1. Kinnitada "Kõrgharidusstandard" koos kõrgharidusstandardiga hõlmatavate kutse- ja erialade nimistuga (juurde lisatud).

2. Haridusministeeriumil:

1) lähtuda koolituslubade väljaandmisel õppekava vastavusest kõrgharidusstandardile;

2) tagada kõrgharidust andvate riigiharidusasutuste õppekavade vastavusse viimine kõrgharidusstandardiga 1. septembriks 1997. a.

Peaminister Tiit VÄHI

Haridusminister Jaak AAVIKSOO

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. novembri 1996. a.
määrusega nr. 299

Kõrgharidusstandard

I. ÜLDSÄTTED

1. Kõrgharidusstandard määratleb kõrghariduse üldnõuded Eestis ja on üks kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste koolituslubade väljaandmise ja nende õppekavade akrediteerimise alusdokumente.

2. Kõrgharidusstandardi aluseks on Eesti Vabariigi haridusseadus (RT 1992, 12, 192; I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965), ülikooliseadus (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965), Tartu Ülikooli seadus (RT I 1995, 23, 333; 1996, 49, 953; 51, 965), teaduskorralduse seadus (RT I 1995, 5, 42; 1996, 49, 953) ja erakooliseadus (RT I 1993, 35, 547; 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965).

3. Kõrgharidusstandard kehtib kõrgharidustaseme kõikidele astmetele ja õppevormidele, olenemata kõrgkooli õiguslikust seisundist ja omanikust.

4. Kõrgharidusstandardi täitmist kontrollib Haridusministeerium.

II. ÕPPEKAVADELE ESITATAVAD ÜLDNÕUDED

5. Õppekava määrab nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu, õppeainete mahu koos sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused, erialad, millele õppekava raamides võib spetsialiseeruda, ning lõpetajale esitatavad nõuded.

6. Õppekavad registreeritakse Haridusministeeriumi õppekavaregistris. Registreerimise korra kehtestab Haridusministeerium.

7. Iseseisev õppekava peab erinema teistest õppekavadest vähemalt kolmandiku kogumahu võrra.

8. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (1 õppenädalale) mistahes viisil üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. Nominaalse õppeaasta õppetöö maht on 40 ainepunkti.

9. Vähemalt 50 protsenti õppekavaga kehtestatud õppeainetest peavad õpetama vastava kõrgkooli (ühisõppekavade puhul vastavate kõrgkoolide) koosseisulised õppejõud.

III. AKADEEMILINE ÕPE

10. Akadeemiline õpe on kolmeastmeline kraadiõpe. Akadeemilise õppe astmed on bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe.

11. Akadeemiline õpe toimub ülikoolides.

12. Akadeemiliste kraadide andmise korra ja tingimused kehtestavad ülikoolide nõukogud.

Bakalaureuseõpe

13. Bakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mis koosneb õpingutest, teadus- ja kutsealasest või muust loometööst.

14. Bakalaureuseõppe eesmärk on süvendada üldharidust, anda üliõpilasele piisavad teoreetilised teadmised ja oskused töö alustamiseks valitud alal ning edasiõppimiseks, õpetada üliõpilast loominguliselt rakendama erialaseid teadmisi, sealhulgas lahendama täpselt määratlemata ja mittetüüpilisi ülesandeid.

15. Bakalaureuseõppe nominaalkestus on 4 aastat ja õppetöö maht 160 ainepunkti.

16. Bakalaureuseõpe on laiapõhjaline teaduslikule käsitlusele rajanev õpe. Teadus- ja kutsealase või muu loometöö maht, lõputöö kaasa arvatud, peab moodustama õppetöö mahust vähemalt 20 ainepunkti.

17. Vähemalt 50 protsenti õppekavaga kehtestatud õppeainetest peavad õpetama doktorikraadiga või sellele vastava akadeemilise kraadiga õppejõud või kunstialadel tunnustatud loovisikud.

18. Bakalaureuseõppe alustamise tingimuseks on Eestis omandatud keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigis omandatud haridus.

19. Bakalaureuseõppe lõpetanud üliõpilasele annab ülikool bakalaureusekraadi tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi.

