Kinnitada juurdelisatud:
1) «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord»;
2) «Liikluse reguleerimise kord»;
3) «Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestamise kord».

Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord

1. Eritalituse sõiduk on:

kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitev alarmsõiduk (edaspidi alarmsõiduk) ning teehoiu ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev hooldussõiduk (edaspidi hooldussõiduk).

Alarmsõiduk on:
1) tuletõrje-, pääste- ja avariitalituse sõiduk;
2) politseisõiduk;
3) piirivalvesõiduk;
4) kiirabisõiduk;
5) täitevteenistuse sõiduk.

2. Autoregistrikeskus ja Põllumajandustehnika Inspektsioon registreerivad arvel oleva sõiduki eritalituse sõidukiks selle omaniku või valdaja taotlusel.

3. Alarmsõidukiks võidakse Vabariigi Valitsuse liikme ettepanekul siseministri käskkirjaga erandina arvata ka käesoleva korra punkti 10 kohaselt värvimata (tsiviilvärvides), kiireloomulisi ja edasilükkamatuid ametiülesandeid täitev sõiduk.

Sellistele sõidukitele annab Siseministeerium tõendi, mille ministeeriumi vastutav töötaja kinnitab allkirja ja pitsatiga.

4. Eritalituse sõiduk varustatakse erilise valgusseadmega, alarmsõiduk ka helisignaalseadmega.

5. Alarmsõidukil peab olema vähemalt üks statsionaarne või teisaldatav sinine vilkur; hooldussõidukil aga vähemalt üks kollane vilkur.

Üksik paikne vilkur peab asuma eritalituse sõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas.

Üksiku paikse vilkuri võib asendada mitme vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt eritalituse sõiduki pikitelje suhtes või vilkuri paneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.

Üle 6 m pikkusel eritalituse sõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, mitte kaugemal kui 1,2 m tagaseinast olema lisavilkur.

Kollane lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava hooldussõiduki väljaulatuvale tööorganile.

6. Politsei alarmsõidukil võib täiendavalt kasutada ka punast vilkurit, mis peab asetsema kaassõitja kohal või pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla ka ühises paneelis siniste vilkuritega.

Politsei mootorrattale paigaldatakse kaks sinise filtriga märgutuld, esilaternast paremale ja vasakule, ning sinine vilkur tagaistme kohale teleskoopvarda külge.

7. Alarmsõidukile võib ette paigaldada kaks sinise tulega märgulaternat, mis peavad asetsema sümmeetriliselt sõiduki pikitelje suhtes ja mitte kõrgemal kui 1 m teepinnast.

8. Eritalituse sõiduki vilkur peab vilkuma sagedusega 2–4 korda sekundis ja selle minimaalne valgustugevus peab olema:
1) sinisel ja punasel vilkuril valge ajal 105 cd ja pimedal ajal 42 cd;
2) kollasel vilkuril vastavalt 230 cd ja 100 cd.

9. Alarmsõidukil peab olema eriline helisignaalseade. Alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tooniga. Heli tugevus, mõõdetuna seitsme meetri kaugusel sõiduki ees, peab olema vähemalt 104 dBA.

10. Alarmsõiduk värvitakse põhivärvi ja kontrastvärviga järgmiselt:

11. Politsei, kiirabi ja piirivalve alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
1) sõiduautol – uksed, kapott, pakiruumi luuk;
2) bussil ja veoautol – esiuksed, tagauks(ed) (selle puudumisel tagasein), külgedele triip laiusega 290 +/–5 mm.

Kere ülejäänud osad värvitakse põhivärviga.

12. Tuletõrje-, pääste- ning avariitalituse alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
1) sõiduautol – esiots, esiuksed;
2) bussil ja veoautol – esiots, esiuksed, külgedele ja tagaseinale triip laiusega 290 +/–5 mm.

Väikebussil oleva ilma kirjeta triibu laius peab olema 180 +/–5 mm.

Veoauto alusel ehitatud sõidukite veljed värvitakse must-valge värvikombinatsiooniga veerandite kaupa. Kere ülejäänud osad värvitakse põhivärviga.

