemargilise dolokivi kaevandamisega teedeehituses jm valdkonnas varustuskindlus kehtestatud nõuetele vastava killustikuga.

Vastavalt maapõueseaduse § 3 lõikele 3 on Koonga dolokivimaardla üleriigilise tähtsusega maardla ning tulenevalt sama seaduse § 4 lõikest 1 kuulub aluspõhja maavara riigile.

Maapõueseaduse § 28 lõike 4 kohaselt tuleb maavara kaevandamise loa andmisel arvestada ka Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. EMK soovitas Keskkonnaministeeriumil toetada Metsamaahalduse Aktsiaseltsi Koonga dolokivimaardla Koonga II dolokivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse esitamist Vabariigi Valitsusele (EMK 3. novembri 2014. a otsus nr 14‑178).

Maapõueseaduse § 34 lõike 1 punkti 16 järgi keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tohib sellisel juhul kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Seega ei ole kaevandamisluba võimalik anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud. Nimetatud sätted riivavad kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende eesmärk on vajadus tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Sellise regulatsiooni abil ületatakse omavalitsusüksuse veto loa väljastamisele ning välditakse selle kaudu lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele.

Ülaltoodust ilmneb, et Koonga Vallavalitsus esindab otsuse nr 89 vastuvõtmisel kohaliku kogukonna huve, mis vastanduvad riigi huvidele. Koonga Vallavalitsus on otsusega nr 89 põhjendanud oma nõusolekust keeldumist, kuid need põhjendused ei ole ülaltoodud käsitluse kohaselt piisavad, kaalumaks üles eespool käsitletud riigi huve lähtuvalt varustuskindluse aspektist.

Samas ei ole otsuses nr 89 käsitletud kohaliku kogukonna huvide riive suur, arvestades ühtlasi seda, et Koonga Vallavolikogu poolt 26. märtsi 2010. a otsusega nr 34 (muudetud 27. mai 2010. a otsusega nr 43) esitatud täiendavad tingimused Metsamaahalduse Aktsiaseltsile on valdavalt kajastatud asjaomases kaevandamisloa andmise eelnõus. Samuti selgub keskkonnamõju hindamise tulemustest, et kaevandamisel tekkiv keskkonnamõju on suures osas välditav või minimeeritav leevendavate meetmetega selliselt, et seda on võimalik hoida normatiivide piires.

Otsuses nr 89 toodud argumendid ei kajasta ühtegi uut asjaolu, mis ei oleks olnud teada eelneva menetluse käigus ning mida ei oleks saanud esitada ja millele lahendust leida juba varem toimunud haldusmenetluse käigus. Seetõttu ei oleks otsuses nr 89 toodud põhjendused lähtuvalt õiguskindluse printsiibist pidanud ka viima nõustumisest keeldumise otsuseni. Samal põhjusel väheneb ka nende argumentide kaalukus kohaliku kogukonna ja riigihuvi võrdlemisel.

Lisaks on Koonga Vallavolikogu otsuse nr 89 tegemisel jätnud kaalutlemata kohaliku omavalitsuse huve positiivselt mõjutavad asjaolud. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu ja dolokivi kaevandamisel kaasnevat vee erikasutusõiguse tasu. Summad laekuvad riigi ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse eelarvesse vastavalt keskkonnatasude seadusele. Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutada sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Karjääri avamisega tekib uusi töökohti karjääri teenindamiseks ja maavara transpordiks. Sellega avaldatakse positiivset mõju tööhõivele ja maksude laekumisele füüsilise isiku tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu laekumise kaudu.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri ning kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu esitati 14. novembril 2014. a kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile. Mõlemad ministeeriumid kooskõlastasid eelnõud vaikimisi. Riigisekretäri 16. detsembri 2014. a resolutsioonist lähtudes esitati Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete olemasolu korral nende esitamiseks isikutele, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Vastuväited esitasid Pikavere Küla Selts, Johannes Põntson ja Kalju Lootsmann.

Pikavere Küla Selts jääb oma varem esitatud vastuargumentide ja otsuste juurde ja on jätkuvalt Koonga kaevanduste vastu. Viidatud varem esitatud vastuargumentide all on mõeldud Keskkonnaministeeriumile 29. detsembril  2006. a, 22. jaanuaril 2007. a ja 23. mail 2008. a saadetud kirju, millele on lisatud järgmised dokumendid: „Vastuväited Koonga dolokivimaardlasse kavandatavate kahe dolokivikarjääri rajamisega ja töötamisega kaasnevate keskkonnamõjude (KMH) hindamise programmile“, „Täiendused Koonga dolokivimaardlasse kavandatava kahe dolokivikarjääri rajamisega ja töötamisega kaasnevate keskkonnamõjude (KMH) hindamise programmile“ ja „Küsimused ja kommentaarid Koonga KMH aruande kohta“. Nimetatud vastuväited on esitatud kavandatava tegevuse KMH programmi ja aruande kohta. KMH aruandes on vastatud Pikavere Küla Seltsi küsimustele ja kommentaaridele. KMH aruanne on heaks kiidetud 1. juulil 2009. a.

