1. Muuta Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 1994. a. määrusega nr. 67 "Riigi kultuuri- ja teaduspreemiatest" (RT I 1994, 15, 256; 1996, 10, 196) kinnitatud:

1) "Riigi kultuuripreemiate põhimäärust";

2) "Riigi teaduspreemiate põhimäärust";

3) "Riigi kultuuripreemiate komisjoni põhimäärust";

4) "Riigi teaduspreemiate komisjoni põhimäärust"

ja kehtestada need uues sõnastuses (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 1994. a. määruse nr. 67 "Riigi kultuuri- ja teaduspreemiatest" punkt 9.

Peaminister Tiit VÄHI

Kultuuriminister Jaak ALLIK

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
22. veebruari 1994. a.
määrusega nr. 67
(Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1996. a.
määruse nr. 303 sõnastuses)

Riigi kultuuripreemiate põhimäärus

1. Eesti Vabariigi kultuuripreemiad (edaspidi preemia) määratakse väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal.

2. Igal aastal määratakse viis preemiat.

Preemia määramisel võetakse arvesse sel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud tööd.

3. Preemia suurus on 100 000 krooni, millega kaasnevad tunnistus ja mälestusmedal.

4. Preemiad määrab Vabariigi Valitsus riigi kultuuripreemiate komisjoni esimehe ettepaneku alusel.

Valitsuse otsus kultuuripreemiate kohta tehakse teatavaks ja preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
22. veebruari 1994. a.
määrusega nr. 67
(Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1996. a.
määruse nr. 303 sõnastuses)

Riigi teaduspreemiate põhimäärus

1. Eesti Vabariigi teaduspreemiad (edaspidi preemia) määratakse Eesti teadlastele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest.

2. Pikaajalise tulemusliku teadustöö eest määratakse üks preemia 200 000 krooni.

3. Igal aastal määratakse eelmisel aastal valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks aastapreemiad järgmistes teadusvaldkondades:

- täppisteadused;
- keemia ja molekulaarbioloogia;
- tehnikateadused;
- arstiteadus;
- geo- ja bioteadused;
- põllumajandusteadus;
- sotsiaalteadused;
- humanitaarteadused.

Iga teadusvaldkonna aastapreemia on 100 000 krooni.

4. Preemiate konkursi kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja ja preemiate saamiseks esitatud tööde hindamist korraldab Eesti Teaduste Akadeemia juurde moodustatud riigi teaduspreemiate komisjon.

5. Ettepanekuid preemiate kandidaatide ülesseadmiseks võivad teha ülikoolide ja teiste teadusasutuste nõukogud ning Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud. Ettepanekud esitatakse riigi teaduspreemiate komisjonile iga aasta 10. jaanuariks.

6. Preemiad määrab Vabariigi Valitsus haridusministri esildisel riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel. Valitsuse otsus preemiate kohta tehakse teatavaks ja preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
22. veebruari 1994. a.
määrusega nr. 67
(Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1996. a.
määruse nr. 303 sõnastuses)

Riigi kultuuripreemiate komisjoni põhimäärus

1. Riigi kultuuripreemiate komisjon (edaspidi komisjon) on moodustatud kõigi ettepanekute läbiarutamiseks, esitatud töödega tutvumiseks ning esildise tegemiseks Vabariigi Valitsusele riigi kultuuripreemiate määramiseks.

2. Komisjoni koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus kultuuriministri ettepanekul.

Komisjoni esimees on ametikoha järgselt kultuuriminister.

3. Ettepanekuid riigi kultuuripreemia määramiseks võivad teha kõik juriidilised isikud, kelle põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus ja riigi kultuuripreemiate senised laureaadid iga aasta 10. jaanuariks.

4. Esitatud ettepanekud vaatab komisjon läbi 25. jaanuariks.

Komisjonil on õigus läbi vaadata ka komisjoni liikmete poolt töö käigus tehtud ettepanekud.

5. Komisjon avalikustab riigi kultuuripreemiate saamiseks nõuetekohaselt esitatud kandidaadid ja nende esitajad hiljemalt iga aasta 1. veebruariks.

6. Komisjonil on õigus:

1) tutvustada kandidaate ajakirjanduses või mõnel muul avalikul moel;

2) kaasata eksperte komisjonile tehtud ettepanekute ja esitatud taotluste hindamiseks;

3) vajadusel saata komisjoni liikmeid ja eksperte lähetusse;

4) konkreetse põhjenduse olemasolul lükata otsuse tegemine mõne kandidaadi osas edasi järgmisse aastasse.

7. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 tema liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees.

Komisjoni hääleõiguseta sekretäri nimetab kultuuriminister.

8. Riigi kultuuripreemia saamiseks on vajalik kohalviibivate komisjoni liikmete lihthäälteenamus. Võimalikes eelvoorudes langetatakse otsuseid samuti lihthäälteenamusega. Kui kandidaadid ei saa nõutavat arvu hääli, võib osa preemiaid jääda välja andmata.

9. Komisjoni tegevuses osalenud liikmete ja kaasatud ekspertide töö tasustatakse. Korralduskulud kaetakse Kultuuriministeeriumi summadest. ------

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
22. veebruari 1994. a.
määrusega nr. 67
(Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1996. a.
määruse nr. 303 sõnastuses)

Riigi teaduspreemiate komisjoni põhimäärus

1. Riigi teaduspreemiate komisjon (edaspidi komisjon) on moodustatud konkursile esitatud tööde ekspertiisi korraldamiseks ning ettepanekute tegemiseks Vabariigi Valitsusele riigi teaduspreemiate määramiseks.

2. Komisjoni koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus haridusministri ettepanekul. Komisjoni esimees on ametikoha järgselt Eesti Teaduste Akadeemia president. Komisjoni töö eest vastutab haridusminister.

3. Komisjon avalikustab riigi teaduspreemiate saamiseks nõuetekohaselt esitatud kandidaadid hiljemalt iga aasta 24. jaanuariks ja võimaldab soovijatel töödega tutvuda ühe kuu jooksul.

4. Komisjonil on õigus:

1) kaasata eksperte komisjonile tehtud ettepanekute ja esitatud taotluste hindamiseks;

2) vajadusel saata komisjoni liikmeid ja eksperte lähetusse;

3) vastava tasemega tööde puudumisel preemiaid mitte välja anda või võrdse tasemega tööde puhul erandkorras jaotada vastava valdkonna preemiasumma mitme töö vahel;

4) tutvustada kandidaate ajakirjanduses või mõnel muul avalikul moel.

5. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 tema liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjoni hääleõiguseta sekretäri nimetab komisjoni esimees.

6. Riigi teaduspreemia saamiseks on vajalik kohalviibivate komisjoni liikmete lihthäälteenamus. Võimalikes eelvoorudes langetatakse otsuseid samuti lihthäälteenamusega.

7. Kui keegi komisjoni liikmetest on esitatud teaduspreemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal komisjoni töös.

8. Komisjoni tegevuses osalenud liikmete ja kaasatud ekspertide töö tasustatakse. Korralduskulud kaetakse Haridusministeeriumi summadest.