Kinnitada «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord» (juurde lisatud).

Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise
ning nende tegevuse lõpetamise kord

1. Käesolevat korda rakendatakse valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamisel ja ümberkorraldamisel ning nende tegevuse lõpetamisel, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti.

2. Riigiharidusasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord on kindlaks määratud haridusseadusega (RT 1992, 12, 192; I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965), mõnd liiki haridusasutuste kohta käivate eriseadustega ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse või haridusministri määrustega, samuti nende haridusasutuste põhikirjadega. Käesolev kord reguleerib nende haridusasutuste moodustamist ja ümberkorraldamist ning nende tegevuse lõpetamist niivõrd, kuivõrd loetletud aktidega ei ole sätestatud teisiti.

3. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953) järgi on valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutus) riigieelarvest finantseeritav asutus, kelle põhiülesanne ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine.

4. Riigiasutuse moodustab ja korraldab ümber ning lõpetab tema tegevuse:
1) kõrgemalseisev valitsusasutus;
2) seaduses sätestatud ja seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatud juhtudel Vabariigi Valitsus.

5. Vabariigi Valitsuse moodustatud riigiasutuse korraldab ümber ja lõpetab tema tegevuse samuti Vabariigi Valitsus, kui riigiasutuse põhimääruses ei ole ette nähtud teisiti.

6. Kui riigiasutuse ümberkorraldamisega kaasneb tema valduses oleva kinnisvara üleminek teise valitsusasutuse hallatava riigivara valitsema volitatud riigiasutuse valdusse, on riigiasutuse ümberkorraldajaks Vabariigi Valitsus.

7. Riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on teda haldav valitsusasutus (ministeerium, Riigikantselei või maavalitsus).

8. Riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus enda või oma valitsemisalas olevate teiste valitsusasutuste teenindamiseks või teiste riiklike ülesannete täitmiseks kultuuri-, haridus-, sotsiaal- või muus valdkonnas.

9. Riigiasutust ei moodustata, kui:
1) jooksval eelarveaastal puudub kõrgemalseisva valitsusasutuse eelarves riigiasutuse moodustamiseks vajalik raha;
2) riigiasutuse täidetavad ülesanded ei tulene seadusest või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest;
3) sotsiaal-kultuurilise funktsioonita riigiasutuse moodustamisega kaasneks olemasoleva riigiasutuse või valitsusasutuse ülesannete dubleerimine;
4) puudub vajadus osutada teenuseid riigiasutuse kaudu.

Moodustamisdokumentide esitamine

10. Moodustamisettepaneku esitab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile:
1) ministeeriumi moodustatava riigiasutuse puhul ministeeriumi kantsler või ministeeriumi valitsemisalas oleva ameti või inspektsiooni peadirektor või riigiasutuse moodustamise korral, kelle tegevuspiirkond piirneb ühe või mitme maakonna territooriumiga (edaspidi kohalik riigiasutus), ka maavanem, kelle maakonda riigiasutuse tegevuspiirkond hõlmab;
2) Riigikantselei moodustatava riigiasutuse puhul Riigikantselei peadirektor või Riigikantselei kohaliku riigiasutuse moodustamise korral ka maavanem, kelle maakonda riigiasutuse tegevuspiirkond hõlmab;
3) maavalitsuse moodustatava riigiasutuse puhul maasekretär;
4) Vabariigi Valitsuse moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva punkti alapunktides 1–3 nimetatud ametnikud olenevalt moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest;
5) muu asutus, organ või ametnik, kellele selline õigus on antud seadusega või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega.

11. Moodustamisettepanekule lisatakse riigiasutuse põhimääruse eelnõu, eelarve eelnõu ja moodustamisotsuse tegemise õigusakti eelnõu.

Moodustamisettepaneku koostamine

12. Moodustamisettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10.

13. Riigiasutuse moodustamise ettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama:
1) riigiasutuse moodustamise põhjendust;
2) moodustamise majanduslikke kaalutlusi;
3) andmeid personali või personali leidmise võimaluste kohta, samuti uue riigiasutuse töötajate arvu ja koosseisu ning kvalifikatsiooninõuete kohta;
4) moodustamisest tingitud võimalikke muudatusi õigusaktides.

