Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 19. oktoobri 1994. a.
otsusega nr. 407
1. peatükk
Mõõtmise ühtsus
§ 1. Seaduse ülesanne
(1) Käesoleva seaduse ülesandeks on füüsikaliste suuruste mõõtmise ühtsuse, õigsuse ning rahvusvahelise ja riigisisese seostatuse tagamine Eestis. Käesoleva seaduse mõttes on mõõtmine operatsioonide kogum füüsikalise suuruse väärtuse määramiseks spetsiaalsete tehniliste vahendite (mõõtevahendite) abil.
(2) Mõõtmiste ühtsus, õigsus ja seostatus saavutatakse Eesti standardiga kehtestatud mõõtühikute rakendamise ja mõõtevahendite kontrolli kaudu.
§ 2. Mõõtühikud
Rahvusvahelise Mõõtühikute Süsteemi (SI) alusel kehtestatakse Eesti standardiga Eestis kohustuslikuks kasutamiseks füüsikaliste suuruste mõõtühikud (edaspidi seaduslikud mõõtühikud) ja nende:
1) nimetused, tähised ja definitsioonid, võttes aluseks SI ühikud ja täiendades vajadusel neid teiste ühikutega;
2) eesliited ja nende tähised detsimaalsete kord- ja osaühikute moodustamiseks;
3) kirjaviis füüsikaliste suuruste väärtuste esitamisel.
§ 3. Etalonid
(1) Seaduslikud mõõtühikud realiseeritakse etalonide abil.
(2) Vabariigi Valitsus kehtestab:
1) riiklike etalonide ja etalonainete nimistu;
2) etalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra.
(3) Kulutused riiklike etalonide ja etalonainete soetamiseks, säilitamiseks ning rahvusvaheliseks võrdlemiseks kaetakse riigieelarvest.
§ 4. Mõõteastendik
Mõõtmiste õigsuse ja seostatuse kindlustamiseks rakendatakse mõõteastendikke, mille kohaselt etalonid liigitatakse nende täpsuse ja kasutusotstarbe järgi:
1) riiklikeks etalonideks, mida perioodiliselt võrreldakse vastavate rahvusvaheliste või teiste riikide etalonidega;
2) tugietalonideks, mida perioodiliselt võrreldakse vastavate riiklike või teiste riikide etalonidega;
3) tööetalonideks, mida perioodiliselt võrreldakse vastavate tugietalonidega ja kasutatakse töömõõtevahendite kontrolliks.
2. peatükk
Mõõtevahendid
§ 5. Mõõtevahendid ja nende kasutamine
(1) Mõõtevahendid on:
1) mõõdud, mõõteriistad, mõõtemuundurid, mõõtekompleksid;
2) teised normeeritud metroloogiliste omadustega tehnilised vahendid, mida kasutatakse mõõtmiseks.
(2) Kasutusotstarbe järgi jagunevad mõõtevahendid etalonideks ja töömõõtevahenditeks, kusjuures:
1) etalone kasutatakse mõõtevahendite kontrolliks ja neid ei ole lubatud kasutada tavalisteks mõõtmisteks;
2) töömõõtevahendeid kasutatakse ainult tavalisteks mõõtmisteks ja neid ei ole lubatud rakendada teiste mõõtevahendite kontrolliks.
(3) Mõõtevahendeid peab üles seadma, ühendama, käsitsema, hooldama ja hoidma nii, et oleks tagatud mõõtmiste õigsus.
§ 6. Mõõtevahendite metroloogilise kontrolli liigid
(1) Mõõtmiste õigsuse ja seostatuse ning mõõtmistulemuste usaldusväärsuse saavutamiseks kontrollitakse mõõtevahendeid tüübikinnituse, taatlemise ja kalibreerimise teel.
(2) Taatlusteenuste kättesaadavus kohustuslikule taatlusele kuuluvate mõõtevahendite taatlemiseks tagatakse riiklikult.
(3) Vabariigi Valitsus kehtestab taatluskohustuslike mõõtevahendite tüübikinnituse ja taatlemise eest võetava tasu piirmäärad.
