1) sõnastada punkti 3 sissejuhatav lauseosa järgmiselt:
„Isikul, kes elab punktis 1 nimetatud isikuga koos, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud punktis 1 nimetatud isikuga lähikontaktis, on keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda 14 kalendripäeva jooksul viimasest lähikontaktis olemisest arvates, välja arvatud juhul, kui tal puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid, isik jälgib oma tervist tähelepanelikult, järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:“;

2) sõnastada punkti 3 alapunkt 3 järgmiselt:
   „3) kui ta on tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;“;

3) täiendada punkti 3 alapunktidega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:
   „3¹) kui ta on isik, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine;
   3²) kui alapunktis 3¹ nimetatud isik on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel;“;

4) täiendada korraldust punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:
„3¹. Punktis 3 nimetatud piirangut ei kohaldata isiku suhtes, kes elab punktis 1 nimetatud isikuga koos, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud punktis 1 nimetatud isikuga lähikontaktis:
   1) kui ta on teinud mitte varem kui 10. kalendripäeval Terviseameti tuvastatud viimasest lähikontaktis olemisest arvates COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud negatiivne;
   2) kui arst on tunnistanud ta nakkusohutuks;
   3) kui piirangu kohaldamata jätmise on otsustanud Terviseamet.“.

2. Korraldus jõustub 30. oktoobril 2020. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas, massiteabevahendites ja veebilehel kriis.ee.

Korralduse muudatusega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2020. a korraldusega nr 336 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“ kehtestatud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks nakkushaiguse leviku tõkestamiseks isikute karantiinis viibimise nõudeid. Korralduse muudatusega tehakse karantiinis viibimise nõude pikkuses erand isikutele, kes on olnud lähikontaktis COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga.

Kehtiva korralduse nr 336 kohaselt kehtib karantiinis viibimise nõue COVID-19 haiguse diagnoosi saanud isikuga lähikontaktis olnud isikutele kuni diagnoosi saanud isiku terveks tunnistamiseni või 14 päeva möödumiseni lähikontaktsuse tuvastamisest, v.a kui Terviseamet otsustab teisiti. Viimast rakendatakse näiteks juhtudel, kui isiku SARS-CoV-2 PCR testi tulemus on positiivne COVID-19 haiguse hiljutise läbipõdemise tõttu, kuid nakkusohtlik periood on möödas.  Korralduse punkti 1 alapunkti 1 muudatuse kohaselt lisatakse korralduse põhjendustes sisalduv põhimõte ka korralduse punkti 3 sissejuhatavasse lauseosasse ja korralduse punkti 3¹ alapunkti 3.

Korralduse punkti 1 alapunktidega 2 ja 3 muudetakse korraldust selliselt, et teatud tingimuste täitmisel on võimalik täita edasilükkamatuid tööülesandeid ka lähikontaktsena. Ka kehtiva korralduse järgi on tervishoiutöötajal võimalik täita tööülesandeid lähikontaktsena, kui tööülesanded on vältimatud. Tervishoiutöötajad on kõrgema teadlikkusega, kuidas ennast ja teisi viiruse eest kaitsta, ning oskavad vastavaid isikukaitsevahendeid kasutusele võtta ja neid ka õigesti kasutada.

Korralduse punkti 1 alapunktiga 3 täpsustatakse kehtiva korralduse nr 336 põhimõtet, mille järgi võis ka avalikku ülesannet täitev isik lähikontaktsena täita edasilükkamatuid tööülesandeid. Korraldusse lisatakse tingimus, et tööülesandeid saab täita üksnes sellisel juhul, kui tööandja on nii otsustanud, st tööandja peab läbi kaaluma kõik riskid, mis kaasnevad lähikontaktse tööle lubamisega – kuidas on võimalik korraldada töö niimoodi ümber, et lähikontaktne ei puutuks tööl olles teiste isikutega kokku, või kui ta seda teeb, siis tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. Viimase nõude ohutuks täitmiseks tuuakse korraldusse ühe tingimusena Terviseameti nõustamine.

