1.1. Kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 36 tunnistati arheoloogiamälestiseks Asulakoht, I a-tuh. e. Kr. asukohakirjeldusega „Kupra tee 22 ja 24 vastas“. Mälestis on kantud kultuurimälestiste registrisse numbriga (edaspidi registri nr) 2624.

1.2. Mälestis on olnud Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses muinsuskaitseobjektide andmekihil kuvatud punktsümbolina (punkti XY-koordinaadid: 6594500.84, 549838.38). Seadusest tulenev mälestise kaitsevöönd ei ole olnud kuvatud.

1.3. 2024. aastal koostas Muinsuskaitseamet ekspertiisi¹, mille eesmärk oli täpsustada mälestise ulatust ja asukohta. Ekspertiisi tulemusel tehti kindlaks, et mälestise piir ja ulatus on seotud Silmiku tn 4 (KÜ 78401:101:6738) katastriüksuse edelaosas paikneva Väikemäe-nimelise künkaga, mis eristub selgelt ka Maa- ja Ruumiameti reljeefkaardil. Tulemuste põhjal tehti ekspertiisis ettepanek kehtestada mälestise piir ning muuta kaitsevööndit ja mälestise nimetust.

1.4. 17.06.2025 otsustas Muinsuskaitseamet algatada mälestise (registri nr 2624) muutmise menetluse, mille tulemusel kehtestatakse mälestise piir 2024. aastal koostatud ekspertiisis tehtud ettepaneku alusel ja muudetakse nimetust, asendades nimetuse Asulakoht, I a-tuh. e. Kr. uue nimetusega Asulakoht. Lisaks otsustas amet mälestisele kaitsevööndit mitte määrata, sest arheoloogilise kultuurkihi ulatus on selgelt seotud Silmiku tn 4 kinnistul asuva künkaga, mis jääb täielikult mälestise ala sisse.

2. Mälestise koosseis ja piir

2.1. Asulakoht on maa-alaline mälestis, mille puhul on MuKSi § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt vajalik kehtestada piir.

2.2. Mälestiseks tunnistamise õigusaktis (kultuuriministri 30.08.1996 määruses nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“) on mälestise asukohaks märgitud „Kupra tee 22 ja 24 vastas“. Nende andmete põhjal ei ole üheselt võimalik mälestise välispiiri maakatastrisse kanda, sest kuigi on viidatud kahele tänapäevalgi olemasolevale kinnistule, puudub täpne viide mälestise asukohale ja ulatusele.

2.3. Mälestise piir on määratud maastikuloogika järgi nii, et see ümbritseb Väikemäe-nimelist küngast, millega mälestise kultuurkiht vahetult seotud on. Samuti on arvesse võetud 2024. aastal koostatud ekspertiisi ja kehtivate katastriüksuste piire.

2.4. Mälestise ligi 313,4 m2 suurune maa-ala hõlmab eraomandis olevat Silmiku tn 4 (KÜ 78401:101:6738) kinnistu edelapoolset osa vastavalt käskkirja lisale 1.

2.5. Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 1.

3. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1. MuKSi § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

3.2. Kultuurimälestise Asulakoht (registri nr 2624) kultuuriväärtus seoses andmete muutmisega ei muutu ja seetõttu kultuuriväärtuse täiendavat hindamist läbi ei viidud. Riiklik kaitse jätkub vajalikus ulatuses ja mälestise piiride kehtestamine tagab mälestise parema kaitse. Kultuurimälestise andmete muutmise eesmärk on teha üheselt mõistetavad andmed avalikult kättesaadavaks.

4. Menetlusosaliste arvamused

4.1. 18.06.2025 teavitas Muinsuskaitseamet e-kirja teel mälestise andmete muutmise menetluse algatamisest Tallinna linnavalitsust ja puudutatud kinnistute (15) eraomanikke.

4.2. 18.06.2025 avaldas menetluse kohta arvamust mälestise kaitsevööndi alale jäävate Kupra tee 22 (KÜ 78402:205:0070) ja Kupra tee 22b (KÜ 78402:205:2040) kinnistute omanik, kes oli mälestise nime muutmisele ehk sellest dateeringu eemaldamisele vastu.

4.3. 20.06.2025 tegi mälestise alale jääva Silmiku tn 4 (KÜ 78401:101:6738) kinnistu omanik ettepaneku muuta mälestise piire nii, et see oleks kujult seotud Väikemäe-nimelise künka piiridega ja mälestise ala oleks selle võrra väiksem. Samuti teavitas isik, et on vastu mälestise nimetuse muutmisele.

4.4. 26.06.2025 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet teada, et nõustub eelnõus tehtud ettepanekuga mälestise andmeid muuta. Lisaks toodi välja, et ka alal kehtiva detailplaneeringu kohaselt on planeeritav mälestise ala ette nähtud hoonestusest vabana alana.