Magistriõpe

20. Magistriõpe on akadeemilise õppe teine aste, mis koosneb õpingutest ja teadus- või muust loometööst.

21. Magistriõppe eesmärk on anda üliõpilasele süvendatud üldteoreetilisi ja erialaseid teadmisi ning arendada temas iseseisva teadus- ja kutsealase või muu loometöö oskusi, et üliõpilane oleks valmis praktikas rakendama nimetatud teadmisi ja oskusi.

22. Magistriõppe nominaalkestus on 2 aastat ja õppetöö maht 80 ainepunkti, kusjuures magistritöö kaitsmine ja vastava kraadi saamine võib toimuda magistriõpet läbimata ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

23. Magistriõppe õpingud peavad moodustama õppetöö mahust vähemalt 20 ainepunkti.

24. Magistrikraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadideks.

25. Teadusmagistri õppekavas peab teadustöö moodustama õppetöö mahust vähemalt 35 ainepunkti. Magistritöös peab olema esitatud erialaprobleemi uudne teaduslik käsitlus.

26. Kutsemagistri õppekavas peab uurimis-, arendus- või loometöö moodustama õppetöö mahust vähemalt 20 ainepunkti. Magistriõpe peab sisaldama praktilise loometegevuse oskuste süvendamisele suunatud osa, mis viib mingi loomingulise probleemi uudse lahenduse leidmisele.

27. Vähemalt kolme neljandikku õppekavaga kehtestatud õppeainetest peavad õpetama doktorikraadiga või sellele vastava akadeemilise kraadiga õppejõud või kunstialadel tunnustatud loovisikud.

28. Magistriõppe alustamise tingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase, kusjuures ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras on magistritöö kaitsmine ja vastava kraadi saamine võimalik magistriõpet läbimata.

29. Magistritöö kaitsmine toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

30. Magistriõppe lõpetanud üliõpilasele annab ülikool täidetud õppekavale vastava magistri teadus- või kutsekraadi tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi.

Doktoriõpe

31. Doktoriõpe on akadeemilise õppe kolmas aste, mis koosneb ulatuslikust teadus- ja kutsealasest või muust loometööst ja sellega seotud õpingutest.

32. Doktoriõppe eesmärk on anda teadmised ja oskused valitud erialal tegutsemiseks iseseisva professionaali tasemel.

33. Doktoriõppe nominaalkestus on 4 aastat ja õppetöö maht 160 ainepunkti.

34. Doktorikraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadideks.

35. Teadusdoktori õppekavas peab teadustöö moodustama õppetöö mahust vähemalt 100 ainepunkti. Doktoritöö peab olema iseseisev uurimus, milles on esitatud vastava teadusvaldkonna olulise probleemi lahendus.

36. Kutsedoktori õppekavas peab uurimis-, arendus- või loometöö moodustama õppetöö mahust vähemalt 80 ainepunkti. Doktoriõpe peab sisaldama iseseisvat loometegevust arendavat osa, mis viib ulatusliku loomingulise probleemi uudse lahenduse leidmisele.

37. Kõiki õppekavaga kehtestatud õppeaineid peavad õpetama doktorikraadiga või sellele vastava akadeemilise kraadiga õppejõud või kunstialadel tunnustatud loovisikud.

38. Doktoriõppe alustamise tingimuseks on magistrikraad või sellele vastav haridustase. Ülikooli rektor võib lubada doktorantuuri magistriõppes silmapaistnud magistrandi ka magistritööd kaitsmata.

39. Doktoritöö kaitsmine toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras, kusjuures doktoritöö kaitsmine ja vastava kraadi saamine on võimalik ka doktoriõpet läbimata, kui doktorandi kvalifikatsioon vastab vastava eriala doktoriõppe õppekavale.

40. Doktoriõppe lõpetanule annab ülikool täidetud õppekavale vastava doktori teadus- või kutsekraadi tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi.

IV. DIPLOMIÕPE

41. Diplomiõpe on rakendusliku suunitlusega erialane kõrghariduslik õpe, mis koosneb õpingutest ning kutsealaste oskuste ja erialaste teadmiste omandamisest.

