Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; I 1996, 41, 796) paragrahvi 23 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada "Maa enampakkumisega erastamise kord" (juurde lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1995. a. määrus nr. 194 "Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine" (RT I 1995, 45, 688).
Peaminister Tiit VÄHI
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Riigisekretär Uno VEERING
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
6. novembri 1996. a.
määrusega nr. 268
Maa enampakkumisega erastamise kord
I. ÜLDSÄTTED
1. Käesolev kord on kehtestatud maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; I 1996, 41, 796) paragrahvi 20 lõike 1 ja paragrahvi 23 lõike 6 alusel ning reguleerib riigi omandis oleva maa erastamist enampakkumisega.
2. Õigusvastaselt võõrandatud maad, mille kohta on esitatud tagastamise või kompenseerimise taotlus, võib käesoleva korra alusel erastada üksnes pärast seda, kui kohalik omavalitsus on vastu võtnud otsuse maa kompenseerimise kohta ning õigustatud subjekt ei ole seda seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Maad, mille kohta on esitatud maa riigi omandisse jätmise või munitsipaalomandisse andmise taotlus, võib erastada pärast nimetatud taotluste suhtes otsuse langetamist.
3. Maa, millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, erastatakse maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikes 4 nimetatud isikute olemasolu korral piiratud enampakkumisel. Maa, mis jääb piiratud enampakkumisel erastamata, erastatakse avalikul enampakkumisel. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik.
4. Maa enampakkumisega erastamist korraldavad maavanemad (edaspidi erastamise korraldaja).
5. Enampakkumisega erastatava maa asukohajärgne kohalik omavalitsus teeb maa enampakkumisega erastamisel maareformi seaduses ja käesolevas korras sätestatud erastamise eeltoiminguid.
6. Maa enampakkumisega erastamise korraldajal on õigus sõlmida füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega lepinguid maa enampakkumisega erastamisega seotud toimingute tegemiseks.
II. MAA ENAMPAKKUMISEGA ERASTAMISE ÕIGUSTATUD SUBJEKTID
7. Piiratud enampakkumisel saavad osta:
1) maad õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil isik, kellele maad ei tagastatud osaliselt või tervikuna maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud alustel;
2) põllumajandus-, metsa-, elamu- ja sihtotstarbeta maad isik, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis asuvat maad või kellele tagastatud maa asub osaliselt või tervikuna kaitseala sihtkaitsevööndis;
3) elamumaad erastatava maa asukohajärgses maakonnas elavad abikaasad, kelle keskmine vanus ei ületa 30 aastat, samuti perekond või üksikisik, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt kolm alaealist last;
4) elamumaad erastatava maa asukohajärgses maakonnas elav tagastatava eluruumi üürnik, kui üürileping oli sõlmitud enne Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609; 1995, 2/3, 5; 60, 1017) jõustumist 20. juunil 1991. a.;
5) põllumajandus-, metsa- ja sihtotstarbeta maad äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes on erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil alaliselt elanud vähemalt viimased kolm aastat ning tegeleb põllumajandusliku tootmisega;
6) käesoleva punkti alapunktides 1-5 märgitud isikute puudumisel põllumajandusmaad erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsev äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslikust juriidilisest isikust ettevõtja, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine.
8. Avalikul enampakkumisel saavad maad erastada Eesti kodanikud ja Eesti äriregistri pidaja poolt äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslikud juriidilised isikud.
9. Maa enampakkumisega erastamisel ei või osaleda välismaalane, välisriik, välismaa juriidiline isik, kohalik omavalitsus ja avalik-õiguslik juriidiline isik.
Samuti ei või maa enampakkumisega erastamisel osaleda eraõiguslik juriidiline isik, kelle aktsiatest või osadest vähemalt üks kolmandik kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele.