Johannes Põntson on kaevandamislubade andmise vastu. Tema kinnistult on plaanitud rajada Koonga-Kalli maanteele läbisõidutee, selleks et autod ei peaks läbi Koonga asula sõitma. Oma kirjas selgitab ta, et tema käest ei ole keegi nõusolekut selleks küsinud. Arendaja on Johannes Põntsoni sõnul talle vihjanud, et kui ta ei müü, siis vald sundvõõrandab. Tee poolitaks tema kinnistu ning selle väärtus langeks. Lisaks leiab Johannes Põntson, et ta peaks elama pidevas müras ning veoautode põhjustatud vingugaasides. Isegi kui müra, gaasid ja tolm jäävad seadusega kehtestatud piiresse, muudab see Koonga inimeste heaolu ja elukvaliteedi väga halvaks. Johannes Põntson ei ole nõus oma kinnistu poolitamisega.

Kaevandamisloa andmisel on loa omaniku kohustus täita loaga sätestatud täiendavad tingimused, sealhulgas rajada Koonga alevikust ümbersõidutee. Juhul, kui loa tingimusi ei ole mingil põhjusel võimalik täita, jääb luba realiseerimata. Samas ei ole välistatud, et Koonga aleviku ümbersõidutee rajamisel leitakse kompromiss.

Kalju Lootsmann selgitab oma kirjas, et ta on võtnud ühendust keskkonnaspetsialistiga, kuna Koongas ollakse nende karjääride avamise vastu. Tema kinnistule (Männi kinnistu) ulatuvat mõju ei ole hinnatud. Lisaks ei ole hinnatud ka mõju Kuuse, Kase, Antsu ja Toome kinnistutele, mis kõik jäävad väljaveotee äärde. Tema kinnistu on kohe tee ääres, kus kallurid hakkavad sõitma, ning jääb seega vahetusse müra ja kaevandustegevusest mõjutatud piirkonda. Kuna lõhkamisel võivad killud kanduda soodsate tuuleolude puhul kuni poole kilomeetri kaugusele, on järelikult tema kinnistu otseses ohupiirkonnas. Kalju Lootsmann ei ole nõus, et tema kinnistu vahetus läheduses kaevandama hakatakse. Kalju Lootsmann esitab järgmised küsimused: kas üldse on täidetud Eesti Vabariigi müranormid, kui kogu see transiitliiklus tema maja eest mööda hakkab sõitma, ning kas Keskkonnaministeeriumi ametnikud ei peaks kontrollima, kas ikka kõigi elanike huve on hinnatud ja nendega arvestatud, kui keskkonnamõju hinnati. Ta palub jätta kaevandamisload väljastamata.

Kavandatava tegevuse suhtes viidi läbi KMH, mille aruande „Koonga dolokivimaardlasse kavandatava kahe karjääri rajamisega ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2008) kiitis Keskkonnaministeerium heaks 1. juulil 2009. a. KMH käigus hinnati kaevandamise konkreetseid mõjusid keskkonnale, sealhulgas lähedalasuvate majapidamiste elanikele, kaevandamise viisi ning piiranguid. KMH käigus hindas mõju seitsmeliikmeline eksperdirühm ja pädev asutus on aruande heaks kiitnud. Keskkonnamõju hinnanud eksperdirühm on leidnud, et kaevandamisega avaldatakse keskkonnale olulist mõju, kuid seda mõju on võimalik keskkonda kaitsvate meetmetega ära hoida või leevendada. Kokkuvõtvalt järeldub KMH aruandest, et kavandatud tegevust on võimalik ellu viia teatud tingimustel. Tingimused on KMH aruandes kindlaks määratud. Tingimustega on kaevandamisloa eelnõu koostamisel arvestatud. Seega ei saa kavandatava tegevuse elluviimisel kaasneda kohalikele elanikele ebamõistlikult suur keskkonnamõju. KMH-s on hinnatud tolmu, müra ja põhjavee taseme alanduslehtri leviku mõju kõikidele ümbruskaudsetele objektidele, kaasa arvatud lähimatele majapidamistele. KMH aruande järgi hooneid lõhketööde mõju ulatuses ei asu.

Kokkuvõttes ei esitatud selliseid argumente, mis lükkaksid ümber loa andmise põhjenduse.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri ning kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu esitati 15. oktoobril 2015. a teist korda ametlikuks kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas dokumendid 22. oktoobril 2015. a, Siseministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõud vaikimisi.

3. OTSUS

Tuginedes maapõueseaduse § 34 lõikele 2 ja asjaolule, et puudub alus Metsamaahalduse Aktsiaseltsile kaevandamisloa andmisest keelduda, arvestades 1. juulil 2009. a heakskiidetud KMH järeldusi, nõustub Vabariigi Valitsus Metsamaahalduse Aktsiaseltsile Koonga II dolokivikarjääris ehitusdolokivi kaevandamiseks maavara kaevandamise loa andmisega. Maavara kaevandamise loa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaministeerium.

4. VAIDLUSTAMISVIIDE

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.

5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Keskkonnaministeeriumil teha korraldus teatavaks Metsamaahalduse Aktsiaseltsile ja Koonga Vallavalitsusele ning samuti teistele menetlusosalistele.