42. Diplomiõpe toimub ülikoolides või rakenduskõrgkoolides.

43. Diplomiõppe eesmärk on täiendada üldharidust, süvendada kutsealaseid oskusi ja omandada teadmisi valitud erialal töötamiseks.

44. Diplomiõppe nominaalkestus on 3-4 aastat ja õppetöö maht 120-160 ainepunkti.

45. Diplomiõpe on olulisel määral orienteeritud kutseettevalmistusele. Praktiliste eri- ja ametialaste töökogemuste omandamine, sealhulgas praktika, peab moodustama õppetöö mahust vähemalt 10 ainepunkti.

46. Ülikoolides võib diplomiõppel olla ühine osa bakalaureuseõppega.

47. Diplomiõppe rakenduslikke õppeaineid õpetavatel õppejõududel peab olema vähemalt 5-aastane erialane töökogemus. Vähemalt 50 protsenti õppekavaga kehtestatud õppeainetest peavad õpetama vähemalt magistrikraadiga või magistrikraadile vastava haridustasemega õppejõud või kunstialadel tunnustatud loovisikud.

48. Diplomiõppe alustamise tingimuseks on Eestis omandatud keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigis omandatud haridus.

49. Diplomiõppe lõpetanud üliõpilasele annab kõrgkool diplomi, mis tõendab kõrgkooli lõpetamist vastaval erialal, ja akadeemilise õiendi. Diplomiõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid bakalaureusekraadi omandamiseks ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel.

V. ARSTI PÕHIÕPE

50. Arsti põhiõpe koosneb õpingutest ja praktiliste oskuste omandamisest.

51. Põhiõppe eesmärk on tulevasele arstile vajalike fundamentaalteadmiste ja olulisemate praktiliste oskuste andmine.

52. Põhiõppe nominaalkestus on 6 aastat ja põhiõppe maht 240 ainepunkti.

53. Vähemalt 50 protsenti õppekavaga kehtestatud õppeainetest peavad õpetama doktorikraadiga või sellele vastava akadeemilise kraadiga õppejõud.

54. Arsti põhiõppe alustamise tingimuseks on Eestis omandatud keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigis omandatud haridus.

55. Põhiõpe lõpeb lõpueksamiga.

56. Põhiõppe lõpetanud üliõpilasele annab ülikool arsti põhiõppe lõpetamist tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi.

57. Põhiõppe lõpetamine annab magistrikraadile vastava haridustaseme.

58. Põhiõppe lõpetamine ei anna arstina iseseisva praktiseerimise õigust.

VI. ÕPETAJATE KOOLITUS

59. Õpetajate koolitus toimub diplomiõppes või bakalaureuse- või diplomiõppele lisanduva koolitusprogrammi raamides ning koolituse maht on 40 ainepunkti.

60. Õpetajate koolitus toimub ülikoolis või rakenduskõrgkoolis.