14. Moodustamise põhjenduses tuleb märkida:
1) riigiasutuse tegevusvaldkond, sealhulgas täidetavad riiklikud ülesanded ja osutatavad teenused;
2) õigusakt, mille alusel riiklikke ülesandeid täidetakse või vajadus osutada teenuseid riigiasutuse kaudu, sealhulgas põhjendus, miks ei saa kavandatavaid teenuseid osta erasektorilt;
3) riigiasutuse ülesannete ja kõrgemalseisva valitsusasutuse ülesannete seos ning nende asutuste suhe ülesannete täitmisel ja riigiasutuse poolt teenuste osutamisel;
4) uue riigiasutuse moodustamisega kaasnevad võimalikud muudatused valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuses.

15. Majanduslike kaalutlustena tuleb moodustamisettepanekus esitada järgmised andmed:
1) riigiasutuse moodustamiseks ja tema tegevuse finantseerimiseks vajalik raha riigieelarves või raha saamise viis ning valitsusasutus, kelle eelarvest kulud kaetakse;
2) võimalikud teenused, mille osutamisest laekub riigieelarvesse raha;
3) tegevuseks vajalik riigivara (hooned, ruumid, sisustus, kontoritehnika, transpordivahendid jms) või selle saamise viis.

Moodustamisettepaneku kooskõlastamine

16. Moodustamisettepanek kooskõlastatakse:
1) Rahandusministeeriumi ja muu ministeeriumiga, kelle valitsemisala riigiasutuse moodustamine puudutab;
2) kohaliku riigiasutuse moodustamise puhul ka maavanemaga, kelle maakonda riigiasutuse tegevuspiirkond hõlmab;
3) sotsiaal-kultuurilist funktsiooni täitva riigiasutuse puhul ka selle valla või linna valitsusega, mille territooriumil riigiasutus moodustatakse. Valla- või linnavalitsus informeerib ettepanekust volikogu või saadab selle volikogule kooskõlastamiseks, kui valla või linna volikogu on kehtestanud sellise korra;
4) muude asutuste, organite või ametnikega vastavalt seadusele või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse või ministri määruse kohaselt.

17. Moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos käesoleva korra punktis 11 nimetatud dokumentidega punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad 15 tööpäeva jooksul kirjalikult. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse pikemat aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.

18. Kui asutus, ametnik või organ ei ole temale moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitamisest 15 tööpäeva jooksul arvates kirjalikult teatanud, et ta ei nõustu moodustamisettepanekuga, või vastavalt käesoleva korra punktile 17 teatanud, et 15-päevast tähtaega ei ole võimalik järgida, loetakse nõusolek saaduks.

19. Kui riigiasutuse moodustab selle kõrgemalseisev valitsusasutus ning üks käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutus, organ või ametnik moodustamisettepanekuga ei nõustu, esitab kõrgemalseisva valitsusasutuse juht moodustamisettepaneku koos kooskõlastuskirjadega seisukoha võtmiseks Vabariigi Valitsusele. Kui Vabariigi Valitsus toetab protokolli märgitavas otsuses riigiasutuse moodustamise ettepanekut, teeb lõpliku otsuse riigiasutuse moodustamise kohta riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht.

20. Kui riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus, esitab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht riigiasutuse moodustamise dokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab moodustamisdokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu ja maavanem asjaomase ministri kaudu.

21. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised moodustamisdokumendid:
1) esituskiri;
2) seletuskiri;
3) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu riigiasutuse moodustamiseks ning riigiasutuse põhimääruse ja eelarve eelnõu;
4) moodustamisettepanek ja kooskõlastuskirjad;
5) muud dokumendid õigusaktides sätestatud Vabariigi Valitsusele dokumentide esitamise nõudeid järgides.

