Vabariigi President otsus algtekst avaldamine avaldatud 2021-09-28 773 RT III2021-09-3020212330092021002 2021-09-28 1 2018-10-09 yksikakt_1_10.02.2010.xsd 330092021002 4 2021-09-29 Maret Mauer Üksikakti raamskeem XML struktuuri koostamiseks „Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ väljakuulutamata jätmine Jätan välja kuulutamata Riigikogus 13. septembril 2021 vastu võetud „Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“, sest seadus on vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lõiget 1, § 102 ja § 104 lõiget 1 rikkudes. PS § 3 lg 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine on ka seaduse vastuvõtmise protsess, mida tuleb teha avalikult (PS § 72) ja enamuse põhimõttel (§ 73). PS § 102 sätestab, et seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. PS § 104 lg 1 järgi sätestab seaduste vastuvõtmise korra Riigikogu kodukorra seadus. Seaduste vastuvõtmise kord on sätestatud „Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses“ (RKKTS). Eelöeldust tulenevalt peab seadus olema vastu võetud sellest seadusest ja põhiseadusest lähtudes.

Vabariigi Valitsuse esitatud „Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu 383 SE võeti Riigikogu menetlusse 4. mail 2021 ja läbis esimese lugemise 19. mail 2021. Teisel lugemisel tehti eelnõule kolm muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga nr 3 täiendati eelnõu kolme paragrahviga, sealhulgas seaduse jõustumist puudutav norm. Riigikogu sotsiaalkomisjon juhtivkomisjonina esitas eelnõu 383 SE II teksti teisele lugemisele, mida oli täiendatud paragrahviga 9 järgmises sõnastuses: “Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 31. juulil.“.

Seaduseelnõu teine lugemine oli Riigikogu päevakorda planeeritud 16. juunile ja kolmas lugemine 17. juunile 2021 ehk Riigikogu V istungjärgu viimasel päevale. Seaduseelnõu muudatusettepanekut nr 3 hääletas aga Riigikogu täiskogu oma 16.06.2021 kell 14.00 alanud istungil alles kell 03.36 ehk 17. juuni 2021 südaöösel. Muudatused kiideti heaks ja eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.

Kuna eelnõu 383 SE III kolmas lugemine toimus alles Riigikogu VI istungjärgu esimesel nädalal, s.o. 13. septembril 2021, oli selleks ajaks teisel lugemisel vastuvõetud eelnõus sätestatud seaduse jõustumise aeg 31. juuli 2021 juba möödunud ja muutunud ebakohaseks. Lähtudes eeltoodust otsustas sotsiaalkomisjon oma 30.08.2021 erakorralisel istungil (protokoll nr 163) kiita eelnõu kolmanda lugemise tekst heaks, jättes sellest välja jõustumissätet sisaldav § 9. Komisjon põhjendas oma otsust kolmandale lugemisele esitatud seletuskirjas „Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse“ §-s 110 lõikes 1 antud võimalusega teha eelnõu lõppteksti pärast teise lugemise lõppemist veel keelelisi ja tehnilisi täpsustusi. Seega võttis Riigikogu 13. septembril 2021 vastu seaduse, mille eelnõu teise lugemise järgne tekst ja kolmanda lugemise tekst on erinevad.

Väljakuulutamiseks esitatud seaduse põhiseadusele vastavuse üle otsustades on Vabariigi Presidendil kohustus kontrollida ka seda, kas seadus on vastu võetud PS-ga ettenähtud menetlusreeglite kohaselt. RKKTS § 110 lg 1 lubab juhtivkomisjonil koostada eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse ta pärast teise lugemise lõpetamist on sisse viinud keelelised ja tehnilised täpsustused. Nendeks võivad näiteks olla kirjavigade, numeratsiooni või viidete parandamine. Eelnõust jõustumisnormi väljajätmist ei saa lugeda keeleliseks ega tehniliseks täpsustuseks, vaid tegemist on sisulise muudatusega, sest muutub seaduse jõustumise aeg. Taolise RKKTS-s sätestatud Riigikogu protseduurireeglite rikkumisega on moonutatud parlamentaarse otsustustegemise protsessi ja jäetud üks osa Riigikogu liikmetest sisuliselt ilma võimalusest võtta osa seaduse kujundamisest, sest tulenevalt protseduurireeglitest toimub seaduseelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletus ja Riigikogu liikmetel ning fraktsioonidel puudub võimalus esitada seaduseelnõu teksti kohta muudatusettepanekuid.

Lähtudes eeltoodust olen arvamusel, et mulle väljakuulutamiseks saadetud „Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduse muutmise seadus“ on vastuolus PS § 3 lõikega 1, § 102 ja § 104 lõikega 1.

Pean vajalikuks Riigikogus 13. septembril 2021 vastu võetud „Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduse muutmise seadust“ Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.

]]> Alus: Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.   Kersti Kaljulaid