Korraldusega täpsustatakse, et lähikontaktsena võib eelnimetatud tingimuste täitmisel tööülesandeid täitma minna üksnes siis, kui tegu on edasilükkamatute tööülesannete täitmisega ning kui isiku töölt eemalolek põhjustaks tõsiseid häireid riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmises.

Korraldusse punkti 1 alapunktiga 3 lisatakse korraldusse uus alapunkt 3², mille kohaselt võib tööandja otsusel ja kirjalikult põhjendatud ettepanekul minna lähikontaktsena edasilükkamatuid tööülesandeid täitma isik, kes tagab elutähtsa teenuse toimepidevust. Muudatus on vajalik, et oleks tagatud elutähtsa teenuse osutamine kriitilistes oludes. Lisatingimusena peab korralduse kohaselt lähikontaktse tööülesannete täitmiseks eelnema hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastus. Nimetatud asutused peavad hindama, kas tööl viibimine on vältimatult vajalik. Nõude ohutuks täitmiseks lisatakse punkti ka Terviseameti nõustamine.

Korralduse punkti 1 alapunkti 4 kohaselt lisatakse korraldusse uus põhimõte, mille kohaselt  on lähikontaktsel võimalik teha karantiini 10. päeval SARS-CoV-2 PCR test ning nimetatud testi negatiivse tulemuse saamisel lõppeb isiku karantiin. Testi tegemisest kuni testi tulemuste selgumiseni kehtivad lähtikontaktsele edasi tavapärased karantiini tingimused. Kümnepäevase tähtaja kulgemine algab viimasest lähikontaktist haigestunud isikuga, mille teeb kindlaks Terviseamet. Kui testi tulemus osutus negatiivseks või kui viimasest lähikontaktist haigestunud isikuga on möödunud 14 päeva, siis lähikontaktne enam korraldust nr 336 järgima ei pea. Kui lähikontaktne jääb haigeks, siis kohaldub talle juba haigele mõeldud regulatsioon.

Teadusuuringutest on teada, et umbes 95%-l patsientidest tekivad haigusnähud kokkupuute järel esimese 10 päeva jooksul. Terviseameti epidemioloogilised andmed Eesti nakkusjuhtumite kohta kinnitavad teaduskirjanduse põhjal tehtud järeldusi. Praeguse teadmise kohaselt on lähikontaktsete karantiini 10 päevale lühendanud vähemalt üheksa Euroopa Liidu riiki (Saksamaa, Ungari, Madalmaad, Poola, Slovakkia, Austria, Tšehhi, Hispaania, Sloveenia), neljas riigis (Belgia, Taani, Luksemburg ja Prantsusmaa) on teatud regioonides karantiini kestus seitse päeva. Korralduses tehtavad muudatused põhinevad teaduskirjandusel, rahvusvaheliste organisatsioonide (Maailma Terviseorganisatsioon, Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) soovitustel, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi, Vabariigi Valitsust nõustavate teadlaste ja Terviseameti ettepanekul.

Muudatus võimaldab lähikontaktsetel naasta varem tavaellu. Samal ajal lähikontaktse karantiini 10. päeval tehtav test ei suurenda märkimisväärselt testimissüsteemi koormust. Küll aga on nende testide tulemused epidemioloogiliselt olulised.

Lähikontaktsete karantiiniperioodi lühendamine testimisega kätkeb endas teatavat nakkusriski tõusu, kuid riski võib nii teaduskirjanduse kui ka Eesti epidemioloogiliste andmete põhjal hinnata väikeseks. Teaduskirjanduse andmetel on sümptomite tekkimise tõenäosus pärast 10. päeva 5% ning Eesti andmed on sarnased. Senise teadmise põhjal võib SARS-CoV-2 viirus olla ninaneelust tuvastatav juba ca kaks päeva enne sümptomite teket (nn eelsümptomaatilised isikud). Seega võimaldab 10. päeval tehtud test tuvastada nii asümptomaatilised haigestunud kui ka need isikud, kelle haigestumine avaldub 11.–12. päeval pärast lähikontakti.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.