Valimisliit Vabakund esitas 10.09.2013 Tartu Linna Valimiskomisjonile kandidaadina registreerimiseks Fideelia-Signe Rootsi kandideerimisdokumendid. Tartu Linna Valimiskomisjon leidis Fideelia-Signe Rootsi kandideerimisdokumentide kontrollimise tulemusena, et tema püsiv elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asus alates 22.08.2013 Tallinnas. Sellest teavitas Tartu Linna Valimiskomisjon Valimisliidu Vabakund volitatud esindajaid. 11.09.2013 esitas Fideelia-Signe Roots elukohateate Tartu Linnavalitsusele, milles soovis registreerida Eesti rahvastikuregistris oma elukoha aadressina Tartu linnas asuva aadressi. Alates 11.09.2013 asus Fideelia-Signe Rootsi püsiv elukoht rahvastikuregistri andmetel taas Tartu linnas.

13.09.2013 võttis Tartu Linna Valimiskomisjon vastu otsuse nr 19, millega jättis registreerimata Valimisliidu Vabakund kandidaadi Fideelia-Signe Rootsi vastavalt KOVVS § 5 lõigetele 1 ja 5 ning § 37 lõike 3 punktile 2 ja lõikele 4. Linna valimiskomisjon leidis, et KOVVS § 5 lõige 5 sätestab kandideerimisõiguslikkuse tingimusena, et 1) valija peab olema hääleõiguslik, 2) tema püsiv elukoht peab hiljemalt valimisaasta 1. augustil asuma vastavas vallas või linnas. KOVVS § 5 lõikes 5 sätestatud vallas või linnas püsivalt elamise aja nõude näol on tegemist nn paiksustsensusega, st isik peab kandideerimisõiguse omandamiseks olema elanud vallas või linnas teatud ajavahemiku. Linna valimiskomisjon asus seisukohale, et kuigi Fideelia-Signe Rootsi püsiv elukoht asub alates 11.09.2013 taas Tartu linnas, siis asjaolu tõttu, et tema püsiv elukoht oli ajavahemikus 22.08-10.09.2013 rahvastikuregistri andmetel Tallinnas, ei ole täidetud KOVVS § 5 lõikes 5 sätestatud püsiva elukoha nõue. Järelikult ei ole Fideelia-Signe Roots 20.10.2013 toimuvatel Tartu Linnavolikogu valimistel kandideerimisõiguslik.

Kaebuse sisu

16.09.2013 esitas Fideelia-Signe Roots kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja taotleb Tartu Linna Valimiskomisjoni 13.09.2013 otsuse nr 19 tühistamist ja kohustada linna valimiskomisjonil teda registreerima kandidaadina Valimisliidu Vabakund nimekirjas.

Kaebaja leiab, et Tartu Linna Valimiskomisjon on ekslikult tõlgendanud nii põhiseadust kui KOVVS-i. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 156 kommentaari kohaselt passiivset valimisõigust (kandideerimisõigust) see säte ei käsitle. Kommentaari kohaselt jätab põhiseadus valimistsensuste kehtestamise, samuti passiivse valimisõiguse reguleerimise seadusandja ülesandeks, kes peab seda tegema KOVVS-is. Seega tuleb kandideerimisele seatud tingimusi otsida KOVVS-ist ja neid ei saa põhiseaduslike argumentide pinnalt samastada hääletamisõigusega.

Kaebaja leiab, et seadusandja ei ole KOVVS-is hääletamisõiguse puhul põhiseaduses kasutatud mõistet „püsiv“ kuigivõrd täpsustanud. KOVVS § 5 lõike 1 kohaselt on püsiv elukoht – elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse. Seega peab isik olema valimiste ajaks jõudnud esitada elukohateate Tartu Linnavalitsusele ja see peab olema jõutud ära menetleda ning elukohamärge rahvastikuregistris ära muudetud. Seadusandja poolt kehtestatud märkimisväärsest paiksustsensusest on siin raske rääkida.

Kaebaja leiab, et kandideerimisõiguse seisukohalt on oluline, mida on seadusandja pidanud silmas KOVVS § 5 lõikes 5 kasutatud väljendiga „kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas“. Püsiva elukoha on seadusandja defineerinud KOVVS § 5 lõikes 1 rahvastikuregistri aadressina. Seadusandja silmis on elukoha registreerimine rahvastikuregistris piisavalt püsiv kohaliku omavalitsuse valimistel kandideerimiseks.

Kaebaja leiab, et väljendit „hiljemalt valimisaasta 1. augustil“ ei saa tõlgendada kohustusena elada vähemalt 1,5 kuud (1. augustist kuni 20. oktoobrini) vastavas vallas või linnas. Kui seadusandja oleks soovinud sellist nõuet kehtestada, oleks ta saanud ka selle vastavalt kirja panna. Sisuliselt tähendaks selline tõlgendus kohustust, et 1.08-20.10 oleks rahvastikuregistris kirjas kandidaadi elukohana vastav vald või linn. See tähendaks ühtlasi seda, et valimiskomisjonil peaks olema õigus kandidaat, kes pärast kandidaadiks registreerimist oma elukoha andmeid rahvastikuregistris muudab, kandidaatide nimekirjast kustutada. Sellist võimalust seadusandja ette näinud ei ole.