13. Kontrastvärviga värvitaval uksel peab olema selle värviga kaetud aknast allapoole jääv osa. Ukse ülejäänud osade värvimine kontrastvärviga ning plastmassist, kummist või muust materjalist värvimata või kroomitud osade katmine põhi- või kontrastvärviga pole kohustuslik.

14. Mootorratta raam värvitakse musta või kontrastvärviga.

15. Sõiduauto külgustele, bussi ja veoauto esiustele, külgedel ja tagauksel (seinal) olevale triibule (välja arvatud tuletõrje ja päästetalituse autod) ning mootoratta tuuleklaasile ja täisgondli olemasolul ka selle külgedele kantakse põhivärviga sõiduki kuuluvust või talitust näitav kirje.

Tuletõrje- ja päästetalituse sõiduki esiustele kantakse mustade tähtedega komando nimetus ja linna või valla vapp või talituse embleem.

Vajaduse korral võib nimetatud või põhivärviga kaetud pindadele kanda lisainformatsiooni (väljakutse, telefoninumbrite jms. kohta).

16. Käesoleva korra punkti 10 nõuded ei kehti punktis 3 nimetatud alarmsõidukite kohta.

17. Eritalituse sõiduki juht võib kasutada erisignaale ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel, samuti teel toimuva möödapääsmatu või teistelt liiklejatelt tema suhtes suuremat tähelepanu nõudva tööülesande täitmisel.

18. Erilise helisignaali ja/või sinise filtriga märgutuled võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal.

19. Käesoleva korra punktis 3 nimetatud alarmsõiduki omanik või valdaja peab pidama arvestust sõitude üle, kus kasutati erilisi valgus- või valgus- ja heilisignaale.

Nimetatud sõitude jaoks peetakse vastavat þurnaali, millesse kantakse pärast sõidu lõpetamist andmed sellise sõidu põhjuse, aja, marsruudi ja liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumise iseloomu kohta.

Liikluse reguleerimise kord

1. Reguleerija reguleerib liiklust juhul, kui seda on vaja teha liikluskorraldusvahendite märguannetest erineval viisil või kui olemasolevad liikluskorraldusvahendid ei taga teatud ajavahemikul liikluse normaalset kulgu, liiklustakistuste või -ummikute korral, samuti muudel vajalikel juhtudel (rongkäigud, spordivõistlused jms.).

2. Reguleerija lähtub liikluse reguleerimisel liikluseeskirjast ja käesolevast korrast ning reguleerib liiklust liikluseeskirjas sätestatud märguannete andmisega liiklejaile. Reguleerijal peab olema kergesti eristatav vormiriietus või eraldusmärk.

3. Reguleerija märguanne peab olema hästi nähtav ja üheselt mõistetav. Märguanne peab olema antud õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku olukorda ega segaks teiste sõidukite ja jalakäijate liiklemist. Täiendavalt võib märguandmisel kasutada vilet, helisignaali või muud vahendit.

4. Liiklust reguleerib politseiametnik või selleks politseiprefekti poolt volitatud abipolitseinik, kes on politseipeadirektori poolt kinnitatud õppekava kohaselt välja õpetatud.

5. Liiklust võib reguleerida ka:
1) kaitsejõudude reguleerija kaitsejõudude sõidukite organiseeritud kolonni liikluses osalemise korral;
2) päästeteenistuse töötaja päästetöödel;
3) looduskaitse- või metsavalvetöötaja looduskaitsealal või metsateedel;
4) raudteetöötaja raudteeülesõidukohal;
5) parvüleveokorraldaja sadamas;
6) parklakorraldaja parklas;
7) tee omaniku või haldusorganisatsiooni poolt ajutiselt liiklust reguleerima volitatud isik seoses teetöödega ja ettenähtud korras kooskõlastatud ürituste ajal, kui liiklus on häiritud või tee on ajutiselt üldiseks liikluseks suletud;
8) suuri ja raskeid veoseid saatev isik, kui liiklus on veose suuruse või raskuse tõttu häiritud või ohustatud;
9) lasterühma saatja laste ohutuse tagamisel.

