1. K. Kulbok on saatnud 18. augustil 2025 kell 23.42 aadressile info@valimised.ee Vabariigi Valimiskomisjonile adresseeritud kirja. Ta leiab, et riigi valimisteenistus on reageerinud tema avaldusele puudulikult. Tegemist on haldusorgani tegevusetusega ja viivitusega avalikõiguslikus suhtes. K. Kulbok leiab, et tema kirja tuleb käsitada valimiskaebusena.

2. Kaebuse asjaoludest nähtub, et K. Kulbok on esitanud riigi valimisteenistusele teabenõude, milles palub andmeid enda osalemise kohta valimistel ja telefonikõnede alusel koostatud protokolle või selgitusi, miks neid pole talle esitatud. Riigi valimisteenistus on teabenõudele vastanud ning suhelnud K. Kulbokiga korduvalt telefoni teel.

3. K. Kulbok ei pea talle antud informatsiooni küllaldaseks. Ta ei mäleta, millist hääletamisviisi kasutas ning kahtlustab enda hääle võltsimist: „On tõenäone, et minu väidetava e-hääletuse andmed on hävitatud ja mul ei õnnestu teada saada, kas mul on mäluauk või on minu e-hääletus võltsitud. Ent mul on õigus sellele, et tulevikus oleks analoogiline olukord välistatud.“ 19. augusti 2025 telefonikõnes kell 12.30 riigi valimisteenistusele kinnitas K. Kulbok, et ka protokollimist puudutav vastus on talle laekunud (18. augustil 2025), kuid ta ei nõustu selgitustega ning esitas 22. augustil 2025 kell 19.10 täiendused oma 18. augustil 2025 esitatud kaebusele, milles uusi asjaolusid ega taotlusi ei olnud.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

4. Üldreeglina on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Seadusega võidakse ette näha teistsugune menetluskord (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1).

5. Riigikogu valimiste seaduse (RKVS) § 69 ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduse (KOVVS) § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras vaidlustatav Riigikohtus. Võrreldes tavapäraste menetlustega on selles menetlusliigis kehtestatud väga lühikesed tähtajad nii kaebuse esitamiseks, selle läbivaatamiseks Vabariigi Valimiskomisjonis kui ka Riigikohtus. Tegemist on teistsuguse menetluskorraga HKMS § 4 lg 1 tähenduses.

6. Riigikohus on kohase menetluskorra kindlaks tegemiseks andnud järgmised juhised. Kaebused valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale lahendatakse PSJKS 6. peatükis ette nähtud korras. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevust lahendada valimisi puudutavaid vaidlusi esimese ja viimase kohtuastmena põhjendab asjaolu, et valimistega seotud küsimustel on demokraatlikus ühiskonnas eriline kaal. Kolleegium on seisukohal, et PSJKS § 37 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahend kohaldub alati, kui vaidluse ese on seotud valimiste korraldamisega ning seadus ei näe ette teistsugust vaidluste lahendamise korda (vt nt RKVS § 20 lõige 5, § 25 lõige 5). [---] Eeskätt on määrav see, et alus vaidlustatava valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsuse või toimingu tegemiseks peab tulenema valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest (RKPJKo 5-25-3/5 p 13).

7. Käesolev vaidlus tõukub K. Kulboki poolt riigi valimisteenistusele esitatud pöördumisest, mis oma olemuselt on teabenõue. Ta ei ole nõus selle registreerimise, protokollimise ja täitmise viisiga. Teabenõudele vastamist reguleerib avaliku teabe seadus (AvTS) ning kohtueelse menetluse pädevus on Andmekaitse Inspektsioonil (AvTS § 46 lg 1), samuti on võimalus pöörduda kaebusega halduskohtusse (AvTS § 46 lg 2). Kaebuse sisu ei võimalda jaatada valimiste üldpõhimõtete rikkumise võimalust.

8. Vaidlustatava toimingu tegemise alus ei tulene valimisseadusest ning probleemi olemus ei õigusta valimisseadustega ning PSJKS-ga sätestatud kiireloomulise menetluskorra käivitumist.

Lähtudes KOVVS § 65 lg 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Kalle Kulboki kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.