Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 14. oktoobri 1994. a.
otsusega nr. 404

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva seadusega reguleeritakse riigikaitse korralduse alused sõjaajal.

§ 2. Seaduse kehtivus

(1) Käesolev seadus kehtib sõjaseisukorra ajal (sõjaajal), alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest kuni sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamiseni. Samal ajal kehtib ka rahuaja riigikaitse seadus niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega ei ole sätestatud riigikaitse korraldust teisiti.

(2) Sõjaajal kehtivad teised seadused niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 3. Sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon

(1) Sõjaseisukord on Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud riigi eriõiguslik kord, mille erisused määratakse kindlaks seadusega ja selle alusel kehtestatud muude õigusaktidega.

(2) Sõjaseisukord lõpeb Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisega.

(3) Mobilisatsioon on kaitsejõudude, riigimajanduse ja riiklike institutsioonide viimine rahuaja seisundist sõjaseisukorda. Mobilisatsiooni väljakuulutamisel kutsutakse reservväelased tegevteenistusse vastavalt mobilisatsioonikavale. Mobilisatsioon võib olla kas osaline või täielik.

(4) Demobilisatsioon on kaitsejõudude, riigimajanduse ja riiklike institutsioonide viimine sõjaseisukorrast rahuaja seisundisse.

§ 4. Riigi kaitsmine sõjalise tegevusega

(1) Sõjalist tegevust riigi kaitseks juhib ainuisikuliselt kaitseväe ülemjuhataja, kelle alluvuses on kaitsejõud. Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud asutused ja üksused antakse kaitsejõudude koosseisu käesoleva seaduse rakendumisega.

(2) Kaitseväe ülemjuhataja allub Vabariigi Presidendile kui riigikaitse kõrgeimale juhile ja on aruandekohustuslik Riigikogu ja Vabariigi Presidendi ees.

§ 5. Õiguste ja vabaduste piiramine sõjaajal

(1) Riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides võidakse seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Seejuures on ka sõjaajal:

1) õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus;

2) õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kuriteos süüdi olevana ei tohi kedagi käsitada enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

(2) Riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides võidakse piirata isikute järgmisi õigusi ja vabadusi:

1) õigust vabale eneseteostusele;

2) õigust vabadusele ja isikupuutumatusele;

3) õigust vabalt valida tegevusala, elukutset või töökohta;

4) õigust koonduda erakondadesse ja mõnda liiki mittetulundusühingutesse;

5) õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada;

6) õigust kodu puutumatusele;

7) õigust vabalt liikuda ja elukohta valida;

8) õigust lahkuda Eestist ja asuda Eestisse;

9) õigust posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele;

10) õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni;

11) õigust tutvuda seadusega sätestatud korras riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse organites ning riigi ja kohaliku omavalitsuse arhiivides hoitavate andmetega;

12) õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil;

13) õigust koguneda ja koosolekuid pidada.

(3) Riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides on õigus:

1) riigiasutustel, kohaliku omavalitsuse organitel ja nende ametiisikutel koguda ja talletada andmeid isiku veendumuste kohta tema vaba tahte vastaselt;

2) kehtestada tsensuur;

3) keelata streigid;

4) panna isikutele kohustusi.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes loetletud õigusi ja vabadusi võib piirata ning panna isikutele kohustusi:

1) Vabariigi Valitsus;

2) kaitseväe ülemjuhataja 2. lõike punktides 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 ning 3. lõike punktis 4 sätestatud piirangute ja kohustuste osas.

§ 6. Sõjalise tegevusega tekitatud materiaalse kahju hüvitamine

(1) Sõjaajal riigikaitselistel eesmärkidel sõjalise tegevusega tekitatud materiaalne kahju hüvitatakse seadusega sätestatud alustel ja korras.

(2) Sõjaajal välisriigi poolt tekitatud materiaalne kahju hüvitatakse vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetele ja normidele ning välislepingutele.

2. peatükk

Vabariigi President ja Riigikaitse Nõukogu

§ 7. Vabariigi Presidendi pädevus riigikaitse alal sõjaajal

Vabariigi President:

1) lahendab rahuaja riigikaitse seadusega Vabariigi Presidendi pädevusse antud riigikaitselisi küsimusi;

2) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku kutsuda Riigikogu kokku erakorraliseks istungjärguks kiireloomuliste riigikaitseliste küsimuste otsustamiseks;

3) teeb Riigikogule ettepaneku demobilisatsiooni väljakuulutamiseks.

§ 8. Riigikaitse Nõukogu pädevus sõjaajal

Riigikaitse Nõukogu annab arvamusi või teeb ettepanekuid:

1) käesoleva seaduse paragrahvis 7 loetletud küsimustes;

2) sõjaaja lisaeelarve eelnõule ning sõjapidamiskuludeks vajalike sise- ja välislaenude tegemise kohta;

3) riigikaitseliste välislepingute sõlmimise, ratifitseerimise või nende denonsseerimise kohta;

4) rahulepingu kava kohta;

5) muude põhimõtteliste või kohest lahendamist nõudvate tähtsamate riigikaitseliste küsimuste kohta.