Moodustamisotsuse tegemine

22. Moodustamisotsuse teeb riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. 

Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ettenähtud juhtudel teeb moodustamisotsuse Vabariigi Valitsus.

23. Moodustamisotsuse vormistab:
1) Vabariigi Valitsus või minister määrusega;
2) riigisekretär käskkirjaga;
3) maavanem korraldusega.

24. Moodustamisotsuses tuleb märkida:
1) moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2) riigiasutuse täielik nimi;
3) riigiasutuse asukoht;
4) riigiasutuse moodustamise kuupäev;
5) riigiasutuse eelarve ja põhimääruse kinnitamine;
6) riigiasutuse eelarve kinnitamine või juhul, kui riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus, ülesanne riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile kinnitada riigiasutuse eelarve.

25. Riigiasutuse põhimääruses tuleb märkida:
1) riigiasutuse täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2) riigiasutuse tegevusvaldkond, sealhulgas täidetavad riiklikud ülesanded ja osutatavad teenused;
3) riigiasutuse juhtimise ja revideerimise kord;
4) riigiasutuse juhtide õigused ja kohustused (sh asutuse juhi õigus käsutada asutuse valduses olevat riigivara, sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid ning sooritada muid tehinguid);
5) riigiasutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded;
6) muud tegevuse korraldamiseks olulised sätted.

26. Riigiasutuse täieliku nime suhtes esitatakse järgmised nõuded:
1) nimi peab olema eestikeelne ning vastama eesti õigekirja reeglitele;
2) nimes peavad kajastuma riigiasutuse tegevusvaldkond ja tegevuspiirkond.

III. RIIGIASUTUSE ÜMBERKORRALDAMINE

27. Riigiasutuse ümberkorraldamine käesoleva korra tähenduses seisneb riigiasutuste ühinemises või jagunemises.

28. Riigiasutused ühinevad või jagunevad järgmiselt:
1) riigiasutused ühendatakse üheks riigiasutuseks, kusjuures ühendatavad riigiasutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus riigiasutus;
2) riigiasutus liidetakse teise riigiasutusega ja liidetav riigiasutus lõpetab tegevuse;
3) riigiasutus jaotatakse vähemalt kaheks riigiasutuseks ja ta lõpetab tegevuse;
4) riigiasutus eraldatakse teisest riigiasutusest, selle tulemusena moodustatakse uus riigiasutus ja säilib esialgne riigiasutus.

29. Riigiasutus korraldatakse ümber, kui:
1) muutuvad riigiasutuse täidetavad ülesanded;
2) muutub vajadus osutada teenuseid riigiasutusena;
3) on suurenenud või vähenenud riigieelarvest finantseerimise võimalus;
4) see tuleneb seadusest või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest.

30. Käesoleva korra punktis 9 loetletud juhtudel ei ole võimalik riigiasutust ümber korraldada, kui sellega kaasneb uute riigiasutuste moodustamine. See ei kehti riigiasutuste ühendamise korral.

Ümberkorraldamisdokumentide esitamine

31. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamise ettepaneku võib ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile esitada käesoleva korra punktis 10 nimetatud asutus, organ või ametnik samas punktis sätestatud tingimustel.

32. Ümberkorraldamisettepanekule lisatakse:
1) ümberkorraldamisest tingitud ümberkorraldatava riigiasutuse põhimäärusesse ümberkorraldamisest tingitud muudatuste tegemise eelnõu ning ümberkorraldamise tulemusel moodustatava uue riigiasutuse põhimääruse eelnõu;
2) olemasoleva riigiasutuse eelarvesse ümberkorraldamisest tingitud muudatuste tegemise ja ümberkorraldamise tulemusel moodustatava riigiasutuse eelarve projekt;
3) ümberkorraldamisotsuse tegemise õigusakti eelnõu.

Ümberkorraldamisettepaneku koostamine

33. Ümberkorraldamisettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10.

34. Ümberkorraldamisettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:
1) riigiasutuse ümberkorraldamise põhjendus ühel käesoleva korra punktis 29 nimetatud alusel;
2) majanduslikud kaalutlused;
3) ümberkorraldamise tulemusena moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva korra punkti 13 alapunktis 3 nimetatud andmed;
4) ümberkorraldamisest tingitud võimalikud muudatused õigusaktides.

35. Riigiasutuse ümberkorraldamise põhjenduses tuleb märkida:
1) ümberkorraldatava ja moodustatava riigiasutuse ülesanded;
2) õigusaktid, mille alusel täidab ümberkorraldatav asutus lisandunud ja moodustatav asutus talle pandud riiklikke ülesandeid pärast ümberkorraldamist, või uute teenuste osutamise vajadus riigiasutuse kaudu;
3) käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud uute ülesannete seos riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ülesannetega;
4) ümberkorraldamisega kaasnevad võimalikud muudatused valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuses.

36. Majanduslike kaalutlustena tuleb ümberkorraldamisettepanekus esitada järgmised andmed:
1) ümberkorraldamise tulemusel moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva korra punktis 13 loetletud andmed;
2) ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse puhul käesoleva korra punkti 60 alapunktis 2 nõutud andmed.

Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamine

37. Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos käesoleva korra punktis 32 nimetatud dokumentidega käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad kirjalikult 15 tööpäeva jooksul. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse rohkem aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.

38. Ümberkorraldamisettepanek kooskõlastatakse käesoleva korra punktide 18 ja 19 sätteid järgides.

39. Kui riigiasutuse ümberkorraldaja on Vabariigi Valitsus, esitab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht riigiasutuse ümberkorraldamise dokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab ümberkorraldamise dokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu ning maavanem asjaomase ministri kaudu.

40. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised ümberkorraldamisdokumendid:
1) käesoleva korra punkti 21 alapunktides 1, 2 ja 5 nõutud dokumendid;
2) ümberkorraldamisettepanek, käesoleva korra punkti 32 alapunktis 1 nimetatud dokumendid ning kooskõlastuskirjad;
3) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu riigiasutuse ümberkorraldamiseks.

Ümberkorraldamisotsuse tegemine

41. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamisotsuse teeb riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ning punktides 5 ja 6 ettenähtud juhtudel teeb ümberkorraldamisotsuse Vabariigi Valitsus.

42. Ümberkorraldamisotsus vormistatakse käesoleva korra punktis 23 käsitletud moodustamisotsuse vormistamise nõuete järgi.

43. Ümberkorraldamisotsuses peavad olema järgmised andmed:
1) ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2) ümberkorraldatava riigiasutuse täielik nimi;
3) riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäev;
4) ümberkorraldatava riigiasutuse põhimäärusesse muudatuste tegemise kinnitamine, ümberkorraldamise tulemusena moodustatava uue riigiasutuse eelarve ja põhimääruse kinnitamine ning ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse põhimääruse kehtetuks tunnistamine;
5) ümberkorraldava riigiasutuse eelarvesse muudatuste tegemise kinnitamine, ümberkorraldamise tulemusena moodustatava uue riigiasutuse eelarve kinnitamine ning ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse kasutamata jäänud eelarveassigneeringute sulgemine või juhul, kui riigiasutuse ümberkorraldajaks on Vabariigi Valitsus, ülesanne riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile kinnitada muudatused ümberkorraldatava riigiasutuse eelarves ja ümberkorraldamise tulemusel asutatava uue riigiasutuse eelarve ning sulgeda ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse eelarve;
6) riigiasutus(t)e ümberkorraldamiseks komisjoni moodustamine ja komisjoni liikmete nimetamine ning komisjoni töö lõpetamise tähtaeg.

44. Ümberkorraldamisotsuse tegemisel teatab olenevalt riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest sellest kas kantsler, Riigikantselei peadirektor või maasekretär viivitamatult ümberkorraldatava riigiasutuse juhile, kes hiljemalt otsuse temale teatavakstegemisele järgneval tööpäeval informeerib tehtud otsusest riigiasutuse töötajaid. Riigiasutust ei korraldata ümber enne, kui sellekohase otsuse tegemisest on möödunud kaks kuud.