10. Kui Vabariigi Valitsuse poolt maareformi seaduse paragrahvi 21 lõike 5 alusel kehtestatud kohalike omavalitsuste ja maa-alade loetelus nimetatud kohaliku omavalitsusüksuse või maa-ala territooriumil maa enampakkumisega erastamisel on võitjaks tunnistatud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, korraldab maa erastamiseks loa andmise menetluse läbiviimise maavanem. Loa andmise küsimuse otsustamiseks pöördub maavanem vastava kirjaliku taotlusega erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole. Viimane on kohustatud hiljemalt ühe kuu jooksul vastava taotluse saamise päevast arvates esitama maavanemale oma motiveeritud seisukoha maa erastamise küsimuses. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohalik omavalitsus oma seisukohta ei esita, siis loetakse ta erastamisega nõustunuks.
Kui kohaliku omavalitsuse seisukoht on eitav, maavanem aga soovib anda luba, esitab maavanem maa erastamiseks Vabariigi Valitsuse loa andmise otsustamiseks maa erastamise materjalid, kohaliku omavalitsuse seisukoha ning oma seisukoha Siseministeeriumile. Siseministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja oma seletuskirja ning esitab materjalid koos oma seisukohaga Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Vabariigi Valitsuse otsus maa erastamiseks loa andmise küsimuses vormistatakse korraldusena. Isiku kasuks, kellele on keeldutud maa erastamiseks loa andmisest, seatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega hoonestusõigus või kasutusvaldus.
III. ERASTAMISE ETTEVALMISTAMINE
11. Maa erastamist piiratud või avaliku enampakkumisega võib algatada maa erastamise õigustatud subjekt, kohalik omavalitsus või erastamise korraldaja.
12. Maa erastamise algatamiseks pöördub erastamise korraldaja kohaliku omavalitsuse poole kirjaliku avaldusega. Avaldus peab sisaldama:
1) andmeid avalduse esitaja kohta;
2) andmeid taotletava maa asukoha (linn, tänav, vald, küla vms.), ligikaudse suuruse ja taotletava maakasutuse otstarbe kohta;
3) avaldajale teadaolevaid andmeid senise maakasutuse (suurus ja õiguslik alus viitega maakasutusõiguse aluseks olevale pädeva organi otsusele või lepingule) või selle puudumise kohta.
Avaldusele lisatakse avaldaja valduses olevad senist maakasutusõigust puudutavad dokumendid (maa kasutamiseks andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, krundi plaan vms.) ja erastatava maa asendiplaan (linnades ja nendega võrdsustatud aladel mõõtkavas 1:2000 või suuremas, väljaspool linna mõõtkavas 1:10 000 või suuremas).
13. Maa erastamise algatamiseks pöördub kohalik omavalitsus vastava avaldusega erastamise korraldaja poole. Kohaliku omavalitsuse avaldus peab põhinema volikogu vastaval otsusel ning sisaldama käesoleva korra punktis 12 nimetatud andmeid ja punktis 15 nimetatud dokumente.
14. Maa erastamise algatamiseks pöördub erastamise õigustatud subjekt vastava avaldusega erastatava maa asukohajärgse erastamise korraldaja poole, märkides avalduses käesoleva korra punktis 12 nimetatud andmed, maa erastamise taotlemise õigusliku aluse viitega maareformi seaduse paragrahvi 22 vastavale sättele ning lisades nõutud dokumendid. Avaldaja peab enda kohta esitama järgmised andmed:
1) füüsilise isiku puhul avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht;
juriidilise isiku puhul nimi, asukoht, äriregistri registrikood, erastamisprotsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, aadressid ja sidevahendite numbrid;
2) andmed aktsionäride või osanike ning nende osaluse suuruse kohta avalduse esitamise kuupäeva seisuga.
Erastamise korraldaja edastab avalduse koos oma seisukohaga kohalikule omavalitsusele.