4.5. 02.07.2025 teavitas mälestise kaitsevööndi alale jääva Lepiku tee 64a (KÜ 78402:205:1140) kinnistu üks omanikest, et mälestise lähiümbrusest on varem avastatud võimalikke arheoloogilisi leide, sh tahutud kivinui ja nooleotsakujulisi kive. Samuti avaldas isik muret mälestise säilimise osas.

4.6. Muinsuskaitseamet selgitab käesolevalt vastusena arvamustele mälestise nimetuse muutmise kohta, et menetluse eesmärgina on nimetuse muutmine osa kehtivast praktikast, mille kohaselt on eelistatud ühetaolised mälestise tüüpi kirjeldavad nimetused, mille juures puuduvad nii kohanimed kui ka dateeringud. Muinsuskaitseamet täiendab seejuures kultuurimälestiste registri sissekannet nii, et Asulakoha kirjelduses tuleks selle pronksiaegne dateering selgelt esile.

4.7. Muinsuskaitseamet kaalus mälestise ala hõlmava Silmiku tn 4 kinnistu omaniku esitatud ettepanekut mälestise piiri kohta ning nõustus sellega osaliselt. Amet otsustas ettepanekut arvestades vähendada mälestise planeeritavat ulatust ja korrigeerida planeeritavat mälestise piiri nii, et see hõlmaks kogu Väikemäe-nimelise künka ja vastaks selle looduslikule kujule, lähtumata kinnistupiiridest.

4.8. Rohkem arvamusi või ettepanekuid kultuurimälestise andmete muutmise eelnõu kohta ei esitatud.

5. Kultuurimälestise andmete muutmise põhjendus

Mälestise kultuuriväärtus

5.1. Asulakoha avastas 1970. aastatel koduloo-uurija Oskar Raudmets, kes leidis toonase Muuga aedlinna Lepiku küla alale jääva Lillupi talu juurest savinõukillu, mis on dateeritud pronksiaja lõppu ja eelrooma rauaaega ehk ligikaudu 1. aastatuhandesse eKr.

5.2. Asulakoht tunnistati esimest korda mälestiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 01.08.1973 määruse nr 346 lisa 1 „Eesti NSV territooriumil asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate vabariikliku tähtsusega arheoloogiamälestiste nimekiri“ punktiga 3. Mälestise kohta koostati topograafiline kirjeldus.

5.3. 1999. aastal tegi arheoloog Krista Sarv toonastel Pärnamäe tee 65b, Kupra tn 22b, Kupra tn 24 ja Kupra tn 24b kinnistutel arheoloogilise uuringu², mille eesmärk oli teha neil kruntidel kindlaks kultuurkihi olemasolu ning uurida Pärnamäe tee 65b ehk praegusele Silmiku tn 4 kinnistule jäävat nn Lillupi Väikemäge. Uuringute käigus dokumenteeriti Väikemäe-nimelisel künkal kuni 70 sentimeetri paksune põlenud raudkive sisaldanud söene kultuurkiht, mis oli intensiivsem künka peal. Arheoloogilisi leide samas ei saadud. Tulemustele tuginedes oletati, et mälestise puhul võib tegemist olla asulakohtadest nende äärealale veetud kerisahjude jäänustega.

5.4. Mälestise piiride kehtestamise tõttu mälestise kultuuriväärtus ei muutu. Riiklik kaitse jätkub selgelt piiritletud maa-alal, mis tagab mälestise kaitse. Kultuurimälestise andmete muutmise eesmärk on teha üheselt mõistetavad andmed kättesaadavaks avalikkusele ja tagada puudutatud isikute jaoks õigusselgus.

Avalik huvi

5.5.Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on seejuures ühiskonna ühine kohustus. MuKSi § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

5.6. Avalik huvi Asulakoha (registri nr 2624) mälestise staatuse säilimiseks esineb jätkuvalt. Tegemist on maastikul eristuva objektiga, mis kannab olulist teavet 1. aastatuhandel eKr elanud inimeste eluolu ja liikumise kohta ning peegeldab piirkonna aastatuhandete pikkust asustuslugu, mis on oluline teave, et mõista ja mõtestada minevikus toimunut. Asulakoha säilimine on vajalik, et tagada kultuurilist järjepidevust ja säilitada kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.