3. peatükk

Vabariigi Valitsus

§ 9. Vabariigi Valitsuse pädevus sõjaajal riigikaitse alal

(1) Vabariigi Valitsus:

1) täidab rahuaja riigikaitse seadusega temale pandud ülesandeid, välja arvatud need ülesanded, mis käesoleva seadusega on antud Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja kaitseväe ülemjuhataja pädevusse;

2) teeb Riigikogule ettepaneku riigikaitselistel eesmärkidel ümber jaotada riigieelarve assigneeringud;

3) esitab Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu seoses riigieelarves kulude ümberjaotamise vajadusega sõjapidamiskuludeks ning riigi majanduse viimiseks rahuaja seisundist sõjaaja seisundisse;

4) esitab Riigikogule sõjaaja lisaeelarve eelnõu;

5) teeb Riigikogule ettepaneku täiendavate riiklike maksude kehtestamiseks, riigile varaliste kohustuste võtmiseks ja välislaenude tegemiseks;

6) annab kaitseväe ülemjuhataja alluvusse üksusi ja asutusi;

7) kehtestab piirangud või keelab riigikaitseks ja elanike tarbeks vajalike kaupade ning muu vara, samuti valuuta väljaveo Eestist;

8) normeerib vajadusel toidu ja muude kaupade tarbimist;

9) määrab vajadusel sundhindu;

10) piirab vajadusel isikute õigusi ja vabadusi ning paneb neile kohustusi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 5;

11) paneb riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse täitevorganitele ning muudele asutustele ja organisatsioonidele täiendavaid riigikaitselisi kohustusi;

12) otsustab rahuläbirääkimistega seotud küsimusi, sõlmib rahulepinguid ja esitab need Riigikogule ratifitseerimiseks;

13) otsustab muid riigikaitsega seotud küsimusi, mis ei ole põhiseaduse või seadusega antud Riigikogu või Vabariigi Presidendi pädevusse.

(2) Vabariigi Valitsusel on õigus peatada kaitseväe ülemjuhataja poolt temale mitteallutatud juriidilistele ja füüsilistele isikutele antud käske ja korraldusi.

(3) Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, on Vabariigi Valitsusel õigus sõjaajal:

1) ümber jaotada riigikaitselistel eesmärkidel riigieelarve kulusid ja assigneeringuid;

2) teha täiendavaid kulutusi, milleks riigieelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks riigieelarve assigneeringutest ei jätku.

4. peatükk

Kaitseministeerium, kohaliku omavalitsuse täitevorganid

§ 10. Kaitseministeeriumi pädevus sõjaajal riigikaitse alal

Kaitseministeerium:

1) täidab rahuaja riigikaitse seadusega temale pandud ülesandeid, välja arvatud need ülesanded, mis käesoleva seadusega on antud kaitseväe ülemjuhataja pädevusse;

2) juhib ja korraldab reservväelaste mobiliseerimist, neile mobilisatsioonikäskude edasiandmist, reservväelaste kogunemist ja teenistuskohtadesse toimetamist;

3) juhib ja korraldab koostöös kaitseväe ülemjuhatajaga riigikaitseliste sundkoormiste rakendamist;

4) seoses sõjapidamiskuludega jaotab ümber Kaitseministeeriumile riigieelarves ettenähtud assigneeringud;

5) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid sõjapidamiskulude osas, milleks riigieelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks riigieelarve assigneeringutest ei jätku;

6) esitab Vabariigi Valitsusele sõjaaja lisaeelarve eelnõule ettepanekuid;

7) korraldab kaitsejõudude majandamist, varustamist ja tervishoidu ning sõjapidamiseks vajalike varustustagavarade soetamist, säilitamist ja väljaandmist;

8) korraldab kaitseväe ülemjuhataja taotlusel kutsealuste ja reservväelaste täiendavat mobiliseerimist ning täiendavate sundkoormiste rakendamist.

§ 11. Kohaliku omavalitsuse täitevorganite ülesanded sõjaajal riigikaitse alal

Kohaliku omavalitsuse täitevorganid:

1) täidavad rahuaja riigikaitse seadusega neile pandud ülesandeid;

2) korraldavad koostöös Kaitseministeeriumiga reservväelastele ja kutsealustele mobilisatsioonikäskude edasiandmist, reservväelaste ja kutsealuste kogunemist ning nende teenistuskohtadesse toimetamist;

3) korraldavad riigikaitseliste sundkoormiste rakendamist;

4) täidavad Vabariigi Valitsuse või kaitseväe ülemjuhataja poolt neile pandud riigikaitselisi ülesandeid vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 9 punktile 11 ning paragrahv 12 2. lõike punktile 2 ja 3. lõike punktile 6.

5. peatükk

Kaitseväe ülemjuhataja

§ 12. Kaitseväe ülemjuhataja pädevus sõjaajal

(1) Kaitseväe ülemjuhataja täidab sõjaajal rahuaja riigikaitse seaduse ja käesoleva seadusega temale pandud ülesandeid.