15. Käesoleva korra punkti 12 või 14 alusel kohalik omavalitsus:
1) avab maa enampakkumisega erastamise toimiku;
2) määrab erastatava maa piirid ja ligikaudse suuruse, koostades selleks võimalikult kaasaegse situatsiooniga plaanil (kaardil) piiride kulgemise ettepaneku. Erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramisel lähtutakse planeeringu ja maakorralduse nõuetest ning maareformi seaduse paragrahvi 221 lõikes 3 sätestatud erastamise ulatuse piirsuurustest;
3) määrab oma otsusega erastatava maa sihtotstarbe kooskõlas Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Katastriüksuste sihtotstarvete liikide ja nende määramise alustega" (RT I 1995, 13, 150; 1996, 32, 636);
4) selgitab välja ja fikseerib oma otsuses erastatava maaga seonduvad seadusjärgsed kitsendused, pöördudes kitsenduste väljaselgitamiseks vajadusel teiste asutuste poole. Asutus, kelle poole pöördutakse, on kohustatud vastama 15 päeva jooksul, kusjuures vastuse sisuks peab olema taotlus seaduses sätestatud kitsenduse seadmiseks ostueesõigusega erastatavale kinnistule. Käesolevas alapunktis sätestatust hilisemaid vastuseid arvesse ei võeta;
5) määrab maa maksustamishinna (krooni ruutmeetrilt või hektarilt), koostades vastava akti;
6) esitab käesolevas punktis nimetatud dokumendid koos oma arvamusega piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ringi kohta erastamise korraldajale;
Kui maa enampakkumisega erastamise algatajaks on kohalik omavalitsus, teostatakse käesolevas punktis nimetatud toimingud enne käesoleva korra punktis 13 nimetatud avalduse esitamist erastamise korraldajale.
16. Maavanem korraldab kohalikult omavalitsuselt saadud dokumentide alusel katastriüksuse moodustamise ning registreerimise riigi maakatastris.
17. Pärast katastriüksuse registreerimist määrab erastamise korraldaja oma otsusega maa enampakkumisel erastamise viisi (piiratud või avalik enampakkumine) ja vormi (kirjalik või suuline enampakkumine) ning tingimused, piiratud enampakkumise korral ka piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ringi, võttes arvesse, et erastamisele võib vastavalt erastatava maa sihtotstarbele kutsuda korraga ühe või mitu maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punktides 1 kuni 5 nimetatud isikute ringi.
Enampakkumise tingimuste määramisel tuleb lähtuda järgnevast:
- maa enampakkumisega erastamisel on alghinnaks maksustamishind soodustusi arvestamata. Metsamaa erastamisel lisatakse enampakkumisega erastatava maa alghinnale kasvava metsa maksumus. Kasvava metsa maksumuse määramise korraldab erastamise korraldaja;
- maa enampakkumisega erastamisel on osavõtutasu suuruseks elamumaa erastamise korral 200 krooni ja muu maa erastamise korral 1000 krooni, tagatisraha suuruseks on 10 protsenti enampakkumise alghinnast. Osavõtutasu ja tagatisraha tasutakse rahas erastamise korraldaja poolt näidatud arvele. Kui enampakkumises osalejal on õigus tasuda kogu ostuhind erastamisväärtpaberites, reserveerib ta vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a. määrusega nr. 296 kinnitatud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra" (RT I 1995, 70, 1165; 1996, 21, 423) punktidele 30 ja 31 tasumiseks kasutataval erastamisväärtpaberiarvel tagatisraha suurusega võrdse summa.
18. Käesoleva korra punktis 17 nimetatud otsus peab sisaldama järgmist:
1) erastatava maa asukoht (katastritunnus), suurus ja sihtotstarve;
2) piiratud enampakkumise korral piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ring;
3) enampakkumise läbiviimise viis (piiratud või avalik enampakkumine) ja vorm (suuline või kirjalik enampakkumine);
4) enampakkumise alghind (erastatava maa hind, millele on liidetud erastataval maal kasvava metsa maksumus);
5) suulise enampakkumise korral enampakkumise toimumise aeg ja koht ning enampakkumisel osalemise avalduste esitamise kord ja tähtaeg, kirjaliku enampakkumise korral pakkumise esitamise tähtaeg (kellaajalise täpsusega) ja kord;
6) osavõtutasu ja tagatisraha suurus, tasumise kord ja tähtajad;
7) millal ja kus saab enampakkumise kohta täiendavat informatsiooni (sealhulgas tutvuda erastatava katastriüksuse plaaniga jms);
8) enampakkumise võitja poolt ostuhinnale lisaks tasumisele kuuluvad katastriüksuse moodustamise kulud, kuid mitte rohkem kui 7000 krooni.