61. Vähemalt 50 protsenti koolitusprogrammi õppeainetest peavad õpetama magistri- või doktorikraadiga õppejõud.

62. Koolitusprogrammi pedagoogilise praktika maht peab moodustama koolituse mahust vähemalt 10 ainepunkti.

63. Koolitusprogrammi lõpetajale annab kõrgkool koolitusprogrammi täitmist tõendava tunnistuse ja akadeemilise õiendi.

Haridusminister Jaak AAVIKSOO

Lisa
"Kõrgharidusstandardi" juurde

Kõrgharidusstandardiga hõlmatavate kutse- ja erialade nimistu

Õpetajate koolitus ja kasvatusteadused
Klassiõpetaja
Pedagoogika ja algõpetuse metoodika
Klassiõpetaja eesti keele ja võõrkeele õpetamise õigusega
algklassides
Kutseõpetaja
Tehnikaainete ja kutseõpetuse õpetaja
Põhikooli reaalainete õpetaja
Gümnaasiumi ja põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Gümnaasiumi ajaloo ja kodanikuõpetuse õpetaja
Põhikooli loodusteaduste õpetaja
Gümnaasiumi ja põhikooli eesti keele (kui võõrkeele) õpetaja
Gümnaasiumi ja põhikooli inglise keele õpetaja
Põhikooli prantsuse keele õpetaja
Gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja
Gümnaasiumi rootsi keele ja kirjanduse õpetaja
Gümnaasiumi ja põhikooli saksa keele õpetaja
Gümnaasiumi saksa keele õpetaja
Soome keele ja kirjanduse õpetaja
Gümnaasiumi vene keele ja kirjanduse õpetaja
Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja
Füüsikaõpetaja
Gümnaasiumi füüsikaõpetaja
Põhikooli matemaatikaõpetaja
Matemaatika ja füüsika õpetaja (vene koolidele)
Gümnaasiumi keemiaõpetaja
Gümnaasiumi keskkonnateaduste õpetaja, loodusteaduslike ainete
tsükli õpetaja
Gümnaasiumi geograafiaõpetaja
Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja
Kehakultuuriõpetaja
Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja
Terviseõpetuse õpetaja
Usuõpetuse õpetaja
Töö- ja tehnikaõpetuse õpetaja
Käsitöö ja kodunduse õpetaja
Kunstiõpetuse ja joonestamise õpetaja
Eelkooliõpetaja
Eelkoolipedagoogika ja psühholoogia
Eripedagoogika õpetaja
Kasvatusteadused
Füüsika didaktika
Pedagoogika
Logopeedia
Eripedagoogika
Hälvikupedagoogika
Sotsiaalpedagoogika
Andragoogika
Laste ja noorte huvijuht

Kunst ja muusika
Kultuur
Võrdlev kultuuriteooria
Maalikunst
Graafika
Lavastuskunst
Skulptuur
Keraamika
Nahakunst
Klaasikunst
Metallikunst
Tekstiilikunst
Moekunst
Graafiline disain
Tootedisain
Kunstiteadus
Muusika
Klaver
Orel
Klavessiin
Viiul
Altviiul
Tšello
Kontrabass
Harf
Klassikaline kitarr
Flööt
Barokk-traversflööt
Oboe
Klarnet
Fagott
Saksofon
Metsasarv
Trompet
Tromboon
Tuuba
Löökpillid
Ooperilaul
Kammerlaul
Koorijuhtimine
Sümfooniaorkestri dirigeerimine
Puhkpilliorkestri dirigeerimine
Muusikaõpetaja-kirikumuusik
Koolimuusika
Põhikooli muusikaõpetaja
Rahvamuusika
Kompositsioon
Muusikateadus
Levimuusika
Lavakunst
Teatrikunst
Näitejuhtimine
Tantsujuhtimine
Tantsuõpetaja
Film-video
Telerežii
Koreograafia

Humanitaarteadused
Tõlkimine
Eesti filoloogia
Eesti keel
Eesti kirjandus
Eesti ja võrdlev rahvaluule
Teatriteadus
Läänemeresoome keeled
Uraali keeled
Soome-ugri keeled
Soome filoloogia
Soome keel ja kirjandus
Ungari keel ja kirjandus
Eesti keel võõrkeelena
Üldkeeleteadus
Inglise filoloogia
Inglise keele eritõlk
Germaani filoloogia
Saksa filoloogia
Germaani-romaani filoloogia
Prantsuse keel ja kirjandus
Hispaania keel ja kirjandus
Rootsi filoloogia
Norra filoloogia
Taani filoloogia
Vene filoloogia
Vene keel
Vene kirjandus
Slaavi filoloogia
Jaapani filoloogia
Ladina keel ja rooma kirjandus
Kreeka keel ja kirjandus
Kirjandusteadus
Orientalistika
Semiootika ja kulturoloogia
Ajalugu
Arheoloogia
Etnoloogia
Kunstiajalugu
Kultuuriajalugu
Filosoofia

Usuteadus
Usuteadus
Vaimulik
Misjonitöö
Süstemaatiline teoloogia
Kirikulugu
Võrdlev usuteadus
Pastoraalteoloogia

Sotsiaal- ja käitumisteadused
Politoloogia
Poliitiline filosoofia
Võrdlev poliitika
Rahvusvahelised suhted
Balti riikide sise- ja välispoliitika
Sotsioloogia
Maasotsioloogia
Psühholoogia
Psühhofüüsika
Eksperimentaalpsühholoogia
Neuropsühholoogia
Arengupsühholoogia
Kliiniline psühholoogia
Isiksuse psühholoogia
Sotsiaalpsühholoogia
Rakenduspsühholoogia
Koolipsühholoogia
Psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika

Majandus
Majandusteadus
Välismajandussuhted
Majanduspoliitika ja riigimajandus
Majandusprotsesside modelleerimine
Majanduslik andmetöötlus
Majandusarvestus
Põllumajanduslik raamatupidamine ja rahandus
Raha ja pangandus
Ärirahandus ja investeeringud
Finantsjuhtimine
Rahvusvaheline finantsjuhtimine
Rahvusvaheline äri ja ärijuhtimine
Välismajandus
Tootmise ökonoomika ja juhtimine
Marketing
Turundus
Juhtimine
Ärikorraldus
Ettevõttemajandus
Ettevõtlus
Väikeettevõtlus
Ärijuhtimine
Ettevõtluse korraldus
Majandus
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
Põllumajanduse ökonoomika ja ettevõtlus
Reklaam ja meedia
Haldusjuhtimine
Avalik haldus
Avalik haldus ja sotsiaalpoliitika
Halduskorraldus
Rahvamajandus
Rahvastikukorraldus

Õigusteadus
Õigusteadus
Äriõigus
Eraõigus
Majandusõigus
Rahvusvaheline õigus

Loodusteadused
Geoinformaatika ja kartograafia
Inimgeograafia
Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia
Maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse
Keskkonnateadus
Keskkonnakeemia
Keskkonnafüüsika
Keskkonnabiotehnoloogia
Keskkonnatehnoloogia
Rakendusgeoloogia
Maastikuökoloogia
Keskkonnakaitse
Bioloogia
Biokeemia ja biofüüsika
Biokeemia
Biotehnoloogia
Biotehnoloogia ja biomeditsiin
Molekulaarne biomeditsiin
Geoökoloogia
Ökoloogia
Botaanika ja ökoloogia
Botaanika ja mükoloogia
Taimeökoloogia ja ökofüsioloogia
Hüdrobioloogia
Mikrobioloogia
Geneetika
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia ja geneetika
Zooloogia
Rakubioloogia
Taimefüsioloogia
Viroloogia
Ihtüoloogia ja kalandus
Loomaökoloogia
Zooloogiline süstemaatika
Üldzooloogia (arengubioloogia)
Zooloogia ja hüdroloogia
Füüsika
Fundamentaalfüüsika
Rakendusfüüsika
Astrofüüsika
Optika ja spektroskoopia
Tahkisefüüsika
Teoreetiline füüsika
Keemia
Anorgaaniline keemia
Kolloid- ja keskkonnakeemia
Orgaaniline keemia
Bioorgaaniline keemia
Teoreetiline ja arvutikeemia
Füüsikaline ja analüütiline keemia
Füüsikaline ja elektrokeemia
Geoloogia
Geoloogia ja mineraloogia
Paleontoloogia ja stratigraafia
Pinnakatte- ja rakendusgeoloogia
Hüdrometeoroloogia ja loodushoid
Hüdrograafia

Matemaatika ja arvutiteadused
Matemaatika
Rakendusmatemaatika
Matemaatiline statistika
Informaatika

Arstiteadus ja tervishoid
Arstiteadus
Biomeditsiin
Arstiteadus (interniõpe)

Residentuur arstiteaduse erialal
Tervisekaitse
Anestesioloogia ja intensiivravi
Patoloogia
Kirurgia
Sisehaigused
Sünnitusabi ja günekoloogia
Kliiniline mikrobioloogia
Pediaatria
Neuroloogia
Psühhiaatria
Oftalmoloogia
Kõrva-nina-kurguhaigused, pea ja kaela kirurgia
Taastusravi
Laboratoorne diagnostika
Perearstiteadus
Dermato-veneroloogia
Kliiniline onkoloogia
Radiodiagnostika
Kliiniline immunoloogia
Kardioloogia
Uroloogia
Uroloogia, androloogia
Pulmonoloogia
Kliiniline geneetika
Traumatoloogia ja ortopeedia
Endokrinoloogia
Gastroenteroloogia
Reumatoloogia
Nefroloogia