§ 7. Tüübikinnitus
(1) Tüübikinnitus on protseduur, mille käigus tehakse vaadeldavat tüüpi mõõtevahendi dokumentatsiooni ja tüübikatsetustulemuste alusel kindlaks, kas antud tüüpi mõõtevahendiga mõõtmisel võib eeldada vajaliku täpsuse säilimist kindlaksmääratud ajavahemiku (taatluskehtivusaeg) jooksul; seejuures peab mõõtevahend olema gradueeritud seaduslikes mõõtühikutes.
(2) Taotluse tüübikinnituse saamiseks esitab mõõtevahendi valmistaja, importija või nende esindaja Riigi Standardiametile, kus taotlejale käesoleva paragrahvi 1. lõike nõuetele vastava mõõtevahendi tüübi jaoks väljastatakse kehtestatud korras tüübikinnitustunnistus ja antakse õigus kanda seda tüüpi mõõtevahendile tüübikinnitusmärk. Tüübikinnitustunnistus sisaldab mõõtevahendi tüübi garanteeritud metroloogilisi omadusi ja võib sisaldada lisatingimusi, piiranguid ning tähtaegu.
(3) Tüübikinnitus on kohustuslik mõõtevahendite korral, mida kasutatakse mõõtmiseks valdkondades, kus kehtib käesoleva seaduse paragrahv 10 alusel taatluskohustus.
(4) Tüübikinnituse kord kehtestatakse Eesti standardiga.
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab teiste riikide tüübikinnituste tunnustamise korra Eestis.
§ 8. Taatlemine
(1) Mõõtevahend on taatluskõlblik, kui selle tüübil on Eestis kehtiv tüübikinnitus.
(2) Taatlemine on protseduur mõõtevahendi kasutamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, mille käigus:
1) kontrollitakse mõõtevahendi metroloogilisi omadusi taatluseks riiklikku tegevuslitsentsi omavas taatluslaboratooriumis;
2) taatluseeskirjade nõuetele vastav mõõtevahend tembeldatakse taatlustempliga ja/või väljastatakse taatlustunnistus.
(3) Taadeldud mõõtevahendiga saadud mõõtmistulemused loetakse kindlaksmääratud veapiirides õigeks, kui selle kasutamisel on täidetud käesoleva seaduse paragrahv 5 3. lõikes sätestatud nõuded.
(4) Vabariigi Valitsus kehtestab korra:
1) taatlemiseks ja mõõtevahendite taatluskehtivusaegade määramiseks;
2) taatlustemplite valmistamiseks, kasutamiseks ja hoidmiseks;
3) teistes riikides kehtivate taatlustulemuste tunnustamiseks Eestis.
§ 9. Kalibreerimine
(1) Kalibreerimine on mõõtevahendi kontrolli liik, mille läbiviimiseks pole nõutav tüübikinnituse olemasolu ja mida teostatakse kalibreerimislaboris mõõtevahendi valdaja initsiatiivil. Kalibreerimise käigus määratakse mõõtevahendi metroloogilised omadused selle valdajaga kooskõlastatud tingimustel, ulatuses ja meetodil.
(2) Kalibreerimislabor väljastab mõõtevahendi valdajale kalibreerimistunnistuse, milles on toodud kontrolli tulemused, sealhulgas mõõtevead.
(3) Kalibreerimine ei anna õigust mõõtevahendi kasutamiseks valdkondades, kus kehtib käesoleva seaduse paragrahv 10 alusel taatluskohustus.
§ 10. Taatluskohustus
(1) Kohustuslikule taatlusele kuuluvad mõõtevahendid, mida kasutatakse tehingutes:
1) pikkuse, pindala, ruumala, massi, aja, temperatuuri, rõhu, soojus- ja elektrienergia, soojusliku ja elektrilise võimsuse, vedelike ja gaaside koguse ning tiheduse mõõtmiseks;
2) ainetesisalduse, toidurasvade veesisalduse, tera- ja õliviljade niiskusesisalduse, teravilja puistetiheduse, piima ja piimatoodete rasvasisalduse, kartuli tärklisesisalduse mõõtmiseks;
3) tasu määramisel transpordi- ja postiteenuste eest.