19. Maa enampakkumisega erastamise kohta avaldatakse teade vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. Teade avaldatakse vähemalt üks kuu enne suulisel enampakkumisel osalemise avalduste esitamise tähtaega või kirjalikul enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtaega. Teates peab sisalduma erastamise korraldaja nimi ning käesoleva korra punktis 18 sätestatu.
20. 15 päeva jooksul maa enampakkumisega erastamise teate ilmumise päevast arvates on kõigil isikutel õigus esitada erastamise korraldajale oma motiveeritud vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta.
21. Erastamise korraldaja vaatab vastuväited läbi ja teatab vastuväite esitajale oma otsuse kirjalikult viie päeva jooksul vastuväite saamise päevast arvates.
22. Enampakkumise ärajäämisel avaldatakse vastav teade samades ajalehtedes, kus avaldati teade pakkumiste toimumise kohta.
23. Maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks esitab erastamise õigustatud subjekt kehtestatud tähtajaks erastamise korraldajale vastava avalduse. Kirjaliku enampakkumise korral esitatakse avaldus koos pakkumisega.
24. Avalduses näidatakse ära:
1) füüsilisest isikust taotleja puhul ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed) ja elukoht;
juriidilisest isikust taotleja puhul nimi, asukoht, äriregistri registrikood, erastamisprotsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, aadressid ja sidevahendite numbrid; andmed aktsionäride või osanike ning nende osaluse suuruse kohta avalduse esitamise kuupäeva seisuga; avaldusele lisatakse õiend Eesti äriregistri pidaja poolt peetavas registris registreerimise kohta;
2) maa enampakkumisega erastamisel osalemise õiguslik alus viitega maareformi seaduse paragrahvi 22 vastavale sättele;
3) taotletava maa asukoht (linn, tänav või maakond, vald, küla vms.);
4) millist osa müügihinnast soovitakse tasuda erastamisväärtpaberitega, kas ja millises ulatuses taotletakse järelmaksu rakendamist;
5) kas avaldaja soovib ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist või mitte.
25. Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 1 alusel - kinnitatud koopia kohaliku omavalitsuse otsusest maa osalise või täieliku kompenseerimise kohta;
2) maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 2 alusel - kaitseala administratsiooni õiend selle kohta, et tagastamata jäetud maa asub kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis, või selle kohta, et tagastatud maa asub osaliselt või tervikuna kaitseala sihtkaitsevööndis;
3) maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 3 alusel - pass või kohaliku omavalitsuse õiend alalise elukoha kohta ja/või dokumendid, millest nähtub vähemalt kolme ülalpeetava alaealise lapse olemasolu;
4) maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 4 alusel - üürilepingu ärakiri ja tõend selle kohta, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum kuulub tagastamisele või on tagastatud;
5) maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 5 alusel - õiend füüsilisest isikust ettevõtja registreerimise kohta Eesti äriregistri pidaja poolt peetavas registris;
6) maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 6 alusel - õiend eraõiguslikust juriidilisest isikust ettevõtja registreerimise kohta Eesti äriregistri pidaja poolt peetavas registris ja väljavõte põhikirjast, mis tõendab tema tegevust põllumajandusliku tootmise alal;
7) füüsilistel isikutel koopia passi isikuandmeid ja sissekirjutust puudutavaid andmeid sisaldavatest lehekülgedest;
8) koopia maksekorraldusest osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta.
Kui taotlejal on õigus tasuda kogu ostuhind erastamisväärtpaberites, lisatakse avaldusele tagatisraha tasumist tõendava maksekorralduse koopia asemel käesoleva korra punktis 17 nimetatud reserveerimistõend;
9) isikud, kes soovivad osaleda piiratud enampakkumisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punktide 1-4 või 6 alusel, lisavad allkirjastatud kinnituse selle kohta, et nad ei ole varem piiratud enampakkumisel maad omandanud. Isikud, kes soovivad osaleda piiratud enampakkumisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 5 alusel ja isikud, kes soovivad osaleda avalikul enampakkumisel, lisavad allkirjastatud kinnituse selle kohta, et sellel pakkumisel maad omandades ei ületa nad maareformi seaduse paragrahvi 221 lõikes 3 sätestatud piirmäärasid;
10) kui avalduse (kirjalikul enampakkumisel ka pakkumise) esitab esindaja, siis lisatakse ka esindaja volitusi tõendav dokument.