45. Riigiasutuse ümberkorraldamiseks moodustatakse komisjon. Ümberkorraldatava ja ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse valduses olev riigivara (lepingud, kinnis- ja vallasvara, raha) antakse kooskõlas riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942) üle ümberkorraldamise tulemusel moodustatavale riigiasutusele või riigiasutusele, kellega ümberkorraldatav riigiasutus liidetakse, ning vajaduse korral ka ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisvale valitsusasutusele. Samuti antakse üle asjaajamine (dokumentatsioon ja ülesanded).

46. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamiskomisjon koosneb:
1) vähemalt ühest ümberkorraldatava riigiasutuse töötajast ning selle riigiasutuse juhist, riigiasutuste ühendamise korral lisaks ühendatavate riigiasutuste juhtidele vähemalt ühest töötajast igast ühendatavast riigiasutusest; kui riigiasutus liidetakse teise riigiasutusega, on komisjonis lisaks liidetava riigiasutuse töötajale ja riigiasutuse juhile ka selle riigiasutuse töötaja ja juht, millega teine riigiasutus liidetakse;
2) vähemalt ühest ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ametnikust, sealjuures riigiasutust punktis 6 ettenähtud juhul ümber korraldades ka vähemalt ühest selle valitsusasutuse ametnikust, kelle hallatavale riigiasutusele on ümberkorraldamise tulemusena antud üle kinnisvara.

47. Peale käesoleva korra punktis 46 nimetatud asutuste juhtide nimetatakse ümberkorraldamiskomisjoni liikmed samas punktis nimetatud asutuste raamatupidamistöötajate ja -ametnike hulgast.

48. Ümberkorraldatava riigiasutuse juht viib läbi riigiasutuse valduses oleva riigivara inventuuri ümberkorraldamise kuupäeva seisuga ning esitab ümberkorraldamiskomisjonile investeerimisakti 15 päeva jooksul ümberkorraldamisest arvates.

49. Nii ümberkorraldatav riigiasutus kui ka ümberkorraldamise tulemusel moodustatud riigiasutus kooskõlastavad varalised tehingud ümberkorraldamiskomisjoniga ümberkorraldamisotsuse tegemise päevast kuni ümberkorraldamiskomisjoni töö lõpetamiseni.

50. Töö lõpetamisel koostab ümberkorraldamiskomisjon ümberkorraldatava riigiasutuse valduses oleva riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ning ümberkorraldatava riigiasutuse asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti.

51. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt peab riigivaraseaduse paragrahvi 11 lõigete 2–4 kohaselt sisaldama järgmisi andmeid:
1) vara üleandja ja vastuvõtja, vara üleandmise aeg ning vara koosseis ja bilansiline väärtus;
2) kinnisvara üleandmise korral lisaks käesoleva punkti alapunktis 1 loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse;
3) vallasvara üleandmise korral lisaks käesoleva punkti alapunktis 1 loetletud andmetele ka alapunktis 2 loetletud andmed, kui seda nõuab tegevuse lõpetanud või ümberkorraldatava riigiasutuse või tema kõrgemalseisva valitsusasutuse esindaja komisjonis.

52. Asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt sisaldab järgmisi andmeid:
1) riigiasutuse täitmisel olevate ülesannete loetelu;
2) üleantavate dokumentide loetelu;
3) riigiasutuse juhi allakirjutatud viimase dokumendi nimetus ja allakirjutamise aeg ning registreerimisnumber;
4) riigiasutuse eelarve täitmise aruanne tegevuse lõpetamise kuupäeva seisuga, samuti kasutamata eelarveassigneeringute suurus;
5) riigiasutuse koosseisunimestik ja koosseisus olevate isikute arv;
6) riigiasutuse pitsatite arv ja liigid ning nende hoidmise eest vastutavate isikute nimed;
7) riigiasutuse sõlmitud jõusolevate tsiviilõiguslike lepingute loetelu;
8) muud olulised andmed riigiasutuse asjaajamise kohta.

53. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktis võetakse aluseks riigivara bilansiline seis ümberkorraldamise päeval.

54. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktile ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutavad alla:
1) selle riigiasutuse juht, kellele on ümberkorraldamise tulemusel läinud täielikult või osaliselt üle ümberkorraldatud riigiasutuse valduses olnud riigivara ja tema ülesanded;
2) ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest kas ministeeriumi kantsler, Riigikantselei peadirektor või maasekretär;
3) ümberkorraldamiskomisjoni esimees ja liikmed;
4) käesoleva korra punktis 6 käsitletud juhul olenevalt valitsusasutusest, kelle hallatavale riigiasutusele kinnisvara üle läks, kas ministeeriumi kantsler, Riigikantselei peadirektor või maasekretär.

55. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse nii mitmes eksemplaris, kui mitmele valitsusasutusele ja riigiasutusele aktid säilitamiseks esitatakse. Aktid esitatakse:
1) ümberkorraldatud riigiasutusele, kui see jätkab tegevust;
2) ümberkorraldatud riigiasutuse kõrgemalseisnud valitsusasutusele;
3) riigiasutusele, kellele ümberkorraldamise tulemusena läksid osaliselt või täielikult üle ümberkorraldatud riigiasutuse ülesanded ja vara;
4) Riigikantseleile, kui riigiasutuse korraldas ümber Vabariigi Valitsus.

IV. RIIGIASUTUSE TEGEVUSE LÕPETAMINE

56. Riigiasutuse tegevus lõpetatakse, kui:
1) riigiasutuse täidetavate ülesannete äralangemisel puudub vajadus tegevust jätkata;
2) puudub vajadus osutada teenuseid riigiasutuse tasandil;
3) see tuleneb seadusest või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest.

Lõpetamisdokumentide esitamine

57. Ettepaneku riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks võib kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile esitada käesoleva korra punktis 10 nimetatud asutus, organ või ametnik samas punktis sätestatud tingimustel.

58. Tegevuse lõpetamise ettepanekule lisatakse lõpetamisotsuse õigusakti eelnõu.

Lõpetamisettepaneku koostamine

59. Tegevuse lõpetamise ettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab ettepaneku vastavalt käesoleva korra punktile 10.

60. Ettepanek riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:
1) tegevuse lõpetamise põhjendamine ühel käesoleva korra punktis 56 käsitletud alusel;
2) majanduslikud kaalutlused, sealhulgas ettepanekud riigiasutuse valduses oleva riigivara ning riigiasutuse tegevuse finantseerimiseks ettenähtud eelarveassigneeringute edasise kasutamise kohta;
3) riigiasutuse tegevuse lõpetamisest tingitud võimalikud muudatused õigusaktides.

Lõpetamisettepaneku kooskõlastamine

61. Lõpetamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos lõpetamisotsuse õigusakti eelnõuga käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad 15 tööpäeva jooksul kirjalikult. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse pikemat aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe lõpetamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.

62. Lõpetamisettepanek kooskõlastatakse käesoleva korra punktide 18 ja 19 sätteid järgides.

63. Kui riigiasutuse tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus, esitab riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht lõpetamisdokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab riigiasutuse tegevuse lõpetamise dokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu ning maavanem asjaomase ministri kaudu.

64. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised lõpetamisdokumendid:
1) käesoleva korra punkti 21 alapunktides 1, 2 ja 5 nõutud dokumendid;
2) lõpetamisettepanek kooskõlastuskirjadega;
3) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks. 

Lõpetamisotsuse tegemine

65. Otsuse riigiasutuse tegevuse lõpetamise kohta teeb tema kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ning punktides 5 ja 6 ettenähtud juhtudel teeb lõpetamisotsuse Vabariigi Valitsus.