Menetlusosaliste huvid

5.7. Omanike jaoks seisneb muudatus mälestise piiri kehtestamises, millega tagatakse nii omaniku kui ka kõigi teiste osapoolte jaoks suurem õigusselgus, millega kaasneb ka selgem ja üheselt mõistetavam arusaam kitsenduste ulatusest. Kuivõrd Asulakoht on olnud Maa- ja Ruumiameti avalikus kultuurimälestiste kaardirakenduses muinsuskaitseobjektide andmekihil kuvatud punktsümbolina ning varasem teave asupaiga kohta kultuurimälestiste registris oli puudulik, ei ole selle puhul olnud seni võimalik ka kehtivaid kitsendusi korrektselt rakendada.

5.8. Piiride kehtestamisega seoses kaotatakse mälestise seni kehtinud kaitsevöönd ehk edaspidi ei kohaldu mälestisele MuKSist tulenevad kaitsevööndi kohta kehtivad kitsendused.

Kaitsevöönd

5.9. MuKSi § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

5.10. Asulakoha arheoloogiamälestiseks tunnistamise ajal kehtinud MuKSi (RT I 1994, 24, 391) § 25 sätestas, et kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kaitsevööndiks oli 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud märgitud teisiti. Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktiga mälestisele eraldi kaitsevööndit ei kehtestatud, tekkis kaitsevöönd seaduse alusel. Kui mälestiseks tunnistamine toimus ministri määruse või käskkirjaga enne 29.12.2008, on mälestiste kaitsevöönd 01.05.2019 jõustunud MuKSi § 95 kohaselt 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui õigusaktis ei ole määratud teisiti.

5.11. Mälestisele Asulakoht ei kehtestata kaitsevööndit, kuivõrd nn Väikemäe-nimeline küngas, kus on tuvastatud kultuurkihi olemasolu ja mis ilmneb ka reljeefkaardil, jääb täielikult mälestise ala sisse. Seetõttu kaob seni kehtinud ja seadusest tulenenud mälestise kaitsevööndi piirang 50 meetri ulatuses punktsümboli asukohast arvates järgmistelt kinnistutelt: Silmiku tn 2 (KÜ 78402:205:2090), Silmiku tn 4 (KÜ 78401:101:6738), Silmiku tn 5 (KÜ 78402:205:4010), Silmiku tn 6 (KÜ 78401:101:6740), Silmiku tn T2 (KÜ 78401:101:6741), Lepiku tee 60 (KÜ 78402:205:1120), Lepiku tee 64a (KÜ 78402:205:1140), Lepiku tee 64 (KÜ 78402:205:0132), Kupra tee T4 (KÜ 78402:205:0090), Kupra tee 22 (KÜ 78402:205:0070), Kupra tee 22b (KÜ 78402:205:2040), Kupra tee 24 (KÜ 78402:205:0110), Kupra tee 24a (KÜ 78401:101:6737), Kupra tee 24b (KÜ 78401:101:6739) ja Kupra tee 26 (KÜ 78402:205:2050).

Leevendused

5.12. Mälestiseks olemise muutmise käskkirjas märgitakse leevendused MuKSi § 52 lõigetes 1–3 ja § 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lõigetes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse.

5.13. Mälestise Asulakoht alal leevendusi loakohustusest ei tehta, sest kultuurkiht võib ilmneda juba 10 sentimeetri sügavusel. Nii ehitus-, kõrghaljastus-, raie-, kaeve- kui ka muud pinnasetööd mõjutavad otseselt mälestise säilimist. Seega ei muutu mälestise andmete muutmise menetluse käigus kehtivate kitsenduste sisu.

5.14. Kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde puhul arvestatakse nende tavapäraseid üldlevinud arusaamu, kui õigusaktiga ei ole mõistet kindlaks määratud. Nii on näiteks kõrghaljastus pargiterminite sõnaraamatu järgi haljastus, mille moodustavad leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m) põõsad.³ Kaevetööd on Muinsuskaitseameti senise tegevuspraktika kohaselt olnud pigem suuremahulised tööd, nagu kaabli maasse paigaldamiseks kaablikraavi kaevamine ning pinnase teisaldamine. Loa- ega teavituskohustusega ei ole hõlmatud koduaia väikesemahulised haljastustööd (muru külvamine, lillepeenarde rajamine) ja maaharimine (aiamaa). Kui nende tööde käigus tuleb siiski arheoloogiline leid välja, tuleb sellest viivitamata Muinsuskaitseametit teavitada.