Arstiteadus
Anatoomia
Dermatoloogia
Endokrinoloogia
Gastroenteroloogia
Farmakoloogia
Füsioloogia
Hematoloogia
Immunoloogia
Inimese bioloogia ja geneetika
Kardioloogia
Kardiotoraalkirurgia ja katastroofimeditsiin
Kirurgia
Kliiniline keemia
Kliiniline onkoloogia
Kõrva-nina-kurguhaigused
Meditsiiniline biokeemia
Meditsiiniline mikrobioloogia
Nefroloogia
Närvihaigused
Patofüsioloogia
Pediaatria
Patoloogiline anatoomia
Radioloogia
Reumatoloogia
Rahvatervis
Pulmonoloogia
Silmahaigused
Spordimeditsiin ja taastusravi
Traumatoloogia ja ortopeedia
Tsütoloogia
Histoloogia ja embrüoloogia
Meditsiiniõeteadus
Stomatoloogia

Residentuur stomatoloogia erialal
Näo- ja lõualuude kirurgia
Ortopeediline stomatoloogia
Lastestomatoloogia
Suu- ja hambahaigused
Farmaatsia

Tehnika ja tehnoloogia
Mehaanika
Maamõõtmine
Bio- ja toiduainete tehnoloogia
Toiduainete tehnoloogia
Keemia- ja keskkonnakaitsetehnoloogia
Toiduainete töötlemine
Keemiline tehnoloogia
Keemiatehnika
Materjalitehnoloogia
Ehitus
Ehitustehnika
Hoonete ehitus
Keskkonnatehnika
Transpordiehitus
Maaehitus
Arvutisüsteemid
Informaatika
Telekommunikatsioon
Arvuti- ja süsteemitehnika
Energiatehnika
Põllumajandusenergeetika
Elektroenergeetika
Laeva jõuseadmed
Elektriajamid ja jõuelektroonika
Soojustehnika
Põllumajandusenergeetika
Mäetehnika
Transporditehnika
Tootmis- ja transporditehnika
Tootmistehnika
Masinaehitus
Autode tehniline hooldus ja remont
Tehnoloogilised seadmed
Külmutusseadmed
Masinad ja aparaadid
Masinate ja aparaatide projekteerimine
Konstruktor
Põllumajanduse mehhaniseerimine
Tehniline füüsika
Rakendusfüüsika
Rakendusmehaanika

Arhitektuur
Arhitektuur
Sisearhitektuur
Maastikuarhitektuur

Põllumajandus, metsandus ja kalandus
Agronoomia
Taimekasvatus
Rohumaaviljelus
Taimekaitse
Loomakasvatus
Aiandus
Lihatehnoloogia
Piimatehnoloogia
Kalatoodete tehnoloogia
Veterinaarmeditsiin
Metsamajandus
Metsatööstus
Töönduslik kalapüük ja kalakasvatus
Veemajandus
Maakorraldus

Kodumajandus
Kodumajandus

Transport ja side
Transpordilogistika
Õhusõiduki hooldus
Laevandus
Sadamamajandamine
Tüürimees
Mereressursside majandamine
Autod ja autondus

Teenindus, toitlustus ja turism
Turism
Turismindus ja hotellindus

Massiteave ja dokumenteerimine
Ajakirjandus
Ajakirjandus, massikommunikatsioon
Avalikkussuhted ja teabekorraldus
Raamatukogundus
Raamatukogundus ja bibliograafia
Infoteadused
Infoteadus (info- ja raamatukogutöötaja)

Sisekaitse, sporditeadused ja muu
Politsei
Uurimine
Korrektsioon
Päästeteenistus
Kaitseteenistus
Piirivalve
Sotsiaalpedagoogika
Sotsiaaltöö
Sotsiaal- ja diakonitöö
Sporditeadused
Liikumisravi
Funktsionaalne morfoloogia
Kinesioloogia ja biomehaanika
Spordifüsioloogia
Spordibiokeemia ja toitumisteadused
Terviseõpetus
Spordipedagoogika ja sotsiaalteadused
Sporditeooria
Treeninguõpetus
Kinantropoloogia
Sporditeadus
Sporditeadused
Liikumis- ja sporditeadused
Toll