(2) Kaitseväe ülemjuhataja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamisel:

1) juhib kaitsejõude;

2) annab vajadusel käske ja korraldusi temale mitteallutatud juriidilistele ja füüsilistele isikutele neile pandud riigikaitseliste ülesannete täitmiseks.

(3) Kaitseväe ülemjuhataja sõjalise tegevuse juhtimisel:

1) juhib sõjalist tegevust ainuisikuliselt, rakendades selleks tema käsutuses olevaid väeosi, üksusi, asutusi ja vahendeid nii, nagu ta peab seda otstarbekaks;

2) otsustab kaitsejõudude struktuuri ning juriidilise isiku õigustes struktuuriüksuste moodustamise, ümberformeerimise, laialisaatmise ja dislokatsiooni ning kinnitab ja muudab nende koosseise;

3) määrab hangitava relvastuse, lahingutehnika ning erivahendite tüübid ja normid;

4) annab tulenevalt käesoleva seaduse paragrahv 5 4. lõike punktist 2 edasilükkamatu vajaduse korral käske ja korraldusi temale mitteallutatud juriidilistele ja füüsilistele isikutele nende rakendamiseks riigikaitseliste ülesannete täitmisel sõjalise tegevuse huvides;

5) peatab riigiasutuse õigusakti ja kohaliku omavalitsuse organi õigustloova akti täitmise, kui ta peab seda mittevastavaks riigikaitse või sõjalise tegevuse huvidele, kandes sellest viivitamatult ette peaministrile ja õiguskantslerile;

6) võib keelata elanikel, kui see on riigikaitse huvides vajalik, lahkuda oma alalisest elukohast või teatavatest piirkondadest ja kohustab elanikke lahkuma otsesest sõjategevuse piirkonnast;

7) kohustab vajadusel sõidukeid, ujuvvahendeid ja õhusõidukeid omavaid või valdavaid isikuid väljaspool järjekorda või viivitamatult edasi toimetama kaitseväe üksusi, kaitseväelasi, samuti riigikaitseks vajalikke varasid;

8) lubab anda tasu eest või tasuta Kaitseministeeriumi varudest riigikaitsel tegutsevatele isikutele kaitseväe normide järgi toiduaineid ning nende sõidukitele, ujuvvahenditele ja õhusõidukitele vajalikke aineid ja materjale;

9) võib sõjalise tegevuse huvides käesoleva lõike punktides 6, 7, 8 ja 10 sätestatud pädevust osaliselt või täielikult delegeerida temale alluvate väeosade ülematele;

10) võib keelata riigikaitseks vajalike ainete, materjalide ja muu vara väljaveo teatavatest piirkondadest;

11) otsustab kooskõlastatult Vabariigi Valitsusega muid sõjalise tegevuse juhtimisega seotud küsimusi, mis ei ole antud Riigikogu, Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse pädevusse.

§ 13. Kaitseväe ülemjuhataja pädevus vaherahu sõlmimisel

(1) Kaitseväe ülemjuhataja võib sõlmida vaenlasega vaherahu.

(2) Kaitseväe ülemjuhataja võib katkestada vaherahu, kui vaenlane oma tegevusega ei täida sõlmitud vaherahu tingimusi.

6. peatükk

Järelevalve ja vastutus

§ 14. Järelevalve

(1) Kaitseministeeriumil on sõjaajal õigus kontrollida:

1) kaitseväe ülemjuhataja teadmisel kaitsejõududele üleantud varade sihipärast kasutamist ja tervishoiu korraldust;

2) riigikaitseliste ülesannete täitmist riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse täitevorganite ning muude asutuste ja organisatsioonide poolt.

(2) Kaitseväe ülemjuhatajal on sõjaajal õigus kontrollida riigikaitseliste ülesannete täitmist riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse täitevorganite ning muude asutuste ja organisatsioonide poolt.

§ 15. Vastutus

Käesoleva seadusega kehtestatud ülesannete eiramise eest isikute poolt, kellele need ülesanded on kohustuslikud täitmiseks, või riigikaitseliste õigusaktide muu rikkumise eest kohaldatakse vastavalt asjaoludele distsiplinaar-, tsiviil- või kriminaalvastutust.

§ 16. Muudatused varasemates seadustes

Riigieelarve seadust (RT I 1993, 42, 614 ; 1994, 30, 464) täiendatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 18 täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:

"(3) Sõjaseisukorra ajal võib Riigikogu arutada ja vastu võtta riigieelarve muutmise seaduse või sõjaaja lisaeelarve ühel lugemisel.";

2) paragrahvi 30 täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:

"(3) Sõjaseisukorra ajal on Kaitseministeeriumil õigus seoses sõjapidamiskuludega Kaitseministeeriumile riigieelarves kindlaksmääratud assigneeringud ümber jaotada.";

3) paragrahvi 38 täiendatakse 2. ja 3. lõikega järgmises sõnastuses:

"(2) Sõjaseisukorra ajal, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi Valitsus riigikaitselistel eesmärkidel riigieelarves ettenähtud kulusid ümber jaotada.

(3) Sõjaseisukorra ajal, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, on Vabariigi Valitsusel õigus teha peale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kulude täiendavaid kulutusi."

Riigikogu esimees Ülo Nugis

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.