Mõjud ja kitsendused

5.15. Mälestise Asulakoht ala hõlmab elamumaana kasutatavat Silmiku tn 4 (KÜ 78401:101:6738) kinnistut.

5.16. Mälestis asub Tallinna linnas Pirita linnaosas. Maa-alal kehtivad 11.01.2001 kehtestatud Tallinna linna üldplaneering, 16.04.2009 kehtestatud teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“, 17.09.2009 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneering ning 12.08.2020 kehtestatud detailplaneering DP038520 „Kupra tee 24a, Silmiku tn 2, 4 ja 6 kinnistute ning lähiala detailplaneering“. Detailplaneeringu DP038520 eesmärk on moodustada nii Kupra tee 24a, Silmiku tn 2, 4 ja 6 kui ka transpordimaa kinnistutest nelja elamumaa sihtotstarbe ja kolme transpordimaa sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus nelja üksikelamu ja nelja abihoone ehitamiseks. Detailplaneeringu joonisel pakutud lahenduse kohaselt jääb Asulakoht täies ulatuses planeeringuga kavandatud hoonestusest vabale alale.

5.17. Käskkirja kehtestamine, sh mälestise nimetuse muutmine ja piiride täpsustamine ei välista kehtestatud planeeringute elluviimist, sh seal kavandatud ehitustegevust. Samas tuleb ehitustegevuse puhul ennetavalt kaaluda võimalusi säilitada arheoloogilist kultuurkihti ning vajadusel arvestada arheoloogilise uuringu tegemise kohustusega. MuKSi § 31 lõige 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutumata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit. Seega tuleb kultuurkihi ilmnemisel ehitus- ja arendustegevus peatada, sõltumata, kas piirkond on riikliku kaitse all või mitte. Tööde peatamine, et välja selgitada võimaliku arheoloogilise uuringu vajadus, võib osutuda tööde tegijale ja maa-ala omanikule ressursikulukaks.

5.18. Kultuuripärand on taastumatu ressurss, mida hävimise korral ei ole võimalik taastada. MuKS § 3 lg-s 4 sätestatud ettevaatuspõhimõtte kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused vähendama selle hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist.

5.19. Käskkiri ei kehtesta täielikku tööde ja tegevuste keeldu, vaid mälestisel kehtivad MuKSis sätestatud nõuded taotleda enne mälestisel kavandatud töid selleks Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba. Seda, kas ja millises ulatuses ja kujul on mälestise alal soovitud töö ja tegevus võimalik, hindab amet loataotluse lahendamisel.

5.20. Mälestis Asulakoht (registri nr 2624) on kinnismälestis. Kinnismälestisel tööde tegemisel tuleb järgida nõudeid, mida reguleerivad MuKSi §-d 50, 52 ja 54. Nende kohaselt tuleb arheoloogiamälestisel tehtavate tööde (ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) puhul Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise loa taotlus. Lisaks sellele kooskõlastab pädev asutus Muinsuskaitseametiga ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise mälestisel ja kaitsevööndis ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel. Ühtlasi peab amet olema edaspidi kaasatud mälestise alal ja selle kaitsevööndis projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlusse.

5.21. Lähtudes kavandatud tööde iseloomust on Muinsuskaitseametil õigus määrata kinnismälestisel tööde tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust. Need määravad ühtlasi omandikitsenduse ulatuse ja kohustavad leidma õiglast tasakaalu üldise kultuuriväärtuse huvi ja omaniku huvi vahel. Loa taotlemisel selgub, kas täiendavaid muinsuskaitselisi kohustusi ei kaasne või peab kindlaks määrama nõuded, mis kaitsevad kultuuriväärtust ja võimaldavad samal ajal omanikul kasutada omandit soovitud eesmärgil. Loa taotlemise kohustus ei ole omaniku jaoks ülemäärane nõue. Muinsuskaitseamet teeb sobiva otsuse võimalikult kiiresti ja omanikku menetlusse kaasates.

5.22. Asulakoha alal olevad piirangud ei muuda seal paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt. Mälestise alal ei ole ka ehitus- või arendustegevus välistatud, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist omandiõiguse intensiivse riivega.

5.23. MuKSist tulenevad omandipõhiõiguste kitsendused jäävad talumiskohustuste piiresse, samuti tasakaalustab neid omaniku õigus taotleda mälestisel teatud tööde tegemisel toetust ja Muinsuskaitseameti määratud uuringute hüvitamist.

6. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. Enne kultuurimälestise andmete muutmist kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht.

6.2. Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 26.03.2026 toimunud koosolekul ja otsustas seda toetada.

_____________
¹ Heinloo, E. 2024. Asulakoht, I a-tuh. e.Kr. reg-nr 2624. Mälestise asukoha ja piiride ekspertiis. https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/2624%20ASULAKOHT.pdf.
² Sarv, K. 1999. Aruanne arheoloogilisest uuringust Tallinnas, Pärnamäe tee 65B ning Kupra tn. 22B, 24 ja 24B. https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/1999_A-eelu_SarvK_ak-2624_Tln-LillepiV2ikem2giSilmikuTn4.pdf.
³ Nurme. S, Nutt. N. 2012. Pargiterminite seletussõnaraamat. Lk 33.