(2) Kohustuslikule taatlusele kuuluvad mõõtevahendid, kui neid rakendatakse:
1) tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest;
2) riikliku järelevalve ja kontrolli teostamisel;
3) ekspertiisi teostamisel kohtu- või vahekohtumenetluses;
4) ravimite valmistamisel ja kontrollimisel;
5) mõõtmistel ja analüüsidel meditsiinis ja veterinaarias;
6) mõõtmistel kiirguskaitses, keskkonnakaitses ja tervisekaitses;
7) töökaitse valdkonnas ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmiseks ning masinate ohutu ekspluateerimise tagamiseks.
§ 11. Taatluskohustusest vabastamine
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus erandjuhtudel vabastada taatluskohustusest mõõtevahendid, kui kulutused nende taatlemiseks on liialt suured ega vasta mõõtevahendi tähtsusele oma kasutusalal.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike rakendamise korral on kohustuslik tüübikinnitus või muude meetmete rakendamine, mis tagaks mõõtetulemuste piisava usaldusväärsuse.
§ 12. Kinnispakendid
(1) Käesoleva seaduse mõttes on kinnispakendid pakendites või nõudes tooted, mis on suletud ostja juuresolekuta viisil, mis ei võimalda täitekogust muuta pakendit rikkumata.
(2) Eesti standardiga kehtestatakse:
1) nõuded kinnispakendi markeeringule;
2) kinnispakendite lubatud nimikogused ja vastavad hälbed ning nende kontrolli kord;
3) nõuded kinnispakendite täitmise kontrollimiseks ettenähtud mõõtevahenditele.
(3) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva seaduse nõuetele mittevastavate kinnispakendite kaubapartii realiseerimise keelustamise või müügilt kõrvaldamise korra.
3. peatükk
Mõõteteenistus, järelevalve ja vastutus
§ 13. Mõõteteenistuse korraldus
Riigi mõõteteenistust juhib Riigi Standardiamet ning sinna kuuluvad:
1) riigi metroloogiakeskus, mille ülesandeks on riiklike etalonide arendamine, säilitamine ja kasutamine;
2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volitatud taatlus- ja kalibreerimislaborid, mis teostavad mõõtevahendite metroloogilist kontrolli.
§ 14. Järelevalve
Käesoleva seaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide nõuete järgimist kontrollib Riigi Standardiamet.
§ 15. Juriidilise isiku vastutus
(1) Juriidilise isiku poolt:
1) kehtiva taatlustempli jäljendita või kehtiva taatlustunnistuseta taatluskohustuslike mõõtevahendite kasutamise eest - määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni;
2) taatluskohustuslike mõõtevahendite ülesseadmise, hoidmise või kasutamise eest viisil, mis ei taga mõõtmiste õigsust - määratakse rahatrahv kuni 5 000 krooni;
3) mitteseaduslike mõõtühikute või nende mitteseaduslike nimetuste või tähiste kasutamise eest - määratakse rahatrahv kuni 1000 krooni;
4) käesoleva seaduse muude nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni 1000 krooni.
(2) Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on Riigi Standardiameti peadirektoril, tema asetäitjal ja Riigi Standardiameti peadirektori poolt selleks volitatud piirkondlikel esindajatel.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud sanktsioone rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845) sätestatud menetluskorda järgides.
§ 16. Füüsilise isiku vastutus
Käesolevas seaduses sätestatud rikkumise eest kannab füüsiline isik vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel.
§ 17. Protokolli koostamine
(1) Käesoleva seaduse paragrahvis 15 sätestatud rikkumiste kohta koostab Riigi Standardiameti volitatud esindaja protokolli, milles tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimi ja aadress, mille nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, rikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress, rikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, rikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva seaduse paragrahv 15 1. lõike punktile, mis näeb ette vastutuse selle rikkumise eest, rikkuja esindaja seletus ja vajadusel muud andmed.
(2) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja rikkuja esindaja. Kui rikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse rikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.
4. peatükk
Lõppsäte
§ 18. Seaduse rakendamine
(1) Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.
(2) Eesti territooriumil kuni 1992. aasta 1. jaanuarini käibele lubatud mõõtevahendid ning Riigi Standardiametilt käesoleva seaduse jõustumiseni tüübikinnituse saanud mõõtevahendid omavad tüübikinnitust selle kehtivusaja lõpuni.
Riigikogu aseesimees Edgar Savisaar
Lisatud avaldamisandmed.
]]>