Tatjana Stolfat esitas 20. oktoobril 2021 e-kirjaga kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja taotleb 2021. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Narva linna valimisjaoskondades nr 4 ja 5 toimunud rikkumiste tuvastamist kaebuses loetletud põhjustel ning hääletamissedelite, hääletamisel osalejate arvu ja nende allkirjade arvulise vastavuse tuvastamist ning loetletud rikkumiste tuvastamisel valede hääletamissedelitega antud häälte tühistamist. Kaebaja on oma taotluse põhjendusena nimetanud seda, et üks vaatlejatest on edastanud kaebajale teabe valimisjaoskondades nr 4 ja 5 häälte lugemisel toimunud võimalike rikkumiste kohta. Valimisjaoskonnas nr 4 häiris vaatlejat see, et komisjon ei suutnud pika aja jooksul asuda hääli lugema, kuna hääletajate ja hääletamissedelite arv ei klappinud. Lisaks ajas vaatleja segadusse see, kui valmiskast avati ja hääletamissedelid lauale valati, siis ei olnud hääletamissedelite hunnik ühtlane ja laual oli mitte loomulikult hunnikusse kogunenud sedelite pakk. Lisaks tundus vaatlejale imelik, et üks jaoskonnakomisjoni liige tegeles hääletamissedelite, millel oli nr 130, lugemisega. Vaatlejale oli teada, et see jaoskonnakomisjoni liige oli otseselt seotud kandidaadiga nr 130, sest tema abikaasa kandideeris kandidaadiga nr 130 samas nimekirjas. Vaatlejas tekitas hämmeldust ka see, et valijate poolt sedelite saamiseks antud allkirjade arv ei klappinud kokku loetud hääletamissedelite arvuga. Ajal, mil jaoskonnakomisjon oli nõus kandidaadile nr 130 antud hääled uuesti üle lugema, teatas komisjoni esimees, et leidis vea ning arvud said klappima. Valimisjaoskonnas nr 5 käinud vaatleja teatas kaebajale, et vaatlejad viibisid häälte lugemise ajal koridoris ja mitte ruumis, kus toimus häälte lugemine. Seetõttu nägid vaatlejad häälte lugemise protsessi ainult püsti tõustes. Häälte lugemisel pandi kuhjadesse ainult kandidaatide nr 100, 200 ja 300 hääletamissedelid. Rikutud hääletamissedelid viidi kõrvale ning suuremat osa nendest vaatlejatele ei näidatud. Kandidaadi nr 130 hääletamissedelid loeti üle viimasena põhjendusega, et selle kandidaadi hääletamissedelite kuhi oli kõige suurem. Lisaks pidid komisjoni liikmed kohe alguses tühjad sedelid katki lõikama, aga seda ei tehtud. Seda tehti vaatleja väitel pärast häälte lugemist. Sellest tulenevalt palub kaebaja tuvastada nimetatud rikkumised ning nende tuvastamisel tühistada valede hääletamissedelitega antud hääled.
Narva Linna Valimiskomisjoni selgitused
Narva Linna Valimiskomisjon juhtis enda selgitusel tähelepanu asjaolule, et tegemist on sisuliselt anonüümse kaebusega. Kaebuse esitaja tugineb oma väidetes kaebuses tuvastamata allikatele, mistõttu ei saa tõsikindlat väita, et kaebaja väited vastavad faktilistele asjaoludele. Kaebus ei vasta ka KOVVS § 65 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Samuti juhib Narva Linna Valimiskomisjon tähelepanu asjaolule, et kaebuse preambulis on kaebuse esemeks valimistega üldiselt seonduv, häälte lugemisega seonduv, valimiskomisjoni tegevusega seonduv. Kaebuse sisus toodu on aga puutumises vaid jaoskonnakomisjonides hääletamistulemuste kindlaks tegemisega. Kaebuse osas jaoskonna nr 4 hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta ei ole viidatud ühelegi konkreetsele õigusrikkumisele. Narva Linna Valimiskomisjon märgib, et on täiesti loomulik ja ka vajalik, et kui hääletamistulemuste kindlakstegemise toimingutel tuvastatakse ebakõla, tuleb neid toiminguid korrata seni, kuni selle allikas on tuvastatud ja viga parandatud. See, et hääletamistulemuste kindlakstegemisel tekkisid kellelgi kaebuses tuvastamata isikul kaebuses kirjeldatu kohaselt segased tunded (…häiris, …segadusse ajas, …on imelik, …tekitas tugevat hämmeldust), ei ole kaebuseks kohane alus. Kaebuse osas jaoskonnas nr 5 hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta kinnitab Narva Linna Valimiskomisjon, et hääletamistulemuste kindlakstegemisel järgiti kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-s 54 sätestatud korda, sealhulgas toimingute järjekorda. Seega on Narva Linna Valimiskomisjon seisukohal, et kaebus on sisuliselt põhjendamatu ega vasta ka kaebusele esitatavatele nõuetele.
Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused
1. KOVVS § 64 kohaselt saab kaebuse esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. KOVVS § 54 lõike 9 kohaselt koostatakse jaoskonnas hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta protokoll, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Vaidlustatavaks toiminguks on hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonides nr 4 ja 5. Kaebaja Tatjana Stolfat, kes on Eesti Keskerakonna Narva piirkonna juht ja kes kandideeris 2021. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Eesti Keskerakonna nimekirjas Narva linnas, subjektiivsete õiguste rikkumine seisnes selles, et võimalike rikkumiste tõttu hääletamistulemuste kindlakstegemisel võis kaebaja saada vähem hääli, samuti võis vähem hääli saada tema valimisnimekiri.
2. KOVVS § 65 lõike 1 punkti 4 kohaselt märgitakse kaebuses põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming rikub tema õigusi. KOVVS § 65 lõike 1 punkti 5 kohaselt märgitakse kaebuses põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming ei ole seaduslik. Kaebaja on oma subjektiivsete õiguste rikkumisena toonud välja vaatleja erinevad tähelepanekud ja küsitavused hääletamistulemuste kindlakstegemisel jaoskonnakomisjonides nr 4 ja 5. Kaebaja tõstatatud kahtluste põhjal ei ole Vabariigi Valimiskomisjonil võimalik järeldada, et hääletamistulemuste kindlakstegemine ei toimunud seaduslikult. Häälte lugemise toimingute läbiviimine on kõigi jaoskonnakomisjoni liikmete kohustus. Puuduvad tõendid, et valimisurni oleks pandud hääletamissedeleid korraga. Samuti puuduvad tõendid, et hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonides nr 4 ja 5 ei olnud vaatlejatel võimalik piisavalt vaadelda. Vaatleja on toonud kaebuses välja ühe jaoskonnakomisjonis nr 5 aset leidnud väidetava seadusrikkumise, mis seisnes selles, et kõik valijatele välja andmata jäänud, samuti valijate tagastatud hääletamissedelite kustutamine nurkade äralõikamisega toimus väidetavalt pärast häälte ülelugemist ja mitte enne hääletamiskastide avamist, nagu on ette nähtud KOVVS § 54 lõikes 2. Narva Linna Valimiskomisjon märkis oma selgituses, et jaoskonnakomisjonis nr 4 ei olnud hääletamistulemuste kindlakstegemisel viiteid ühelegi õigusrikkumisele. Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta jaoskonnakomisjonis nr 5 märkis Narva Linna Valimiskomisjon, et hääletamistulemuste kindlakstegemisel järgiti KOVVS §-s 54 sätestatud korda, sealhulgas toimingute järjekorda. Narva Linna Valimiskomisjoni esitatud selgitustest ei nähtu, et jaoskonnakomisjonid nr 4 ja 5 oleksid rikkunud KOVVS §-s 54 sätestatud hääletamistulemuste kindlakstegemise korda. Kaebaja väide ei ole tõendatud. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et kasutamata sedelid tuleb enne valimiskastide avamist nurkade ära lõikamise teel kustutada, et välistada võimalust valimispettuseks.
Eeltoodust tulenevalt jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse rahuldamata.
Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
jätta Tatjana Stolfati kaebus rahuldamata.
Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
]]>