Kaebaja leiab, et seadusega selge kuupäevalise piiri paika panemine on oluline, et vältida vaidlusi. Tegemist on formaalse nõudega, mille kohaldamisel ei ole jäetud ruumi tõlgendamiseks ja kaalumiseks. Isegi juhul kui KOVVS regulatsioon oleks selles küsimuses ebaselge, tuleks selliseid ebaselgusi tõlgendada kandideerija kasuks.

Tartu Linna Valimiskomisjoni seisukoht

Tartu Linna Valimiskomisjon jääb 18.09.2013 selgituses oma 13.09.2013 otsuses nr 19 toodud seisukohtade juurde.  Linna valimiskomisjon leiab, et KOVVS § 5 lõiget 5 tuleb tõlgendada selliselt, et püsiva elukoha sellise muutumise korral, et see ei asu enam vastavas vallas või linnas, kaotab isik vastava kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel vastaval aastal kandideerimisõiguse.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Kaebus oli esitatud Tartu Maakonna Valimiskomisjonile. Kuna KOVVS § 12 lõike 2 kohaselt täidavad Tallinnas ja Tartu linnas maakonna valimiskomisjoni ülesandeid linna valimiskomisjonid, vaatab tulenevalt KOVVS § 65 lõikest 1 Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse läbi Vabariigi Valimiskomisjon. Tartu Maakonna Valimiskomisjon on toiminud õigesti, edastades kaebuse Tartu Linna Valimiskomisjonile, kes omakorda edastas kaebuse KOVVS § 65 lõike 2 kohaselt koos omapoolse selgitusega Vabariigi Valimiskomisjonile.

2. PS § 156 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. KOVVS § 5 lõige 1 sätestab, et hääletamisõigus on isikul, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Seega põhiseaduse § 156 lõige 2 määratleb hääleõiguslikkust kohaliku omavalitsuse territooriumil püsivalt elamise kaudu, kuid KOVVS püsiva elukoha kaudu, mis omakorda on määratletud rahvastikuregistrijärgse elukoha kaudu.

3. Kõigepealt käsitleb Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja väidet, et seadusandja ei ole näinud ette võimalust kandidaatide nimekirjast kustutada kandidaati, kes pärast kandidaadiks registreerimist oma elukoha andmeid muudab –  st kas püsiva elukoha muutuse tõttu on üldse võimalik kandidaadi registreerimisotsust tühistada?

4. KOVVS § 5 lõige 5 sätestab kandideerimisõiguslikkuse tingimusena esmalt hääleõiguse olemasolu. Hääleõigus eeldab hääletamisõiguse olemasolu vastavalt KOVVS § 5 lõigetele 1-3, mis ühe tingimusena (§ 5 lg 1) sätestab ka püsiva elukoha asumise selles vallas või linnas. Kui isik sellele tingimusele ei vasta, ei ole ta valimistel hääleõiguslik (hääletamisõiguslik), ning seetõttu ka kandideerimisõiguslik. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et kui kaebaja kinnitas 10.09.2013 Tartu Linna Valimiskomisjonile esitatud kandideerimisavalduses, et ta vastab kandideerimisõiguslikkuse tingimustele, siis ei vastanud ta KOVVS § 5 lõike 5 nõuetele igal juhul selle tõttu, et tema püsiv elukoht ei asunud avalduse esitamise ajal Tartu linnas.

5. Ülaltoodust tulenevalt, kui isik pärast kandidaadiks registreerimist vahetab elukohta selliselt, et uus püsiv elukoht ei ole enam selles vallas või linnas, ei vasta ta KOVVS § 5 lõike 5 nõuetele ning tema registreerimisotsus tuleb tühistada. Otsuse teeb valla või linna valimiskomisjon vastavalt KOVVS § 37 lõike 5 punktile 3, mille kohaselt tühistab valla või linna valimiskomisjon kandidaadi registreerimise otsuse kui tõendatakse, et kandidaat ei vasta KOVVS § 5 lõikes 5 või 6 sätestatud nõuetele. Seega ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et pärast kandidaadi registreerimist ei ole võimalik kandidaadi registreerimisotsust tühistada elukoha muudatuse tõttu.

6. Lisaks tuleb märkida, et KOVVS § 27 lõike 3 kohaselt on valijate nimekirja koostamise aluseks rahvastikuregistri andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga ning elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta. Seega pärast 20.09 ei saaks isik, kes on muutnud oma elukohta selliselt, et ta ei ole enam hääleõiguslik selles vallas või linnas, oma hääletamis- ja kandideerimisõigust selles vallas või linnas enam ühelgi juhul taastada.