Kui avaldajal ei ole võimalik lisada mõnda käesolevas punktis nimetatud dokumentidest, tuleb enampakkumisega erastamise avalduses näidata ära põhjus, miks pole võimalik nimetatud dokumente lisada.
IV. ENAMPAKKUMISEGA ERASTAMISE LÄBIVIIMINE
26. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab erastamise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab komisjoni esimehe. Komisjoni kuulub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja.
27. Enampakkumine on suuline või kirjalik. Suuline enampakkumine viiakse läbi käesoleva korra punktides 28-37 sätestatud korras ning kirjalik enampakkumine punktides 38-44 sätestatud korras.
Suuline enampakkumine
28. Erastamise korraldaja on kohustatud kontrollima temale esitatud avalduse ning sellele lisatud dokumentide alusel enampakkumisel osaleda soovivate isikute õigust osaleda enampakkumises.
29. Enne enampakkumise algust osalejad registreeritakse ja neile antakse registreerimisnumber, mille all nad teevad pakkumisi enampakkumise lõpuni. Enampakkumisel osalemiseks registreeritakse üksnes isikud, kes on tähtaegselt esitanud käesoleva korra punktis 14 nimetatud avalduse ning lisanud nõutavad dokumendid ja vastavad enampakkumisel osalemiseks esitatud tingimustele. Kui enampakkumisel osaleb esindaja, esitatakse komisjonile esindaja volitusi tõendav dokument.
30. Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees komisjoni koosseisu ja komisjoni poolt määratud avaliku enampakkumise läbiviijat. Kui enampakkumise läbiviija osas on osalejatel taandusi, otsustab komisjon taanduse põhjendatuse ja enampakkumise jätkamise võimaluse. Enampakkumise läbiviija taandamise korral ja kõigi osalejate nõusolekul võib üks komisjoni liikmetest täita enampakkumise läbiviija kohuseid.
Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda.
31. Pakkumise sammu otsustab komisjon ja selle teeb enampakkumise läbiviija teatavaks enne enampakkumise algust. Minimaalne pakkumise samm sõltub erastatava maa alghinnast (arvestus koos kasvava metsa maksumusega) ning on järgmine:
| Alghind | Pakkumise samm |
| kuni 10 000 krooni | 500 krooni |
| 10 001 kuni 100 000 krooni | 1000 krooni |
| üle 100 000 krooni | 5000 krooni |
Komisjonil on õigus suurendada pakkumise sammu kõigi osalejate nõusolekul. Sammu suurendamise ettepaneku võib teha enampakkumise läbiviija või enampakkumisel osaleja.
32. Enampakkumine algab pärast käesoleva korra punktides 28-31 nimetatud toiminguid alghinna teatavaks tegemisega enampakkumise läbiviija poolt ja tema haamrilöögiga. Enampakkumisel osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel.
33. Kõik registreeritud osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviija tutvustab osalejatele enampakkumise läbiviimise korda ja teatab osalejad ning nende registreerimisnumbrid.
34. Enampakkumise läbiviijal on õigus:
1) teha osalejale või muule kohalviibijale märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel;
2) nõuda osaleja või muu kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel;
3) peatada enampakkumine, kui osaleja või muu kohalviibija segab või takistab selle läbiviimist;
4) jätkata enampakkumist pärast korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta.
35. Enampakkumine lõpeb enampakkumise läbiviija haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks loetakse kõige kõrgema pakkumise teinud osaleja.
36. Enampakkumise võitnud isik annab enampakkumise protokollis allkirja selle kohta, et juhul kui enampakkumise tulemused kinnitatakse, maksab ta maa eest tema poolt pakutud hinna ning nõustub muude erastamise tingimustega. Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata.
Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja. Kui nimetatud osaleja samuti keeldub allkirja andmisest kinnitamaks, et tasub tema poolt pakutud hinna ning nõustub erastamise tingimustega, korratakse kirjeldatud protseduuri ja sanktsioone kuni ostja selgumiseni. Kui ükski enampakkumisel osalenud ja pakkumise teinud isik ei nõustu allkirja andma, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.
37. Komisjon tagab enampakkumise protokollimise. Komisjoni liikmed ja enampakkumise läbiviija kirjutavad protokollile alla vahetult pärast enampakkumise lõppu. Protokollile lisatakse pakkumiste leht. Pakkumiste lehele kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja protokollija. Enampakkumise protokoll koostatakse ka siis, kui pakkumisel osales ainult üks isik.
Kirjalik enampakkumine
38. Kirjalikul enampakkumisel esitatakse pakkumine kinnises ümbrikus märkega "Pakkumine" vahetult erastamise korraldajale või saadetakse see talle posti teel. Ümbrikule peab olema kirjutatud, millise katastriüksuse kohta pakkumine esitatakse. Kirjalikud pakkumised esitatakse vastavalt pakkumise tingimustele. Erastamise korraldaja peab suletud ümbriku saamise registreerima.
39. Käesoleva korra punktis 38 sätestatud nõuete kohaselt vormistatud ümbrikus sisalduv pakkumine koosneb:
1) käesoleva korra nõuetele vastavast enampakkumisel osalemise avaldusest, kus on kinnitus enampakkumise tingimustega nõustumise kohta, ja lisadest;
2) eraldi lehel allkirjastatuna hinnapakkumisest täiskroonides (maa hind ja kasvava metsa maksumus summeerituna) numbrite ja sõnadega.
40. Ümbrikud avab käesoleva korra punkti 26 kohaselt moodustatud komisjon üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrikute avamine on avalik ja sellel võivad osaleda kõik soovijad.
41. Pakkumised, mis ei ole saabunud tähtajaks või mis ei vasta kehtestatud nõuetele või enampakkumise teates esitatud tingimustele, enampakkumises ei osale. Tähtajaks esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selles mitteosalemise põhjuste kohta.
42. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtki pakkumist või kui esitatud pakkumised ei vasta kehtestatud nõuetele, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.
43. Enampakkumise võitja on enampakkumisel osaleja, kes tegi kõige kõrgema hinnapakkumise. Kõrgeimast hinnapakkumisest vähem kui 100 krooni võrra erinevad hinnapakkumised loetakse võrdseks kõrgeima hinnapakkumisega. Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima hinnapakkumise, palub komisjon neil teha 10 päeva jooksul enampakkumise teise ringi kirjaliku pakkumise. Teise ringi alghinnaks on enampakkumise esimeses ringis tehtud kõrgeim hinnapakkumine. Teises ringis kõrgeima pakkumise teinud osaleja kuulutatakse enampakkumise võitjaks. Kui teises ringis teevad kaks või enam osavõtjat täpselt ühesuuruse pakkumise, otsustab komisjon enampakkumise võitja liisuga.
Võrdsete kõrgeimate pakkumiste korral antakse kõrgeimad pakkumised teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks. Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks määratakse esimese pakkumise kõrgeim pakkumine. Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal kuulutatakse enampakkumise võitjaks suurima pakkumise tegija.
44. Pakkumised protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja tema poolt määratud protokollija. Pakkumiste protokolli juurde lisatakse pakkumiste leht. Pakkumise tulemustest teatab pakkumise korraldaja viivitamata kirjalikult kõigile osavõtjatele.
V. ENAMPAKKUMISE TULEMUSTE KINNITAMINE JA MAA
OSTU-MÜÜGILEPINGU SÕLMIMINE
45. Otsuse enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta teeb erastamise korraldaja mitte varem kui viis päeva ja mitte hiljem kui viisteist päeva pärast enampakkumise toimumist.