6. Liikluse reguleerimise märguanded antakse:
1) must-valge vöödilise sauaga;
2) punase helkurkettaga;
3) liiklusmärgi «Sõidu keeld», «Tollikontroll» või «Politseikontroll» kujutisega kettaga.

Vormiriietuses reguleerija võib märguande anda ka käega.

7. Märgi «Politseikontroll» kujutisega ketast võivad kasutada ka teised reguleerijad, kui sellel on kirje «Politsei» asendatud muu lühikese sõnaga, mis iseloomustab reguleerija ametit või organisatsiooni (näiteks «Päästeteenistus», «Piirivalve», «Looduskaitse», «Teemeister», «Lapsed» jne.).

8. Ketaste läbimõõt on 200 mm. Kirje kantakse kettale mõõtvõrgustiku abil vastavalt liiklusmärkide standardile.

Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestamise kord

1. Liiklusõnnetusi registreerivad politseiprefektuurid ja Liikluskindlustuse Fond.

2. Politseiprefektuur registreerib oma teeninduspiirkonnas juhtunud liiklusõnnetuse, milles sai kannatada inimene või kus osalesid ainult sõidukid, mis liikluskindlustuse seaduse kohaselt ei kuulu liikluskindlustamisele, samuti varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetusi, millest on politseile teatatud.

3. Liikluskindlustuse Fond korraldab liiklusõnnetuste registreerimist liikluskindlustusega tegelevates kindlustusseltsides vastavalt liikluskindlustuse seadusele.

4. Raviasutus registreerib liiklusõnnetuses vigastatuid. Raviasutus teatab viivitamata igast raviasutusse toodud või tema poole ravi saamiseks pöördunud, liiklusõnnetuses vigastatud inimesest asukohajärgsele politseiprefektuurile.

5. Politseiprefektuurid vormistavad ja juurdlevad käesoleva korra punktis 2 nimetatud liiklusõnnetusi vastavalt kriminaalmenetluse koodeksis või haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud korrale.

6. Käesoleva korra mõistes loetakse:
1) liiklusõnnetuseks juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.
Liiklusõnnetuseks ei loeta juhtumit, mis toimus võistluste tõttu üldiseks liikluseks suletud teelõigul ainult võistlusel osaleva sõidukiga või mis toimus töötamisel teemaal (tee-ehitus, -remont, -hooldus jms.) ainult selles töös osaleva sõiduki ja inimestega või ainult selles töös osaleva sõidukiga;
2) hukkunuks inimest, kes suri liiklusõnnetuse sündmuskohal või liiklusõnnetuses saadud vigastuse tagajärjel 30 päeva jooksul pärast liiklusõnnetust;
3) vigastatuks inimest, kellele liiklusõnnetuses saadud vigastuse tagajärjel määrati ambulatoorne või haiglaravi;
4) kannatanuks inimest, kes hukkus või sai vigastada liiklusõnnetuse tagajärjel;
5) varaliseks kahjuks kahju, mis tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduki, veose, tee, liikluskorraldusvahendi või muu materiaalse väärtuse kahjustamise või hävitamise tõttu.

7. Liiklusõnnetuste arvestust õigusaktidega kehtestatud korras peavad:
1) politseiprefektuurid – nende poolt registreeritud liiklusõnnetuste kohta;
2) Politseiamet – politseiprefektuurides registreeritud liiklusõnnetuste kohta;
3) Liikluskindlustuse Fond – kindlustusseltsides registreeritud liiklusõnnetuste kohta;
4) Meditsiinistatistika Büroo – liiklusõnnetustes vigastatud inimeste kohta.

8. Liiklusõnnetuse Fond edastab andmed eelmisel kuul kindlustusseltsides registreeritud liiklusõnnetuste kohta Politseiametile ja Maanteeametile jooksva kuu 15. kuupäevaks.

9. Politseiamet edastab andmed eelmisel kuul politseis registreeritud liiklusõnnetuste kohta Maanteeametile ja Liikluskindlustuse Fondile jooksva kuu 15. kuupäevaks.