7. KOVVS § 5 lõige 5 sätestab kandideerimisõiguslikkuse täiendava tingimusena, et kandidaadi püsiv elukoht peab hiljemalt valimisaasta 1. augustil asuma vastavas vallas või linnas. Käesoleva asja lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, et kas isikul säilib kandideerimisõigus juhul kui isiku püsiv elukoht muutub pärast valimisaasta 1. augustit selliselt, et see ei ole enam selles vallas või linnas, kuid enne kandidaadi registreerimist teeb isik uue muudatuse ning taastab oma püsiva elukoha selles vallas või linnas.

8. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et isik, kes pärast valimisaasta 1. augustit muudab püsivat elukohta selliselt, et see ei ole enam selles vallas või linnas, ei ole nendel valimistel enam kandideerimisõiguslik. KOVVS § 5 lõige 5 sätestab üheselt, et kandidaadi elukoht peab hiljemalt valimisaasta 1. augustil olema vastavas vallas või linnas. Sättele ei saa anda sellist tõlgendust, et kandideerimiseks peab tema püsiv elukoht olema selles vallas või linnas kandidaatide registreerimise hetkeks, st hiljemalt 15.09.2013 (KOVVS § 35 lg 1 kohaselt tuleb registreerimisotsus teha hiljemalt 35. päeval enne valimispäeva) ning et 1.08.2013 on ainult puhtformaalse sisuga tähtaeg. KOVVS ning kogu kandidaatide registreerimise protseduur eeldab, et kandidaat on alates 1.08 hääleõiguslik nii hääletamis- kui kandideerimisõiguse mõttes. Ei ole mõeldav, et ettevalmistavaid toiminguid tegev valimiskomisjon peab tegema kandidaadi hääleõiguslikkuse kontrolli alles kandidaadi registreerimise hetke seisuga. Ka kandideerimisavalduses kinnitab isik, et ta vastab juba kandidaadi registreerimiseks esitamisel käesolevas seaduses volikogu liikmekandidaadile esitatud nõuetele (KOVVS § 33 lg 2 p 2). Selleks on ka vastavus KOVVS § 5 lõike 5 nõuetele, st isiku püsiv elukoht peab olema vastavas vallas või linnas.

9. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et ka sisuliselt on KOVVS § 5 lõike 5 eesmärgiks kehtestada kandideerimiseks vallas või linnas (püsivalt) elamise nõue ning tegemist on kohalikeks valimisteks kehtestatud elukohatsensusega. PS § 156 lõikest 2 tuleneb hääleõiguslikkuse (hääletamisõiguse) kriteeriumina vallas või linnas püsivalt elamise nõue. Põhiseadus ei sätesta tõepoolest eraldi kandideerimisõiguse tingimusi kohalikel valimistel, kuid kandideerimisõigus on ka kohalikel valimistel lahutamatult seotud hääleõiguse (hääletamisõiguse) omamisega nendel valimistel ja selles omavalitsuses. Ei põhiseadus ega KOVVS anna alust väita, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saaksid kandideerida isikud, kes ei vastaks hääletamisõiguse tingimustele. Selline käsitlus eeldaks volikogu valimiste korraldamise ja kohaliku omavalitsuse teostamise (st volikokku kandideerivad valla- või linnaelanikud) põhimõtete ümberhindamist. Seetõttu saab öelda, et ka PS § 156 lõikest 2 tulenevalt lähtutakse hääletamis- ja kandideerimisõiguse määratlemisel püsivalt elamise mõiste sisustamisel samadest põhimõtetest ning vallas või linnas püsivalt elamise nõue laieneb ka kandideerimisele.

10. Kaudselt viitab volikogu mandaadi ja vallas või linnas püsivalt elamise seosele ka KOKS § 18 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt isiku püsiva elukoha muutus, kui uus elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas, toob automaatselt kaasa volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise (vt nt RKPJKo 30.11.2010, nr 3-4-1-17-10, p 18). Ka sel juhul on tegemist juriidilise faktiga, millele järgnevat volikogu liikme volituste lõppemist ei saa vältida sellega, et esitatakse uus elukohateade, millega taastatakse tema püsiv elukoht selles vallas või linnas. Riigikohus on leidnud ka kohtuasjas nr 3-4-1-18-04, et asendusliikmete nimekirja kantud isikute puhul on õigus nende asendusliikme staatus lõpetada, kui asendusliige ei vasta enam KOVVS §-st 5 tulenevatele nõuetele (p 10). Seda hoolimata sellest, et asendusliikmel ei ole volikogu liikme volitusi ning tema volikogu liikme volituste saamise hetkeks võib ta jälle KOVVS § 5 nõuetele vastata.

Lähtudes KOVVS § 65 lõike 5 punktist 1 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Jätta Fideelia-Signe Rootsi kaebus rahuldamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.