46. Enampakkumise läbiviimise kohta võib erastamise korraldajale esitada kirjaliku protesti hiljemalt kolme päeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist või kirjaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist. Protesti võivad esitada komisjoni liikmed ja pakkumisel osalejad. Protesti läbivaatamiseks esitab komisjon erastamise korraldajale kolme päeva jooksul oma arvamuse esitatud protesti kohta. Erastamise korraldaja teeb viie päeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
47. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud enampakkumise korda või erastamise korraldaja võtab käesoleva korra punkti 46 alusel vastu otsuse protesti rahuldamise kohta. Erastamise korraldaja peab enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmist kirjalikult põhjendama. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel korraldatakse uus enampakkumine.
48. Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubatud enampakkumisest osa võtta või ei esitatud ühtegi enampakkumise tingimustele vastavat pakkumist.
49. Osavõtutasu ei tagastata. Osavõtutasu võib kasutada nii käesoleva kui ka teiste katastriüksuste erastamise ettevalmistamise ja enampakkumise läbiviimise kulude katteks. Kohaliku omavalitsuse kulud maa erastamise ettevalmistamisel katab erastamise korraldaja kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.
50. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral ostu-müügilepingut ei sõlmita ning isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. Tagastamisele mittekuuluvat tagatisraha kasutatakse käesoleva korra punktis 49 sätestatud otstarbel. Tagatisraha tasumisel erastamisväärtpaberitega kantakse vastav reserveeritud summa erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarvele kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a. määrusega nr. 296 kinnitatud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra" punktiga 31.
51. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel enampakkumise protseduurireeglite rikkumise või õigusaktiga sätestatu rikkumise tõttu komisjoni süül tagastatakse tagatisraha kõigile enampakkumises osalenutele.
52. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha või erastamisväärtpaberiarvel reserveeritud summa arvesse müügihinna tasumisel. Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab erastamise korraldaja nende makstud tagatisraha täies ulatuses või lõpetab vastava summa reserveerimise erastamisväärtpaberiarvel hiljemalt 10 päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Kui erastamise korraldaja ei tagasta tagatisraha või ei lõpeta summa reserveerimist tähtaegselt, maksab ta osavõtjale viivist 0,5 protsenti päevas tagatisraha summast.
53. Erastamise korraldaja sõlmib riigi nimel maa ostu-müügilepingu. Kui leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis, on riigi nimel lepingule allakirjutaja kohustatud kontrollima ostja nimel lepingule allakirjutava isiku isikusamasust ning vastavate volituste olemasolu.
54. Maa ostu-müügileping peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) isiku, kellele maa erastatakse, nimi, elukoht/asukoht, isikukood/registrikood;
2) maa asukoht, katastriüksuse nimi ja number;
3) pindala;
4) maa sihtotstarve;
5) maa müügihind;
6) müügihinna tasumise kord, tähtajad, järelmaksu tingimused jms;
7) sanktsioonid lepingu mittetäitmise korral;
8) pangaasutuse nimi, kus on avatud maa erastamise korraldaja erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve ning nende arvete numbrid;
9) muud maa erastamise tingimused.
55. Maa ostu-müügileping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks. Ostuhinna järelmaksuga tasumise korral peab ostu-müügileping ja asjaõigusleping sisaldama poolte kokkuleppe ostetud maa riigile pantimise kohta. Vastav võlakohustus kantakse kinnistusraamatusse esimesel järjekohal asuva hüpoteegina.
56. Erastatava maa registreerimiseks kinnistusraamatus esitab nõutavad dokumendid kinnistusametile ostja.
VI. ERASTATAVA MAA EEST TASUMINE
57. Erastatava maa müügihind ja tasumise kord määratakse kindlaks vastavalt maareformi seaduses sätestatule.
58. Kui ostjal ei ole õigust tasuda erastamisväärtpaberitega kogu ostuhinda, tasub ostja enne müügilepingu sõlmimist tasumisele kuuluvast osast, järelmaksu kasutamise korral aga ka kõigist järgnevatest maksetest, 50 protsenti rahas ja 50 protsenti erastamisväärtpaberitega.
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Õiend
Lisatud avaldamisandmed.
]]>