66. Otsus vormistatakse käesoleva korra punktis 23 sätestatud nõudeid järgides.

67. Lõpetamisotsuses peavad olema järgmised andmed:
1) tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2) tegevuse lõpetava riigiasutuse täielik nimi;
3) tegevuse lõpetamise kuupäev;
4) riigiasutuse põhimääruse kehtetuks tunnistamine;
5) riigiasutuse kasutamata jäänud riigieelarveassigneeringute sulgemine või juhul, kui riigiasutuse tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus, ülesanne kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile sulgeda riigiasutuse kasutamata jäänud eelarveassigneeringud;
6) riigiasutuse likvideerimiskomisjoni moodustamine ja komisjoniliikmete nimetamine ning komisjoni töö lõpetamise tähtaeg.

68. Lõpetamisotsusest teatatakse tegevuse lõpetava riigiasutuse juhile ja töötajatele käesoleva korra punktis 44 ettenähtud korras. Riigiasutuse tegevust ei lõpetata enne, kui sellekohase otsuse tegemisest on möödunud kaks kuud.

69. Riigiasutuse tegevuse lõpetamise korral moodustatakse likvideerimiskomisjon riigiasutuse valduses oleva riigivara (lepingud, kinnis- ja vallasvara ning raha) üleandmiseks kooskõlas riigivaraseadusega ning asjaajamise (dokumentatsioon ja ülesanded) üleandmiseks riigiasutuse kõrgemalseisvale valitsusasutusele.

70. Likvideerimiskomisjon koosneb:
1) vähemalt kahest tegevuse lõpetava riigiasutuse töötajast ning selle riigiasutuse juhist;
2) vähemalt kahest tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ametnikust, kellest üks on likvideerimiskomisjoni esimees.

71. Peale käesoleva korra punkti 70 alapunktis 1 nimetatud asutuse juhi nimetatakse likvideerimiskomisjoni liikmed samas punktis nimetatud asutuste raamatupidamistöötajate ja -ametnike hulgast.

72. Tegevuse lõpetava riigiasutuse juht viib riigiasutuses läbi riigiasutuse valduses oleva riigivara inventuuri riigiasutuse tegevuse lõpetamise kuupäeva seisuga ning esitab likvideerimiskomisjonile inventeerimisakti 15 päeva jooksul tegevuse lõpetamise kuupäevast arvates.

73. Tegevuse lõpetav riigiasutus kooskõlastab varalised tehingud likvideerimiskomisjoniga, seda tehakse tegevuse lõpetamiseks õigusakti andmisest kuni tegevuse lõpetamiseni.

74. Töö lõpetamisel koostab likvideerimiskomisjon tegevuse lõpetava riigiasutuse valduses oleva riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldab käesoleva korra punktis 51 nõutud andmeid, ning asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldab käesoleva korra punktis 52 nõutud andmeid.

75. Riigivara registrisse kantava vara üleandmise kohta tehakse registrisse kanne. Muus registris registreeritava vallasvara üleandmise kohta tehakse seejärel kanne asjaomasesse registrisse ja kinnisvara üleandmise kohta kinnistusraamatusse.

76. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktile ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutavad alla:
1) tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest kas ministeeriumi kantsler, Riigikantselei peadirektor või maasekretär;
2) likvideerimiskomisjoni esimees ja komisjoniliikmed.

77. Riigiasutuse tegevuse lõpetamise korral säilitatakse riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt riigiasutuse kõrgemalseisvas valitsusasutuses.

Kui riigiasutuse tegevuse lõpetaja on Vabariigi Valitsus, säilitatakse riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-astuvõtmise akti üks eksemplar ka Riigikantseleis.

78. Riigiasutus loetakse moodustatuks, ümberkorraldatuks või tema tegevus lõppenuks sellekohase otsuse tegemise õigusaktis märgitud kuupäevast.

79. Moodustatud riigiasutus registreeritakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste registris vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.

Tegevuse lõpetanud riigiasutus kustutatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste registrist Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.